32 kilomeetrit Islandist edelas asub pisike Surtsey saar. Tegemist on maailma ühe noorima saarega, millel on vanust vaid veidi rohkem, kui 50 aastat. Surtsey saar on oma nime saanud Põhjala tulejumala Surturi (ka Surtr ja Surt) järgi ehk saare nimi ongi Surturi saar.
Surtsey saar sündis tänu Islandi rannikul aset leidnud merealuse vulkaanipurskega. Saare sünd on veidi ajalooline, sest tegemist on Islandi ajaloo ühe pikima järjepanu kestnud vulkaanilise aktiivusega.
Surtsey 30. novembril 1963
Esimesed märgid Surtsey sünnist said nähtavaks 1963. aasta 14. novembri varahommikul, kui vulkaanilise tegevuse tulemusena ilmus 18 km Heimaey saarest edelas merepinnale vulkaaniline tuhk. Ilmselt oli merealune vulkaan olnud aktiivne juba päevi varem, kuid nüüd oli 9 km kõrgusele kerkiv tuhapilv nähtav ka pealinnas Reykjavikis.
Surtsey 1964. aasta aprilli lõpus
14. november (mõnel arvamusel 15. november) 1963 ongi saare sünnipäev, kuid see oli alles algus. 130 meetri sügavuselt merepinnale kerkinud saarel kestis vulkaaniline aktiivsus järgmised 4 aastat. 1964. aasta lõpuks oli saare kõrgeim punkt 174 meetrit ehk üle 300 meetri kõrgemal merepõhjast. Seejärel liikusid maa-alused jõud loodesse, jätkates seal oma tegevust. Laava purskamine merepõhjast peatus 1964. aasta 17. mail, mil saar oli kasvanud 2,4 km² suuruseks.
1966. aasta augustis ilmutasid laavavood ennast viies uues kraatris, kuigi nende aktiivsus oli nüüd madalam. Kui maa-alune tegevus 1967 juuni lõpus lakkas, oli saare pind kasvanud 2.7 km² suuruseks. Kuna suurema osa saarest moodustab vulkaaniline tuhk, siis on Põhja-Atlandi tormid saare pindala juba poole võrra kahandanud. Praeguse tempo jätkudes on Surtsey 100 aasta pärast taas kadunud.
Kuid Surtsey saare tegelik võlu peitub sealse elu järk-järgulises arengus. Teadlased on saart jälginud selle sünnist saati. Esimesi taimi märgati 1965. aasta kevadel, kui vulkaaniline tegevus alles käis. 3 aastat peale vulkaanide vaibumist hakkasid saarel pesitsema linnud, kuigi neid oli seal märgatud varemgi. Lindude väljaheited andsid omakorda tõuke kohaliku taimestiku arenguks. Suurem osa saarest on sambla all, kuid igal aastal saabub Surtseyle 2-5 uut liiki tänu lindudele, merele ja tuultele.
Inimtegevuse mõju Surtsey saarele hoitakse minimaalsena, sest saarele pääsemiseks on vaja eriluba. Teadlaste jaoks on Surtsy väärtuslik laboratoorium, kus saab elu teket ja arengut reaalajas jägida. Surtsey väärtust on tunnustanud ka UNESCO, mis on selle elava laboratooriumi kandnud maailmapärandi nimekirja.
Kuna Surtseyle tavainimene ei pääse, võib lohutuseks külastada Reykjavíkis varsti avatavat Jamie Oliveri lõherestorani.
Lisainfo:
Loe Trip.ee-st ka:
Maailma kõige eraldatum inimasustusega saar
Maailma suurim järves asuv saar, mis asub saarel asuvas järves, mis asub saarel
