SAS plaanib asutada uue odavlennufirma

SAS töötab uue odavlennufirma asutamise kallal, vahendab Norra väljaanne Finansavisen. Seejuures ei pruugi selles lauses päris täpne olla ei sõna "uus" ega ka "odavlennufirma". Täiesti uus lennufirma see vaevalt olema saab, pigem kaalutakse uue üksuse loomist ja vaevalt, et plaanitav üksus ka klassikaliseks odavlennufirmaks saab. Ilmselt mõeldakse siin pigem madalamate kuludega AirBalticu taolise hübriidlennufirmana toimetavat üksust.

Mis on SAS-i idee?

SAS-i pikaaegne probleem on olnud liiga kõrged tegevuskulud. Lennufirma efektiivsemaks muutmise ja kulude vähendamise ajalugu on SAS-il nõnda pikk, et kõike seda täpselt ei mäletagi. Igal juhul on kulude vähendamise trummi taotud alates odavlennufirmade võidukäigu algusest Euroopas. Kõikvõimalikke kulude vähendamise programme on SAS-is tulnud ja läinud, üks jaburama nimega kui teine, kuid mida pole hästi suudetud, on kulude vähendamine.

Nüüd tahab SAS luua uue eraldiseisva üksuse, mis teostaks regionaallende kuluefektiivsemalt. Selle taga on mitu tegurit:

  • SAS hakkab lähiaastatel välja vahetama eakat Boeing 737 lennukiparki.
  • SAS tunnistas detsembri lõpus avaldatud kvartaliaruandes, et umbes 20% Skandinaavia-sisestel liinidel oleks optimaalne kasutada lennukeid, mille suurus jääks 180-kohalise A320neo ja 90-kohalise CRJ vahele. SAS-i olemasolev 120-150 istekohaga lennukipark vajab lähiaastatel väljavahetamist, kuid neid asendavate lennukite tellimust pole veel sisse antud. Samas on õige suurusega lennukipargi olemasolu majandustulemustele väga olulise tähtsusega. Soovitud suurusega lennukite valikuks on sisuliselt kaks võimalust, kas A220 (nagu AirBalticul) või Embraer E195-E2.
  • SAS soovib uue lennukitüübi soetamist siduda pilootide ja pardapersonaliga sõlmitavate uute kollektiivlepingutega, mis oleks lennufirmale praegustest soodsamad. Ei pea olema selgeltnägija, et siin ette näha potentsiaalseid töövaidlusi.

Kas ajaloost õpitakse?

Loodav odavlennufirma või odavlennuüksus poleks SAS-i ajaloos esmakordne katsetus. Hästitasustatud McKinsey juhtimiskonsultantide soovitusel lõi SAS puhkuselendude jaoks 2003. aastal odavlennufirma Snowflake. Kuna selle kulusid alahinnati ja lennukite täituvus jäi plaanitust madalamaks, jätkus seda lennufirmat vaid veidi rohkem kui aastaks.

2010-ndatel saabus teine katsetus Soome lennufirmaga Blue1, mis muuseas lendas lühikest aega ka Tallinn-Helsingi liinil. Blue1 opereeris mõned aastad SAS-i lende, kuid 2015. aastal müüs SAS Blue1 Iiri lennufirmale CityJet.

Kokkuvõtteks

SAS-i soov lennukiparki optimiseerida ja kulusid vähendada on täiesti arusaadav. Paraku pole loota, et SAS-i piloodid ja pardapersonal kehvemate lepingutingimustega niisama lepiks. Kuigi esialgu on jutt vaid plaanidest ja konkreetseid ettepanekuid pole veel esitatud, on selge, et oht streikideks saab SAS-i puhul olema küllalt suur.

Nagu näitas eelmisel kevadel toimunud SAS-i pilootide streik, mis mõjutas 370 000 inimese reisiplaane, saavad suure tõenäosusega taas tööd erinevate riikide kohtud, kes peavad lahendama EU261 määrusest tulenevaid kompensatsiooninõudeid. Asi on SAS-i initsiatiivil jõudnud otsaga Euroopa Kohtusse, kust oodatakse otsust, kuidas käsitleda lennufirmade streikidest tingitud kompensatsiooninõudeid ühtmoodi kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.