Türgi lõunaosa ja Süüriat tabas esmaspäeva varahommikul võimas maavärin magnituudiga 7,8. Järeltõugete, millest osad olid küllalt võimsad, arv ulatub üle 100. Tegemist on Türgi kõige tugevama maavärinaga alates 1939. aastast ja selle ohvrite arv kahes riigis võib tõusta mitmekümne tuhandeni. Maavärin, mida oli tunda ka Küprosel, Liibanonis ja Kairos, tekistas märkimisväärseid kahjustusi epitsentri lähedal asunud Gaziantepi Rooma ajast pärinevale kindlusele. Kardetakse, et Türgis ja Süürias on kahjustada saanud hindamatut kultuuripärandit rohkemgi.
Kahramanmarase maavärina piirkond
Äsjane maavärin paneb küsima, kas seismilised protsessid võivad ohustada ka teisi Türgi piirkondi? Arvestades, et Türgi paikneb ühe maailma kõige seismiliselt aktiivsema koha peal, kus lõikuvad Euraasia, Araabia ja Aafrika mandrilaamad, on seal uute maavärinate teke paraku väga tõenäoline. Lisaks on Araabia laama surve tekitanud riigis kaks rikkekohta, mis on maavärinate suhtes väga tundlikud.
Türgi tektooniline kaart (Wikimedia Commons)
Türgi väljaanne Hurriyet avaldas Türgi seismoloogide poolt koostatud seismiliselt ohtlike piirkondade kaardi, kust on näha, et suur osa Türgist asub ohutsoonis.
Ka Türgi põhilised turismipiirkonnad Istanbul ja Antalya asuvad kollases tsoonis, mis on punase tsooni järel ohtlikkuselt teine. Kuna nii Istanbul kui Antalya on tiheda asustusega, võivad ka maavärina tagajärjed olla hoopis hävitavamad. Ka turistide seas populaarne Izmiri ümbrus Vahemere rannikul ja üldse Türgi lääneosa asub seismiliselt üsna ohtlikus piirkonnas. Kuigi näiteks Istanbulis otsese ohu märke registreeritud pole ja lähemal ajal ei pruugi midagi juhtuda, jääb seismiline oht seal püsima.
Veidi selgitusi 6. veebruari maavärina kohta (GeologyHub):
Olin 12.11.22 Türgis ja siis korraldati seal ajaloo esimene üleriigiline maavärinaõppus. Loodetavasti jäi mõnigi inimene nüüd tänu sellele ellu.
