Kui enamik lennujaamasid teeb pidevalt tööd, et saada endale uusi liine, siis Baleaaride valitsus pöördus Hispaania keskvalitsuse poole palvega kehtestada suvisel tipphooajal lendude arvu ülempiir, "kuna Mallorca, Ibiza ja Menorca ei suuda enam rohkem turiste vastu võtta". Lisaks soovitakse piirata ka Prantsusmaalt ja Hispaaniast laevaga saabujate ning saartel peatuvate kruiisilaevade arvu.
Mallorca ja teised Baleaari saared on Hispaania üks peamisi puhkusekohti, kuid turismi senine piiramatu kasv mõjutab kohalike elukvaliteeti, kinnisvarahindu, saarte infrastruktuuri ja randu. Turismivastased meeleavaldused Baleaaridel ja mujal Hispaanias on viimastel aastatel aina hoogu kogunud ja sel suvel plaanitakse seal veelgi võimsamaid proteste.
2025. aasta suvises lennuplaanis aprillist oktoobri lõpuni on kolmele Baleaari saarte lennuväljale pakutavate istekohtade arv rekordiline 47,8 miljonit. Eelmisel aastal oli see number 45 miljonit. Kõige rohkem on lende lisandunud Menorcale.
Kuigi Baleaari saartele lendavaid lennufirmasid on palju, on pea pool lendudest nelja lennufirma käes. Need neli on odavlennufirmad Ryanair, Eurowings, Vueling ja easyJet. Seejuures on Mallorcale kõige rohkem lende Saksamaalt (Berliin, Frankfurt, Düsseldorf jt), Ibizale ja Menorcale aga Gatwickist, Stanstedist, Manchesterist, Pariisist ja Milanost.
Odavlennufirmade pakkumised on avaldanud mõju ka puhkajate käitumismustrile. Baleaaridel peatutakse aina lühemalt, kuid reise võetakse ette sagedamini. Kui varem võeti aastas ette üks pikem puhkus, siis nüüd tehakse aina rohkem lühikesi mõnepäevaseid puhkusejuppe.
Odavlennufirmasid süüdistatakse ka illegaalse puhkusemajutusturu vohamises. Kohalikud küsivad, et kui lennufirmad pakuvad saartele rekordilise arvu istekohti, siis kus kõik need inimesed peatuvad? Paljud valivad selleks mitteametliku majutuskoha. Hispaania valitsuse tellitud uuringu põhjal tegutseb Baleaari saartel ligikaudu 7000 illegaalset puhkusemajutust. Nende omanikud vilistavad seadustele ega maksa ühtegi turismimaksu. Aga see on pigem kohalike võimude tegemata töö.
Vaata ka:
