Norwegianiga olid lood halvad juba enne Covid-19 pandeemiat. Kuni 2019. aastani oli Euroopa suuruselt kolmanda odavlennufirma peaeesmärgiks kasv, kasumi teenimine jäi kuhugi tahaplaanile. Usk valitud tee õigsusesse oli nii suur, et 2018. aastal lükati British Airwaysi ülevõtupakkumine tagasi, sest seda ei peetud piisavaks, kuigi märgid kehvavõitu finantsolukorrast olid juba siis olemas.
Nüüd on Norwegian seisus, kus lennufirma saatus sõltub kahest asjast: Norra riigiabist ja võlausaldajate (liisingfirmad ja võlakirjade omanikud) heatahtlikkusest. Või õigemini, kõik sõltub eelkõige võlausaldajatest, sest kokkulepe nendega on riigiabi saamise eeltingimuseks. Kui kokkulepet ei saavutata, on Norwegianiga ühel pool, sest olemasolevast likviidsusest jätkub vaid kuni mai keskpaigani.
Norwegian avaldas 27. aprillil oma tegevuskava (pdf). Järgnevalt kokkuvõte selle tähtsamatest punktidest:
Nüüd jääb üle paar päeva oodata. 30. aprillil on võlakirjaomanike koosolek, kus siis otsustatakse, kas Norwegiani plaaniga nõustuda või ei. Lennundusfoorumites domineerib arvamus, et Norwegianiga on paraku ühel pool. Sellest oleks tõsiselt kahju.
Lendude alustamise plaan tundub siiani kõige realistlikum, võrreldes teiste, ülioptimistlike, lennufirmadega.
Ja liisingufirmadele on Norwegianil päris hea argument - "ega teil neid lennukeid kellelegi teisele anda nii et nii pole".
Samas, kui sa ei lenda, pole ka sissetulekuid. Tiksuda aasta otsa 7 lennukiga Norras väga inspireeriv plaan justkui pole.
Pole küll seotud teema, aga kas saaks väikese koodijupiga teha nii, et jagades trip.ee artikleid näiteks messengeris ei oleks uudise päisepildiks autori pikseliseeritud nägu.