Viimased kommentaarid

Koh Yao Yai on täiesti ööelu vaba, saar on suuresti moslemite poolt asustatud (kõik ikka taid), nii et seal ei müüda isegi alkoholi.

Ära parem tee teistele inimestele check-inni. See tekitab lennufirmale segadust. Kui lennufirma selle peale piisavalt pahaseks saab, pannakse lennule mitteilmujate nimed musta nimekirja ja nad ei saa enam KLM-iga lennata.

Kaarditeenuse pakkuja (n Revolut) maksab iga sinu sularaha väljavõtu eest Visale/Mastercardile/Amexile raha. Kui keegi sulle mingit tasuta raha väljavõtmist pakub, siis seda subsideerivad sama pakkuja muud teenused.
Mina soovitaksin endale lihtsalt posu erinevaid "Äppipankade" kaarte teha (neil kõigil peaks olema mingi hulk sularaha tasuta) ja iga kaardiga lihtsalt maksimaalne tasuta summa välja võtta. Hea plaan on veel reisida nii, et uus kuu hakkab keset reisi, siis saad kaks korda tasuta limiiti kasutada.

Austraalia kogemuse põhjal - kui pähklid, seemned ja helbed on tööstuslikult pakendatud (st on näha, et see on poekaup), siis ei tohiks probleem olla. Igasugune liha ja värsked puu- ja juurviljad ei lähe kindlasti läbi. Austraalias kästakse sul puu- ja juurviljad ka osariikide piire ületades minema visata.
Märgi kindlasti maandumiskaardile ära, et sul on toit kaasas, kui seda maale ei lubata siis visatakse see lihtsalt minema ja sinuga ei juhtu midagi. Kui sa aga märkimata jätad ja toll sind avastab võib kuri karjas olla. Peaaegu kümne aasta eest sai üks mu reisikaaslane Austraalia tollis kõvasti pragada ja mõnitada, sest tal olid kommid kotis, aga ta jättis maandumiskaardile selle märkimata.
Mina olen Austraaliasse igasuguseid jahutooteid (leib, odrajahu, tatar, juubelitordi pulber, leivasupi pulber) ja maiustusi (kirju koer, kalevi kommid, šokolaadid) päris palju vedanud - näitad tollis ette, nad kontrollivad eksootilisemate asjade puhul (nagu tatar näiteks) oma mingist nimekirjast üle ja on asi korras.

Helsingis ei ole Schengeni alalt mitte-Schengenisse minekul turvakontrolli. Olenemata kust sinu lend saabub, kui ta saabub Schengeni alasse saad alati ainult passikontrolliga mitte-Schengeni alasse.
Liikudes mitte-Schengeni alast Schengenisse on turvakontroll vastavalt lähtelennujaama riskiastmele: Londonist saabudes ei ole turvakontrolli, mujalt saabudes võib vabalt olla.

No Bag Incl = Light. No Chng ütleb otse, et sa ei saa seda muuta.

1) Mööduval aastal lendasin nii palju, et ma ei suuda neid lende isegi kokku enam lugeda. Uuteks riikideks olid Kataar, Indoneesia, Jaapan ja Nepaal. Ma ei diskrimineeri: kõik need olid väga ägedad. Kõige kustumatuma mälestuse jättis ehk Nepaal: käisin seal jalgrattamatkal, mille kõige ägedam osa oli hoopi see, kuidas me Tiibeti piirini hääletasime/jalutasime.
2) Eeldatavasti ei õnnestu ka järgmisel aastal rohkem kui 4 nädalat järjest kodus olla. Juba on plaanis tööreis Londonisse, suusareis Austriasse, nädal Singapuris ja 5 nädalat Tšiilis. Londoni otsi tuleb kindlasti veel, eeldatavasti viib töö mind ka USAsse. Aasta teises pooles tahaks Jaapanisse suusatama minna. Aastaid on mõni paradiisisaar mõttes olnud, äkki tuleb Fiji või Uus-Kaledoonia vms. ära.
3) Teiselpool maailma elajana ei ole Tripi pakkumised hetkel minu jaoks aktuaalsed.

Üksvahe käisime kolm suve järjest 2-3 nädalat autoga Euroopas. Ostsin sellele mõeldes ekstra universaali, et saaks autos magada.
Magamiskohtadeks valisime enamasti suuremad bensiinijaamad, kus olid rekkadele parklad. Aga magasime ka väiksemates bensukates. Strateegia oli parkida enamvähem pimedas ja mitte liiga bensuka lähedale (aga samas ka mitte kõige kaugemasse nurka, turvalisuse mõttes). Nii sai magatud erinevatel aastatel kokku mitukümmend ööd ja ära ei tuldud meid mitte kordagi ajama. Magasime Leedus, Poolas, Saksamaal, Ungaris, Slovakkias, võimalik, et veel kusagil.
Ka linnade külastamiseks oli strateegia: googeldasime mõne suurema kaubanduskeskuse, mis oli kesklinnaga hästi ühistranspordiga ühendatud ja parkisime selle parklasse/parkimismajja. Ida-Euroopas oli parkimine enamasti sellistes kohtades tasuta, Lääne-Euroopas maksis küll raha, aga oli ikkagi palju odavam, kui kesklinns.
Riikides, kus vinjett oli vajalik, ostsime vinjette, ei viitsinud mööda kõrvalteid seigelda.
Kui kavatsed autos magada läheb seal väga ruttu umbseks, soovitan soojal tagaustele midagi sellist (https://www.amazon.com/Window-Curtain-Cover-Insect-Screen/dp/B06Y69FKSV/ref=sr_1_8?s=automotive&ie=UTF8&qid=1513030012&sr=1-8&keywords=car+window+cover) hankida, nii saad tagumised aknad praokile jätta nii, et tüütud putukad sisse ei pääse ja kaugelt väga näha ei ole, et aknad on lahti.

Korduvalt kasutanud (püsikundena on see mulle tasuta).
Ei soovita, sest on enamasti aeglane. Aasta alguses ei töödanud A350 pardal peaagu mitte kunagi. A330-ga ei ole lennanud, seal olevat versiooni ei oska kommenteerida, aga ma arvan, et on sama tehnoloogia.

Kui muu ei aita, kirjuta oma täpsed lennud välja ja mine mõnda reisibüroosse (N: Estravel). Maksad küll teenustasu, aga piletid saad kätte.

Toidumürgitus käib (seljakotiga) reisimise juurde. Mul on juba järg kadunud, aga kindlasti olen saanud selle Tais, Peruus, Liibanonis ja Balil, võimalik, et kusagil veel.
Lonely Planet soovitab kaasa võtta mingit ühte kindlat antibiootikumi, mille nime ma loomulikult ei mäleta - ei ole kunagi kaasa võtnud.
Esimene toidumürgitus Tais sai ravitud kohalike käsimüügi antibiotsidega, ülejäänud lihtsalt läbi põetud (Peruus oleks pidanud samuti antibiotse sööma, tagantjärge targutades).

Hamadi lennujaamas on "vaiksed toad" kus on lamamistoolid, mille peal saab pikutada.
Lennujaama ümbruses ei ole kohe väga midagi, mille ümber jalutada.
Võid võtta Uberi ja lasta endale tiir teha mööda Corniche'i aga tuledes pilvelõhkujad on igal pool samasugused.

Võta kõrbeliivasafari, käisin, oli väga-väga vinge kogemus. Mul muidugi voolab servast bensiin veres, aga V8 Land Crusieriga 100km/h+ mööda düüne kohaliku "šeigi" juhtimisel üles-alla lennata oli ikka midagi, millest koju kirjutada. Juba sõit kõrbesse oli omaette elamus: jääkgaasi põlemise tulelondid ja lõputu tühjus.
Kui sulle araabia köök maitseb, siis süüa saab hästi - isegi suvaliste kaubanduskeskuste food-court'ides oli kohalik toit maitsev. Lisaks saab supermarketitest baklavaad ;)
Keskne turg (souq) oli äge, kuigi mitte kõige ägedam, kus ma käinud olen (see au kuulub Saidale). Turul sõin Jeemen kööki: http://www.bandaraden.com, soovitan, nii toidu, kui kogemuse pärast.
Mulle jättis lisaks veel väga sügava mulje Islami muuseum.

PayPayliga maksmine on kallim, sest PayPayl võtab müüjalt tasu. Miks peaks müüa enda kasumit selle tõttu vähendama, et sina, ostjana, otsustad kasutada maksevahendit, mis on müüja jaoks kallim töödelda? Krediitkaart (eriti Amex) kuulub samasse kategooriasse. TransferWise'il on selle kohta asjalik artikkel: https://transferwise.com/gb/blog/what-are-interchange-fees

Austatud teemaalgataja.
Iga reisi teed eriliseks sina ise! Kui sa oled juba enne reisi otsustanud, et kõik läheb halvasti ja see ei ole erakordne jms. siis täpselt nii see ka on.
Võta kaasa hea tuju, lapselik võime vaimustuda ning huumorimeel ja sinu reis ükskõik kuhu (nii Balile kui Saaremaale) saab olema midagi, mida sa ka aastate pärast rõõmuga meenutad.

Finnairi punktide absoluutselt kõige parem kasutus on muuseas award punktide vahetamine tier punktide vastu kursiga 3:1. Tier punktid tekitavad staatust, award punktid on lihtsalt kulutamiseks.
Kui sa palju lendad, siis äriklassi check-in ja prio security + äriklassi ootsesaalid (või esimese klassi, kui ikka väga palju lendad) on kokkuvõttes minu arust rohkem väärt kui üks tasuta lend või upgrade.

Punkte üldiselt liita ei saa.
Ja norsul on õigus, vähe lennates ei ole neist eriti mingit tolku.
Minu kogemuse järgi on kõige mõistlikum viis punktide kasutamiseks oma "kodulennufirma" käest erinevate lisateenuste ostmine.
Finnairilit saab näiteks kauglendudel upgrade'i turistiklassist turistiklass plussi 15000 punkti eest (rahaks küsitakse selle eest 60Eurot vist). Või turistiklassist äriklassi 50000 punkti eest (raha eest seda ei saagi).

Iga kultuur defineerib ennast vastandumiste kaudu.

Meile harjumuspärane kultuuriruum ja väärtusruum tundub meile "õige", sest me oleme selle sees kasvanud.

Sarnaselt on "õige" ükskõik milline teine kultuuri- ja väärtusruum seal sees kasvanuile.

Sellist asja nagu objektiivselt "õige" kultuuriruum ei ole olemas :) Kuigi meile meeldib mõelda et just meie oma on see kõige "õigem" - confimation bias on ikka töös igas inimese mõttes.

Ma arvan, et paljudele siin kirjutanutele (mina kaasa arvatud) oleks abiks palju sügavamalt mõne teise kultuuri- ja väärtusruumiga (antud kontekstis siis islamimaailmaga) kokku puutuda ja seda mõista. Nii oleks võimalik meie enda oma noile Teistele palju paremini seletada. Inimkultuur baseerub ikkagi meie aju füüsilisel ehitusel, mis on meil kõigil täpselt sama sugune, seega on ühisosasid rohkem, kui paljud arvata oskavad.

Ja maailma pärivad pigem hiinlased või indialased.

Suhtumine "kõigile ei saagi meeldida" on loomulikult väga eluterve.
Ma loodan, et teema algataja, kes alguses oli mures just teiste inimeste pärast ("Kuidas see lend pisemaga nii üle elada, et pärast ei tahaks lennukitäis kaasreisijaid sind maha lasta?") on ise piisavalt tugeva närvikavaga, et ta elab üle ka mündi teise külje - teised inimesed, kes arvavad samuti, et "kõigile ei saagi meeldida" ja näitavad seda ka lennureisi jooksul välja.

Kõige odavamalt võiks lennata JetStar.
Lennufirmasid kes lendavad on iseeneset päris palju: Qanatas, Virgin Australia, Emirates, Air New Zealand peaksid kõik lisaks JetStarile lendame

urmoo, Finnair omab oma kauglendudel pileteid 20+ erinevas hinnaämbris (fare bucket). Kõige odavamates neist on tavaliselt ühe käe sõrmedel loetav arv piletit. Kõige odavamad võivad olla ka kuid ette juba välja müüdud.
Ei maksa otsida mingisuguste vandenõud, et "otsingumootor jätab meelde".
Ja loomulikult on kõigil pakkujatel korraga viimane odav pilet, nad müüvad kõik neid samu hinnaämbreid.
Kui sa tõesti tahad oma vandenõuteooriat tõestada, siis ExpertFlyeril (https://www.expertflyer.com) on 5 päeva tasuta trial, võid minna ja veenduda, millistes ämbrites pileteid on ja millistes mitte.

Ainult kaudselt teemasse haakuv: https://revolut.com
Revolut väljastab sulle kaardi, kuhu saab Eestist EURe kanda (0.38Eur sepa makse). Kasutada saad ülemaailma igal pool, kus MasterCard kõlbab (va mõned kohad USAs ja kohad, mis eeldavad päriselt krediitkaarti (st tahavad raha broneerida)).
Kuni 500 GBP ekvivalent on sularaha väljavõtt tasuta, lisanduda võivad kohaliku ATM-i tasud (näiteks USAs või Austraalias või Indoneesias).
Revolutiga makstes (tasuta on mingi 5k GBP ekvivalent) (ja raha välja võttes) saad sama kursi, mida Google näitab ja ei maksa mingeid lisa teenustasusid (va nädalavahetuseti, siis on kurss natuke kehvem).
Lisaks on Revoluti äppis võimalus kõik asjad (raha väljavõtt, magnet riba kasutamine, kaardi numbri kasutamine internetis) kinni keerata va Kiip ja PIN. Viimati sain USAs tasuta buriito, sest kaupmees otsustas raha alles järgmisel päeval maha võtta ja selleks ajaks olin ma kõik asjad jälle välja keeranud.
Äpp annab sulle push-notificationiga kohe teada, kui mingi tehing toimub/või oleks tahtnud toimuda.
See kõik eeldab edukaks kasutamiseks muidugi ligipääsu mobiilsele andmesidele.
PS Ma ei ole Revolutiga kuidagi seotud, ma olen lihtsalt 1,5 aastat väga õnnelikult kasutanud.

Suured USA lennufirmad (American, Delta, United), lendavad, kui lend on suurlinnade vahel, samal liinil kuni paarkümmend korda päevas. Kui sa jääd oma algsest lennust maha, pannakse sind lihtsalt järgmisele lennule, mis eeldatavasti läheb max 2h pärast. Mina ostaks tuima näoga 50 min vahega piletid ja laseks lennufirmal ennast lihtsalt järgmisele lennule panna.

Emotsioone, pilte, viimasel ajal olen hakanud magneteid ostma.
Kõige kauem olen kõrvale pannud erinevate maade kupüüre, alguses jäi lihtsalt raha kätte, nüüd jätan meelega midagi mälestuseks alles.