Mikroneesia serval asuv rohkem kui 300 saarest koosnev Palau on esimene riik maailmas, mille immigratsioonipoliitika aitab kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele. Kõik Palaule suunduvad turistid peavad saabudes allkirjastama passi tembeldatava keskkonnatõotuse Palau Pledge, millega kohustutakse käituma ökoloogiliselt ja kultuuriliselt vastutustundlikul viisil. Muuseas, tõotust aitasid kokku panna Palau lapsed.
2019. aastal külastas vähem kui 22 000 elanikuga Palaud üle 89 000 turisti. Turism on arhipelaagile suurim sissetuleku ja tööhõive allikas, moodustades üle 40% Palau SKT-st. Samas on Palaule saamiseks ainus võimalus lennureis ning kohapeal tarbitakse põhiliselt imporditud toitu. Ühest küljest tugineb see fossiilkütuste kasutamisele, teisalt vähendab kohaliku kogukonna teenimisvõimalusi.
Viimastel aastatel on Palau püüdnud juurutada rohkem jätkusuutlikke praktikaid. Kohalik toit ja kohalik toidutootmine on taas au sisse tõstetud. Süsiniku jalajälje vähendamise kõrval pakub see kohalikele uusi majanduslikke võimalusi. Ühtlasi on rahul ka turistid – kohalik toit pakub autentsema kultuurielamuse.
Palaul on loodud ka maailma üks suuremaid merekaitse alasid, ühekordsete plastiknõude kasutamine on keelatud ja kehtib maailma üks karmimaid seadusandlusi päikesekreemide kasutamiseks. Mereelule ohtlikke kemikaale sisaldavate päikesekreemide müük ja kasutamine on keelatud, turistidelt sellised kaasavõetud päikesekreemid konfiskeeritakse.
Palau (Wikipedia)
Hetkel on koroonavaba Palau piirid kinni, kuid turismi suure osatähtsuse tõttu tööhõives kaotasid ligi pooled erasektoris töötanud inimestest oma töö. Seda võetakse kui õppetundi, et väike saareriik peab olema senisest paindlikum välistele ohtudele reageerimiseks.
Fotod: Palau Pledge
