Turism moodustab globaalsest SKT-st 10%. Koroonaviiruse pandeemia ja nakatumise piiramiseks riikide poolt sisseseatud reisipiirangud on seda sektorit kõvasti räsinud. Kuid mõnel riigil on kaotada rohkem, kui teistel. CNN analüüsis Maailmapanga 2018. andmete põhjal, mis riiki turismi äralangemine kõige rohkem mõjutab.
Suurimas hädas on paradiisisaared
Üsna loogiline, et kõige rohkem kannatavad need, kelle sõltuvus turismituludest on suurim. Nende ühisnimetajateks kipub olema saareline asukoht ja arenev majandus. Mõnel puhul on turism sisuliselt ainuke tuluallikas. Näiteks Briti Neitsisaartel moodustavad turismitulud 92% SKT-st. Sõltuvus turismist on suur ka meile ehk tuttavamatel Maldiividel ja Seišellidel, kus turism moodustab vastavalt 75% ja 64% SKT-st.
On välja arvutatud, et turismitulude vähenemine 25% võrra vähendab arenevate saareriikide SKT-d keskmiselt 7%, ulatudes kuni 16% Maldiivide ja Seišellide puhul. Aga kui turism on sisuliselt nullis?
Kuidas Euroopas?
Olukord pole kiita ka Euroopas, kuhu tehakse pooled kõikidest maailma turismireisidest. Ka siin joonistub välja pilt, et suurimaid probleeme tekitab turismitulude äralangemine väiksemates riikides ja Vahemere ääres. Kuid üllatuslikult on suurim kaotaja hoopis Gruusia, kus turismitulud moodustasid 2018. aastal 31% SKT-st. 2019. aastal võis turismi osakaal pigem kasvanud olla.
Ma pakun, et turismi osakaal majanduses on oluliselt suurem, kui 10%. Varem, aasta tagasi, oleksin selle protsendiga nõustunud, aga praegu, kui ma vaatan, mis majanduses toimub, siis on üsna selge, et turismi puudumine on majandusele lihtsalt hävitav.
Üks asi, et see 10% on lihtsalt turisti jäetud raha sihtpunkti.
Aga kui võtta globaalsemalt, siis näiteks lennundus sõltub ilmselt 95% turismist. Kruiisilaevad.. Rahvusvahelised rongid, bussid, autorendid.. Hotellid, majutused (sealhulgas alternatiivsed majutused nagu näiteks airbnb), restoranid, SPA-d jne jne jne. 99% turismist sõltuv. Lisanduvad restoranid, kohvikud, meenemüüjad jne jne.
Turism jäi ära, naftahind kukkus nulli, sest keegi lenda, keegi ei kruiisi merel ega keegi ei sõida oma autoga naaberriikidesse puhkama. Keegi ei julge teha reisiplaane, sest finantsiline olukord on murettekitav.
Jah, varem oleksin ma selle 10% nõus olnud, aga hetkel tundub, et piiride sulgemine ehk otseselt reisimisvõimaluse ärajäämine on surmahoop majandustele.
Kes esimesena turismi käima suudab lükata, on võitja.
