Norwegian kaevati kauglendude pidevate hilinemiste tõttu Rootsis kohtusse

Norra odavlennufirma Norwegian võtab odavlennunduse ärimudeli viimist kauglendudele tõsiselt. Hetkel on nad ainus odavlennufirma, mis pakub kauglende Euroopast Aasiasse ja Põhja-Ameerikasse. Seejuures ei piirduta vaid Skandinaavia pealinnadega. Alates juulist lendab Norwegian (täpsemalt selle kauglende tegev tütarfirma Norwegian Long Haul) London Gatwickist New Yorki, Los Angelesse ja Fort Lauderdale'i. Näiteks Euroopa suurim odavlennufirma Ryanair teatas äsja, et lähemate aastate jookusul nad vaatamata varasematele plaanidel üle ookeani lendama siiski ei kavatse hakata (kuigi elu on näidanud, et nende meeleolud võivad väga kiiresti muutuda).

Nagu odavlennufirmadel kombeks, üritatakse lennukiparki maksimaalselt ära kasutada ja probleemide tekkel on vangerdusteks vähe ruumi, seda eriti suvisel tipphooajal, kui asenduslennukit on keeruline leida. Norwegian kasutab kauglendudeks uusi kütusesäästlikke Boeing 787 lennukeid, kuid probleeme on nendega jõudnud tekkida rohkem kui küll. Esimeste Boeing 787 tehniliste probleemide tõttu ei saanud Norwegian neid kasutada lendudel Oslo – Bangkok. Kui lennukid lõpuks korda said, hakkas Norwegian Skandinaavias kurikuulsust koguma kauglendude sagedaste hilinemistega.

Kuid nüüd on Norwegian saanud palju meedia tähelepanu ka Briti ja USA meedias. Pakkudes konkurentidest märgatavalt odavamaid pileteid, ei saa Norwegian lennukite täitumuse üle kurta. Kuid 23. juulil läksid asjad Norwegiani jaoks päris valesti.

Norwegiani lend DY7096 Los Angelesest Londonisse pidi plaanikohaselt väljuma kolmapäeva õhtul kell 20:30. Reisijad ja pagas olid juba lennukis, kui teatati, et väljalend hilineb 4 tunni võrra seoses ilmnenud mehhaanilise probleemi likvideerimisega. Pärast keskööd lubati reisijatel lennukist lahkuda. Reisijatele teatati, et hotelli leidmine on igaühe enda asi, kuid kulud lennufirma hiljem hüvitab. Kuna Los Angelese lennujaama lähedal on hotellitube piiratud hulgal, leidsid öömaja vaid vähesed. Sajad reisijad veetsid öö pagasilintide lähedal, oodates uut infot lennuki väljumise kohta. Kokku lükati lennuki väljumist edasi üle 10 korra.

Igal juhul ei väljunud Norwegiani lennuk ka neljapäeval ning reisijatel tuli veeta veel üks öö pagasilindi kõrval. Reisijaid ajas kõige rohkem marru see, et lennufirma ei pakkunud adekvaatset informatsiooni selle kohta, mis toimub. Neljapäeva õhtuks hakkas situatsioon lennujaamas juba üle keema, mida illustreerib ühe reisija tehtud video (via NBSLosAngeles.com). Sotsiaalmeediavõrgustikku Twitter tekkis ka uus märksõna <a href=https://twitter.com/hashtag/neverflynorwegian?src=hash>#neverflynorwegian.

Norwegiani lennuk väljus lõpuks reedel kell 12:30, rohkem kui 40 tundi planeeritust hiljem, jõudes Londonisse laupäeva, 26. juuli hommikul kell 8:05. Reisijad hilinesid tööle, pulmadesse, Vahemere kruiisidele ja kaotasid ilmselt märkimisväärse summa kasutamata hotellibroneeringute näol.

Kui ameeriklastele on see esimene selline kogemus Norwegianiga, siis skandinaavlastele on see juba teatav rutiin. Väidetavalt opereerib Norwegian kõiki oma kauglende vaid kolme lennukiga, kuigi Norwegian ise seda eitab. Kuid kõikide hilinemiste puhul on Norwegian hiilinud kõrvale reisijatele kompensatsiooni maksmisest, viidates "tehnilistele probleemidele".

Nüüd on Norwegiani suhtumisest mõõt täis saanud Rootsi advokaadil Stephen Erikssonil, kelle 10 reisija nõuet koondav hagi tuleb Stockholmi kohtus arutusele augusti lõpus. Materjali selleks on Norwegian pakkunud piisavalt. Viimaste näidetena hilines juunis Floridast Oslosse lennanud Norwegiani lend 44 tundi ja Stockholmist Los Angelesse suunduv lennuk rohkem kui ööpäeva. Skandinaavlased on Norwegiani juhile Bjorn Kjosile viidates kasutusele võtnud suisa väljendi “Kjos-stuck” ehk Kjosi tõttu lennuväljale kinni jäänud. Viimati fikseeriti Los Angelesse teel olnud Norwegiani tagasipöördumine Stockholmi Arlanda lennuväljale 4. augustil

Erikssoni hinnangul puudutavad Norwegiani hilinemised kokku 35.000 reisijat. Vastavalt Euroopa Liidu seadusandlusele on reisijatel õigus kauglendude puhul 600 euro suurusele kompensatsioonile, kui väljalend hilineb üle 3 tunni. Enamasti on Norwegian kompensatsiooni maksmisest keeldunud, viidates erakorralistele asjaoludele, mis ei ole lennufirma kontrolli all. Norra kohus on Norwegiani keeldumist seni ka toetanud. Arvestades aga viiivitustest mõjutatud reisijate pretsedenditut arvu, tuleb Erikssonil kohtule tõestada, et erakorraline on tänaseks muutunud korraliseks.

Igal juhul tasub meeles pidada, et ostes odavad Norwegiani kauglendude piletid, pole probleemide puhul sellelt lennufirmalt erilist abi loota ja reisikindlustus tuleb kindlasti kasuks.


Samal teemal: Odavlennufirma Norwegian plaanib lende Lõuna-Ameerikasse ja Aafrikasse

Kompensatsiooni makstakse kui saabumine hilineb,mitte väljalend.