Euroopa Komisjon on Euroopa Liidus lennureisijate õigusi kaitsvat määrust 261/2004 üritanud reformida juba alates 2013. aastast, kuid see on alati kuhugi toppama jäänud. Nüüd on Poola eesistumise ajal arutelud liikvele läinud ja Komisjoni esialgne ettepanek oli reisijate õigusi selgelt halvendav.

Kui praegu on reisijatel õigus hüvitisele, kui lend hilineb lõppsihtkohta üle 3 tunni, siis Euroopa Komisjon tegi ettepaneku hüvitist hakata alles pärast 4 tundi kuni 3500 km lendude puhul ja sellest pikemate lendude puhul pärast 6 tunnist hilinemist.

Kärpida taheti ka hüvitiste suurust, mis oleks 300 eurot lühemate lendude ja 500 eurot pikemate lendude puhul.

Euroopa Parlament soovib lennureisijate kaitset tugevdada

Nüüd on teema arutelu jõudnud Euroopa Parlamenti ja siin on saadikud asjast hoopis teistsugusel arvamusel. Komisjoni ettepanek lükati tagasi ja reisijate õigusi soovitakse hoopis parandada. Praegu kehtiv 3 tunnine hilinemispiir soovitakse säilitada ning hüvitise määrasid plaanitakse hakata vastavalt inflatsioonile automaatselt korrigeerima iga 3 aasta tagant.

Euroopa Parlament tegi reisijate õiguste täiendavaks kaitseks teisigi ettepanekuid:

• Reisijad saaks salongi tasuta kaasa võtta käsipagasi, mille kogumõõtmed ei ületa 100 cm ning mille maksimumkaal on 7 kg. Lisaks sellele on reisijatel õigus kaasa võtta väiksem kott isiklike asjadega, mis mahub eesoleva istme alla. Võrdluseks: Komisjoni ettepanek oli piirduda ühe ühiku tasuta käsipagasiga, mille maksimumõõtmed oleks 40 cm x 30 cm x 15 cm ja mis mahuks eesoleva istme alla.
• Kinnitada lõplik erandite nimekiri, mille puhul lennuettevõtja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest. Siia alla mahuks loodusõnnetused, sõjad, keerulised ilmastikutingimused ja ettenägematud streigid, v.a. lennufirma töötajate streigid. Nimekiri oleks kooskõlas Euroopa Kohtu otsustega ja seda saaks uute otsuste korral vajadusel täiendada.
• Check-in tasude kaotamine: reisijatel oleks õigus lennule registreerida tasuta nii internetis kui lennujaamas.
• Reisijatel peab olema õigus valida, kas ta soovib kasutada paberist pardakaarti või digitaalset pardakaarti (Ryanairile see kindlasti ei meeldiks).
• Nime parandamise õigus: reisijatel on õigus broneerimise ajal nimes tehtud vigu tasuta parandada kuni 48 h enne lennu väljumist.
• Lennuplaani muutus: kui lennuplaani muutusest teatatakse vähem, kui 2 nädalat enne lennu planeeritud väljumist, kehtiks reisijatele sarnased õigused hüvitisele, mis lennu hilinemisel.
• Broneeringu muutmise õigus eriolukorras: juhul, kui reisija ei saa lennata pereliikme haiguse või surma tõttu, oleks õigus broneering teisele inimesele tasuta üle anda.
• Peredel, lastel ja puudega inimestel peab olema õigus koos istuda.
• Pankrotikaitse: lennuettevõtjad peaks sarnaselt pakettreisidele pankroti korral raha tagastama ja pakkuma tagasilennu garantii.

Mis saab edasi?

Euroopa Parlamendi ettepanekud on reisija vaatest kahtlemata teretulnud, kuid mis sellest lõpuks lauale jääb, selgub läbirääkimiste käigus. Selguse saamiseni ei tohiks kaua minna, sest Parlamendil ja Komisjonil on kokkuleppe saavutamiseks aega 2025. aasta lõpuni. Kui kokkulepet ei sünni, moodustatakse arbitraažikomisjon, läbirääkimisi võidakse ka pikendada kuni 2026. a. jaanuari lõpuni.

Üks on aga väga selge – nende läbirääkimiste tulemus määrab ära, missugused õigused lennureisijatele tulevikus Euroopa Liidus kehtima hakkavad.