Viimased kommentaarid

Olenevalt kruiisist ja riikidest. Tihti peale usaldavad riigid kruiisifirmasid piisavalt palju et dokumente ei kontrollita ühesgi sadamas (va sinu kruiisikaarti, mida kontrollitakse korduvalt nii peale, kui ka maha minnes).

Olen olnud kruiisidel kus passi näitasin ainult sisse registreerimisel ja lähtesadama riigi piirivalvele enne laevale minekut.

Kruiisifirma leht peaks sulle teada andma millised viisad (ja kindlustused, mõned riigid nõuavad ka kindlustuse olemasolekut) sul olema peavad.

1) USA piir võib olla "huvitav". Lisaks ei maksa TSA turvatsirkust unustada, ka see võib kõvasti aega võtta. Seega ise 3h ümber ei istuks. 

Samas, viimati istusin LAXis vähem kui 2h TBIT - T6 ümber ja oli aega vahepeal kiirelt süüa. Teisalt olen teinekord 1,5h piiril sabas seisnud ja 40min turvakontrolli oodanud
2) Mida rohkem sa lendad, seda rohkem sa käsipagasit armastad - kõik need 5min seal, 20min mujal (või 1h, kui Singapuris välku lööb) pagasiootamised moodustavad kokku päris korraliku aja, kui sa kümneid lende aastas teed.

Ma ei ole küll aktiivne keele-nats, aga halvasti loetavad/kehvasti kirjutatud kommentaarid-teemad jätan lihtsalt vahele. 

Ega keegi ei käsi mul lugeda (ega vastata).

Helsinkis ei huvita automaati mitte midagi muud, kui sinu elektrooniliselt loetav reisidokument. Üldse ei tule ette et kusagil oleks olnud passikontrolli automaat, mis oleks pardakaarti tahtnud.

Oneworldi mittekuuluvatelt partnerlennufirmadelt saab ainult award-punkte, aga mitte tier-punkte. 

Staatuse tagaajamiseks on olulised just tier-punktid.
Nagu tom1967 juba kirjutas on kõige parem Finnair Plusi punktide kasutamisviis kauglennu upgrade'id. Kõige parem = ühe punkti eest saab kõige rohkem rahalist väärtust.

Mataveri lennujaam Lihavõttesaarel on päris äge. Maandumisrada enamvähem saare kõige laiema osa pikkune. See pikendati-laiendati 80-nendatel aastatel olemaks varulennujaam kosmosesüstikutele.

Huvitavakse teeb selle veel fakt, et lähim varulennujaam on Santiagos, Tšiilis, mis on üle 3700 kilomeetri kaugusel. Selle tõttu tohib olla teel (ja tagasi) Lihavõttesaarele õhus ainult üks lennuk, mis lähemal kui 1500 kilomeetrit Mataveri lennujaamale.
Samuti on see koht, kus saab Boeing 787 kõrvale jalutada ja siis trepist üles lennukisse turnida.

Finnair jabab Juneyoga koodi, vaatamata Stari-le. Samamoodi jagab Finnair koodi ka näiteks Air France'iga.

Päris ilma plaanideta käisin kunagi Hiinas. Piletid olid edasi-tagasi erinevatest linnadest ja lisaks oli hinnas veel üks siselend.

Lonely Planeti võtsin esimest korda kätte lennukis Pekingisse.
Mul on sellest reisist väga häid mälestusi. Aga samuti on väga palju asju, mis jäid tegemata, sest nende tegemiseks oleks pidanud eeltööd/broneerimisi tegema.
Sellest õppinuna katsun nüüd laiemas laastus panna kirja asjad, mida kindlasti näha-teha tahaks ja teha pisut eeltööd, kas nende nägemiseks-tegemiseks on vaja midagi väga pikalt ette ära teha. Töötab paremini pikematel reisidel - 5 nädalat Tšiilis möödus nii, et kõik siselennud sai ostetud kohapeal ja plaan oli umbes nädal ette. Samas, 10 päeva Lõuna-Koreas sai suht täpselt ära planeeritud - temple stayd oleks näiteks väga raske olnud selle ajaga koha peal ära orgunnida.

Minult on tavaliselt küsitud, miks?, kui kauaks? Samad küsimused on tavaliselt saanud kõik enne mind kuuldeulatuses olnud inimesed.

Mida ma olen, korduvalt Austraaliast USAsse lennanuna, tähele pannud, on see, et aeg ajalt on Austraaliast tulnud reisijad suunatud eraldi järjekorda, kus käib passide tembeldamise liinitöö (peale seda, kui sa oled masinas oma ankeedi ära täitnud ja pildi/sõrmejäljed ära andnud) - ei ühtegi küsimust.

Osta edasi-tagasi piletid TLL-SIN ja edasi-tagsi piletid SIN-SYD.

Soovitan teha ka tagasi tulles vähemalt üks ööpäev peatust.
24h lennukites/lennujaamades veetmine ei ole just kõige meeldivam.
Singapuri saab kõige lihtsamalt Finnairiga läbi Helsinki. Sealt edasi on väga palju valikut: BA, Qantas, Singapore Airlines, Scoot lendavad kõik otse. 
Kui vähe rohkem seiklushimuline, siis AirAsiaga saab läbi Kuala Lumpuri, Garudaga läbi Jakarta ja kindlasti õnnestuks veel midagi kombineerida.

Egiptus ei ole kedagi huvitanud. Käisin USA viimati selle aasta juunis ja passis on eelmise aasta novembrist Egiptuse tempel.

Samuti käisin korduvalt USAs passiga, kus olid Türgi templeid.

1) Lenda parem Sydneysse. Sydney ja Melbourne vahel on pea 1000 kilomeetrit igavat teed (olen korduvalt sõitnud). Võimalik on sõita ka mööda rannikuäärt (ei ole ise sõitnud), aga ei ole kuulnud, et see eriti populaarne oleks. Vaadata oleks kindlasti paljut ja oleks kahtlemata ilus, aga pigem jätaksin rohkem aega Sydney ja Brisbane'i vahele, valged liivarannad on seal garanteeritud.

2) Ettemaksuga sim-kaarte on igal pool saada. Hea ülevaade: https://www.finder.com.au/mobile-plans/prepaid-plans
3) Maanteede ääres olevatel puhkealadel võib ööbida. Samas rahvusparkides ei tohi ilma loata mitte kunagi ööbida. Autoga matkamine on väga populaarne ja kämpinguid on väga palju. Wikicampsi äppis on 99% kämpingutest olemas: https://wikicamps.com.au
4) Ise matkaautot Austraalias rentinud ei ole. Aga pane tähele, et Melboure, Sydney ja Brisbane on kõik erinevates osariikides ja ühest osariigist renditud auto teise osariiki järmine võib-olla kaunis kallis. Võibolla on mõistlikum võtta auto Sydney'st, sõita vaikselt rannikut mööda Brisbane'i (ja sealt edasi) ja siis sõita ühe väga pika päevaga maanteed mööda Brisbane'ist Sydneysse tagasi.

Kas kellelgi kolmandate osapoolte kindlustuste kasutajatest on rääkida ka konkreetseid näiteid sellest, kuidas kahjude hüvitamine läinud on?

Kui lihtne oli asju ajada? Kui kaua läks aega, et rendifirmalt, eriti väiksematelt, vajalikud paberid kätte saada? Kui kaua läks aega, et kindlustus raha välja maksaks?
Kuni kindlustusjuhtumini on alati kõige parem kindlustus kõige odavam. Pärast kindlustusjuhtumi juhtumist võib arvamus muutuda.
Ma olen korra renditud Mustangil esimese otsa plastiku ühest nurgast korralikult lahti sõitnud - originaal klambreid/kinnitusi ei jäänud selles nurgas ühtegi terveks.
Autot tagasi andes viibati ainult käega, sest mul oli rendifirma täiskasko.

Päris nii see ei käi, nagu E.T. seletas - iga pereliige peab olema Finnair Plusi liige. Kui nad seda ei ole, lähevad nende punktid kaduma, neid ei kanta automaatselt sellele reisijale, kes on Finnair Plusi liige.

Grupi osas on E.T.-l õigus - seal olevate liikmete vahel on punktide liigutamine tasuta.

Olen paar korda HKs Apple Store'ist arvuteid ostnud. Enamvähem kõige odavam koht maailmas (va mõned USA osariigid), kust Apple asju osta.

Samuti saab näigeks HKs Apple Store'ist 2 füüsilise SIM kaardi pesage iPhone XR-i, mis on ainult Hiina turu jaoks, aga töötab kenasti ka igal pool mujal.

Mul on tsikli lenksu küljes Tom-Tom. Sest:

- see on pritsme-, tolmu ja põrutuskindel
- sellel on korralik hoidja, mis on permanentselt tsikli küljes
Sellega head omadused lõppevad.
See on:
- halva ekraaniga
- aeglane
- täiesti nähtamatu, kui päike õige nurga alt paistab
- kinnastega peaaegu kasutamatu, kuigi peaks olem just kinnastega kasutamiseks mõeldud
- kohmaka marsruudikoostamise tarkvaraga
- ainult mõni kord aastas uuenevate kaartidega
Autosse, kui oleks plaan reisimiseks autot kohandada, organiseeriks midagi tahvlist ja spetsiaaltarkvarast ja võib-olla välisest GPS-i antennist.
Ükskõik millise seadme sa ostad, jääb see tänapäeval nutiseadmele ja seal olemasolevale tarkvarale igal juhul alla.

Chengdu linnana oli mõttetu, aga seal ümber oli üht-teist teha:

- pandasid sai umbes meetri kauguselt näha http://www.panda.org.cn/english/
- Leshansis on maailma suuruselt teine (kui India oma juba valmis peaks olema) liivakivisse raiutud Buddha kuju
- Emei mäe otsa kõndimine oli samuti päris huvitav kogemuse
Viimased kaks eeldavad küll ööbimist Chengdust eemal

Lennupileteid ostsin kohapeal ctrip.cn-ist, Hiina seest ostes olid oluliselt mõistlikuma hinnaga.

Shenzhenni saab HK-st mingi piirilt antava spetsviisaga, aga mitte kaugemale

HK va heade hindadega hotell.

Lihtne koht Hiinaga alustamiseks, saab läänemaailma kogemusega hakkama. 
Peking ja Shanghai on päris Hiina, minul võttis ikka esimese hooga hinge kinni, Guangzhoust rääkimata. Xi'anis ei ole käinud.

Olin Aprillis korraks Myanmaris, mitte kusagil ei olnud dollareid või eurosid vaja. 

Võtsin ATMist kyatte ja kõik asjad said nendega ära aetud. 
Ainus põhjus, miks võiks USD/EUR mõistlik olla on see, kui sul on vaja sularaha eest midagi suuremat maksta, aga isegi suured asjad saad kyattides makstud, lihtsalt siis on hetkeks väga palju kupüüre käes.

Nädalaks ei läheks. Aga Dohas/Kataaris on ikka pisut rohkem teha, kui "3 h linnatripp ja kõik". Mul kulus ainuüksi suurepärases Islamikunsti Muuseumis üle 3h.

Lisaks on Kataar kenasti kõrbes - võimalik erinevate pikkustega kõrbe safareid võtta (ise käisin poolepäevasel, sellest on kustumatud mälestused, kuidas kohalik šeik oma v8 Land Cruiseriga duune mööda rallis).
Lisaks on seal veel mõned väiksemad kohad, mida oleksin tahtnud külastada, aga olin ainult 3 päeva, seega ei jäänud piisavalt aega.

Sellist asja, nagu "päevakurss" või "ametlik kurss" ei ole olemas. Valuutade kurss muutub üldiselt enamiku aja reaalajas.

TransferWise'il on inimkeelne seletus valuutakursist (inglise keeles) https://transferwise.com/gb/mid-market-rate
Kui palju kursiga petta saad on kõige lihtsam Googeldada EUR to XXX ja vaadata, kui palju erinevus on.
Mul on nii Revoluti kui TransferWise'i kaart, kummagiga saab kuus tasuta 200Euri välja võtta, seega kokku 400. Üks on Visa ja teine on MasterCard mis on vahetevahel oluline.
TransferWise'i kaardi eeliseks on see, et see on deebet kaart, erinevalt Revolutist, mille kaart on pre-paid.
Ma olen TransferWise'i kaardiga rahus autosid rentinud jms. Revoluti kaardiga oli kunagi tagatise bronnimisega probleem.
Mõlemal saab äpist jupikaupa kaarti kinni panna - ATM, magnetriba, kiip, viibe, online saab - kõik saab ükshaaval kinni keerata. Eriti abiks kohtades, kus kaartide kopeerimine on levinud (USA näiteks).
Mul on vaikimisi kõik peale viipe kinni ja keeran lahti siis, kui midagi on konkreetselt vaja, ja siis kinni tagasi.

Käisin kah eelmise aasta lõpus viimaks Egiptuses. Koos Egiptusest pärit sõbraga. Kes kirjutas enne pika sissejuhatuse "Egiptuse kultuuri". Milles oli kenasti ära mainitud, et politseisse ostetakse töökohti ja see on normaalne.

Samuti lendasin EgyptAiriga 2 kauglendu ja kaks lühilendu. EgyptAir oli kaunis kummaline kogemus - maandunud, aga endiselt ruleerivas 777s olid pooled inimesed juba püsti ja kotte haaramas, lennusaatjad (ja välismaalased) kõik kenasti rihmadega istmete küljes kinni. Kogemata õnnestus ka EgyptAiri lühilennu äriklass ära proovida (kolmas op-up minu elus). Väikeses E17-es oli suisa neli rida äriklassi. Teeninduse kohta ei ole väga midagi öelda, lennusaatjad ei ole ka samuti meeles. Küll on aga meeles "suur juht ja õpetaja", kes minu kõrval istus ja kes automaaturite saatel eraldi lennukisse saabus ja sealt lahkus. Härral oli äraantava pagasi mõõdus kohver, mis rahus kogu lennu vahekäigus seisis, ja mida lennusaatjad edasi tagasi nihutasid, kui neil liikuda vaja oli.

Ma sõitsin kunagi O'ahul renditud Mustangil esimese pamperi ühest servast korralikult lahti. 

0 - omavastutus tähendas seda, et andsin võtmed ära, näitasin näpuga, et näe, esiots tahab kohendamist, ja kõndisin minema.