Stockholmi Bromma lennuvälja ähvardab sulgemine

Stockholmi Bromma lennuväljal on praegu keerulised ajad ja taas on teemaks tõusnud lennuvälja sulgemine. Kui veel 2019. aastal oli Bromma reisijate arvu poolest (2,35 miljonit) Rootsi kolmas lennujaam Arlanda ja Göteborgi järel ning Malmö ees, siis nüüd on Rootsi lennuvälju haldav Swedavia tõstatanud küsimuse, kas drastiliselt vähenenud reisijate arvu tõttu on Bromma tegevuse jätkamine majanduslikult mõttekas.

Kui Bromma kuningas Gutav V poolt 1936. aastal avati, oli see Euroopa esimene lennuväli, kus oli asfaltkattega maandumis- ja õhkutõusmisrada. Reaktiivlennukite ajastu saabumine näitas aga kiirelt kätte lühikese maandumisraja puudused ja seetõttu võeti vastu otsus ehitada uus rahvusvaheline lennujaam. Stockholm Arlanda avati 1962. aastal.

Peale Arlanda avamist sai Brommast oluline Rootsi siselendude lennujaam, kuid sealt toimisid ka mitmed rahvusvahelised ühendused. Alles eelmise aasta oktoobris teatas Bromma suurim lennufirma, Rootsis regionaallende teenindav Braathens ehk BRA plaanist avada 2020. aasta märtsi lõpus liinid Brommast Tallinnasse ja Riiga. Koroona tõttu plaaniks see jäigi, BRA peatas kõik lennud 6. aprillil.

Bromma tulevik näib olevat sarnane Helsingi Malmi lennuväljaga. Mõlemat nähakse tulevikus pigem elamurajoonina. Brommas ei pruugi ekskavaatoreid siiski veel niipea näha, sest lennuvälja opereerimisluba kehtib kuni 2038. aastani. Samas on olukord tänaseks sedavõrd muutunud, et lendude konsolideerimine Arlandasse võib olla möödapääsmatu. Loomulikult on Bromma sulgemise poolt kõikvõimalikud keskkonnaaktivistid. Otsustamine on Rootsi valitsuse kätes.