Machu Picchu uus lennujaam toob pöördumatu kahju

Machu Picchu

Machu Picchu on Peruu ja ühtlasi terve Lõuna-Ameerika kuulsaim arheoloogiline mälestusmärk. Andide kõrgustes suurejoonelise asukohaga inkade tsitadell on juurdunud meie kollektiivsesse teadvuses sarnaselt Colosseumi ja Giza püramiididega ning kuulub paljude inimeste reisiunistustesse. Või kui ei kuulu, siis tasub plaanides väike inventuur teha ja Machu Picchu külastamine seal ettepoole nihutada, sest mitte liiga kauges tulevikus pole see kant ilmselt enam samasugune, kui seni.

Kui seni on lennuväravaks Machu Picchu juurde olnud Cusco lennuväli, siis nüüd puhastavad buldooserid uue rahvusvahelise lennujaamatarbeks maapinda 29 kilomeetrit Cuscost eemal 3800 meetri kõrgusel asuva iidse Inka linna Chinchero lähedal. Senisel Cusco lennuväljal on nimelt see puudus, et seal saavad maanduda ainult väiksemad ühe vahekäiguga lennukid, mis tähendab, et kaugemalt tulijatel on paratamatu lennata läbi Lima lennujaama ehk vähemalt kahte vahemaandumist. Uus Chinchero lennuväli võimaldaks aga valgel turistil Machu Picchut kaema lennata otse Miamist ja Ladina-Ameerika suurematest linnadest laia kerega suure lennukiga.

Kui uus lennuväli aastal 2023 valmib, võimaldab see aastas teenindada 6 miljonit reisijat. Aga nagu teada, vajavad saabujad ka öömaja. Kardetaksegi, et see mis järgneb, on kontrollimatu hotelliarendus maalilises linnas, muutes selle midagi Disney Picchu sarnaseks. Luksushotellid ja muu rikastele välismaalastele suunatud turimiinfra on asja üks pool, elamist on vaja ka seal töötavatele inimestele. Traditsiooniliselt elav kogukond ning rahu ja vaikus on muutumas minevikuks, sest esimesed ehitised juba kerkivad.

Massturismi surves Machu Picchule pole iseenesest midagi uut. Viimastel aastatel on piirkonna külastajate arv ületanud 1,5 miljonit, mida on ligi kaks korda rohkem, kui soovitab UNESCO. Kus on palju külastajaid, leidub ikka ullikesi, kes ronivad sinna, kuhu ei peaks ja näpivad seda, mida poleks vaja näppida. Alates 2007. aastast on UNESCO maailmapärandi kommitee pea igal aastal kaalunud Machu Picchu lülitamist ohus oleva maailmapärandi nimekirja, kuid seni on Machu Picchul õnnestunud seda vältida. Viimati viidi alates 1. jaanuarist seal sisse kindel sisenemisaeg ning piirati päevast maksimaalset külastajate arvu 2500 inimesega, kuid ka see ületab Machu Picchu vastuvõtuvõime, sest see ehitati mitte rohkem kui 300 inimesele.

Chinchero lennuvälja hakati plaanima tegelikult juba 1970-ndate lõpus, kui Chinchero lähedal valiti välja platoo, kuhu saaks ehitada 4 km pikkuse maandumisrajaga lennuvälja. Ehituse alguseni läks 40 aastat aega, kuid 2019. aasta veebruaris hakkasid buldooserid seal pinda tasandama. Selle kõige juures on aga üks probleem, millest Peruu valitsus soovib suuremate turismitulude ootuses mööda vaadata.

Chinchero ehitati 6 sajandit tagasi Inka valitseja Túpac Inca Yupanqui maavalduseks. See mida masinad praegu tasandavad, on kõik ehitatud inkade poolt. Selles mõttes on Chinchero sarnane Machu Picchuga (mille ehitas tema isa Pachacuti) ja teiste lähedaste kohtadega nagu Ollantaytambo ja Písac. Erinevalt mainitutest on Chinchero aga säilinud peaaegu puutumatuna. Kuna seal pole läbi viidud arheoloogilisi kaevamisi, ei tea keegi täpselt, mis seal maapinna all oodata võib, kuid hinnanguliselt on see Peruu ajalooliselt ja arheoloogiliselt kõige intrigeerivamaid kohti. Ehk paika, mille pärast sinna üldse minnakse, ehitatakse nüüd uut lennuvälja. Või nagu ajaloolased märgivad: "Me riskime hävitame seda, mida hispaanlased ei suutnud hävitada".

Kuigi valitsuse väitel toovad uued lennuühendused piirkonda töökohti ja uusi sissetulekuid, märgivad kriitikud, et see kõik ei arvesta sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste mõjudega. Chincheros on säilinud traditsioonilised viisid põllumajanduseks ja tekstiilitööks, seal leiab inkadest saati toiminud sotsiaalsed struktuurid, elavad traditsioonid ja praktikad nagu rahvameditsiini kasutamine ning seda vaatama tihenevatele kokkupuudetele muu maailmaga.

Chinchero lennuvälja ehituse tõttu on juba ümber asustatud inimesi kolmest kommuunist. Kuigi ehitus mõjutab kõiki, said kompensatsiooni maa eest vaid vähesed. See on omakorda viinud sotsiaalse ebavõrduse ja pingete tekkele, viljaka põllumaa kadumine ehitus alla ohustab kogukondade sissetulekuid ja jätkusuutlikkust.

Peruu ja rahvusvahelised eksperdid on allkirjastanud petitsiooni Peruu presidendile, paludes lennujaama ehitus peatada ja kaaluda selle viimist mujale. Ohus pole mitte ainult Peruu, vaid kogu maailmale kuuluvad kultuuriväärtused. Oleks lõpmata kahju, kui meie silme all häviks küsitava väärtusega majandusliku kasu nimel midagi unikaalset, mida mitte kunagi enam tagasi ei saa.