Tuntud tõde ütleb, et kui tahad saada miljonäriks, siis tuleb kõigepealt saada miljardäriks ja siis investeerida lennufirmasse. Selle nalja tegemisega tuleb vähemalt Skandinaavia riikides praegu ettevaatlik olla, sest sealsed 270 000 SAS-i aktsionäri võivad oma investeeringu lennufirma aktsiatesse maha kanda. Taanlased on välja arvutanud, et neil, kes ostsid 2007. aasta suvel 100 000 Taani krooni (praegu 13 424€) eest SAS-i aktsiaid, on investeeringust järel 215 Taani krooni (29€). Siia on sisse arvutatud raha pumpamine SAS-i aktsiakapitali, mis iga kord lahjendasid seniste aktsiate väärtust.
Viimased päevad on SAS-i aktsia olnud vabalanguses. Teisipäeval kukkus aktsia 10%, kolmapäeval odavnes aktsia veel üle 30%, kui Taani väljaanne Berlingske Tidende teatas, et SAS on börsilt lahkumas. Neljapäeval aktsiate müük jätkus. See tähendab, et SAS on viimase 12 kuuga kaotanud pea 80% oma väärtusest, viimase 5 päevaga kukkus SAS-i aktsia Stockholmi börsil 46%. SAS teatas ka, et aprilli lõpus saabuvate võlakirjadele intressi maksmise tähtaegu lükatakse edasi.
Mis SAS-iga toimub?
SAS on aastaid tüürinud ühest kriisist teise, aga lennufirma kaks suuromanikku Taani riik ja Rootsi riik pumpasid SAS-i veepeal hoidmiseks raha juurde. Kui Taani peab SAS-i strateegilise tähtsusega ettevõtteks, siis rootslastel sai küllalt ja nad on otsustanud omanikeringist lahkuda (Norra tegi seda juba varem).
Eelmisel suvel aset leidnud pilootide 15 päevane streik läks SAS-ile maksma 175 miljonit eurot ja sundis otsima pankrotikaitset USA-s. See samm kohustas SAS-i avaldama finantsaruandeid iga kuu. Midagi rõõmustavat esialgu lugeda pole. Kuigi reisijate arv on kasvutrendis, teenis SAS esimese kvartaliga 220 miljonit eurot kahjumit.
Samas toimus pankrotikaitse otsimisega üks küllaltki oluline sündmus, kui SAS laenas USA investeerimisfondilt Apollo kõrge intressiga 5 miljardit Taani krooni (671M€) koos võimalusega konverteerida laen aktsiateks. Seda teed Apollo kõikide märkide järgi lähebki. Arvatakse, et ameeriklaste eesmärk on enda kätte saada 70% SAS-i aktsiatest, ülejäänu oleks Taani riigil. Ja senised väikeinvestorid? Sorry, sõbrad!
Siin on muidugi see väike takistus, et EL reeglite järgi ei saa USA fond omada üle 50% Euroopa lennufirma aktsiatest. See ei tohiks siiski probleem olla, sest suurem osa rahast peaks tulema Euroopa investoritelt, kuna osad Apollo osanikest on Euroopast.
Kui see plaan õnnestub, arvutatakse pärast pankrotiprotsessi lõppu kõikide olemasolevate aktsiate väärtus ümber (ehk nullitakse) ja võlad konverteeritakse aktsiateks. Kes uusi aktsiaid soovib, peab letti panema täiendavat raha. See tähendab, et raha peab leidma ka Taani valitsus, kui soovib kinni pidada senisest plaanist omada SAS-ist kuni 30%.
Mis on SAS-i tulevik?
SAS-i finantsprognoosi kohaselt peaks tegevusega nulli jõutama 2024. aasta lõpuks ja SAS-i tegevjuht Van der Werff on lubanud, et 2026. aastal teenib SAS kaks korda suuremat kasumit, kui kunagi varem lennufirma ajaloos. Igaühe enda otsustada, kas sellist prognoosi uskuda või ei.
Igal juhul tundub selge, et SAS ei kao kuhugi, sest eksisteerib kaks suurt huvipoolt (Apollo ja Taani riik), kes soovivad SAS-i tegevuse jätkumist. Selge tundub ka see, et plaan sisaldab omajagu skeemitamist. Võib arvata, et Skandinaavia ametiühingud, pensionifondid ja väikeaktsionärid, kes oma investeeringust ilma jäävad, võimalusel oma rahulolematust ka väljendavad. Kindlasti jälgivad olukorda tähelepanelikult ka teised lennufirmad. Näiteks Norewgian, mis samuti pankroti läbi teinud, ei jää reisijate arvult SAS-ist enam väga palju maha.
