Türgis Kagu-Anatoolias asub mitu huvitavat keraamikaeelsest neoliitikumist ehk nooremast kiviajast pärit arheoloogilist leiukohta, millel on oluline mõju inimkonna ajaloo mõistmisele. Kuigi Göbekli Tepe (või Göbeklitepe) kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja kui inimkonna üks esimesi teadaolevaid monumentaalarhitektuuri näiteid, pole Göbekli Tepe ja veel vähem Karahan Tepe mujal maailmas väga laialt tuntud. Oma põhjus on siin ka selles, et tegemist on suhteliselt uute kohtadega, kus arheoloogilised kaevamised alles käivad. Aga ajaloohuvilistele igal juhul põnevad kohad mõlemad, sest just neis leiab eest maailma vanimad templid. Kahest kohast vanim on Karahan Tepe.

Karahan Tepe

"Mida need sambad siin kujutavad?", küsib giid Karahan Tepe ekskursiooni esimeses peatuspaigas.

"Teadlaste arvates kujutavad need falloseid ja selles ruumis toimus noorukite pühitsemine meheks", vastab giid ise oma küsimusele. Niimoodi käis siis elu 12 000 aastat tagasi.

Karahan Tepe (tepe – kõrgendik, mäetipp) on vanimaid teadaolevaid inimasustusi, mis pärineb aastatest 10 000–9500 eKr. Väljakaevamised viitavad, et seda kasutati tseremoniaalse, mitte püsiva elukohana.

Karahan Tepe näol on tegemist küllalt värske arheoloogilise leiukohaga, mis avastati alles 1997. aastal. Suuremad kaevetööd algasid 2019. aastal ja tänaseks on seal välja kaevatud umbes 5%.

Pole oluline, kui palju vanu kive sa oma elus näinud oled, Karahan Tepe suudab sind üllatada igal juhul. See koht pole ehk selline, mis rabab sind oma suurejoonelisusega – kuigi ka seda seal on. Vau-tunde tekitab pigem see, et sa ei lähe seda kohta mitte ainult vaatama, vaid ka tunnetama, kuidas ajalugu reaalajas kusagilt peidust sinu ette ilmub.

Kuna Karahan Tepe on sedavõrd uus arheoloogiline leiukoht, kus kaevamistööd alles käivad, siis ilmub maa seest pidevalt välja midagi uut. Mõned olulised asjad kaevati välja 2023. aastal, mõni aga alles 3 kuud tagasi. Kes teab, mida näevad need, kes lähevad sinna aasta või paari pärast. Juba see ajaloos sedavõrd sees olemise tunne on kogemist väärt.

Karahan Tepe ja teised läheduses asuvad sarnased kohad on põhjalikult muunud arusaamist inimkonna ajaloost. Kui seni valitses arvamus, et spirituaalsus ja religioon tekkis pärast inimeste paikseks jäänist ja maaharimise teket, siis uued väljakaevamised Türgi kaguosas viitavad, et spirituaalsus ja ühised rituaalid eelnesid põllumajandusajastule ning olid olulised juba küttide-korilaste jaoks.

On hämmastav, et kunagised kütid-korilased suutsid oma primitiivsete tööriistadega välja tahuda sedavõrd suuri sambaid. Sellele aitas muidugi kaasa see, et töödeldav lubjakivi oli suhteliselt pehme ja muutusid väga kõvaks alles aastate jooksul päikese käes.

Karahan Tepe on küllaltki maskuliinne koht. Näiteks see sissevajunud rinnakorviga (sümboliseerib surma) mees, kes hoiab käes oma meheau (sümboliseerib elu) annab põhjust arvata, et aastaaegade ning elu ja surma vaheldumine olid spirituaalses elus olulisel kohal.

Göbekli Tepe

Göbekli Tepe on Karahan Tepest mitmeid sajandeid hilisem koht. Kui Karahan Tepes saab rahus ja vaikuses omapäi ringi vaadata, siis Gõbekli Tepe juures toimub midagi laulupeo sarnast – suur parkla on ekskursioonibusse täis. Oluliselt suurema huvi taga on mitu põhjust. Esiteks on Göbekli Tepe lähimale suuremale linna Sanliurfale oluliselt lähemal, teiseks kuulub Göbekli Tepe UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ja Göbekli Tepes nähtav on ka mõnevõrra võimsam.

Vihma ja päikese eest on Göbekli Tepesse ehitatud katus. Sama plaanitakse teha ka Karahan Tepes.

Göbekli Tepe ja teiste sarnaste kohtade tunnuseks on T-kujulised sambad.

Göbekli Tepe eripäraks on sammastele tehtud loomi ja linde kujutavad nikerdused.

Nii Karahan Tepe kui Göbekli Tepe maeti aja jooksul tahtlikult sette- ja killustikukihtidega, kuigi ka erosioon ja varingud aitasid kaasa, et kiviajast pärit kujud ja ehitised säilisid tuhandeid aastaid. Miks kunagised inimesed otsustasid need kohad matta, on tänaseni vaidlusalune küsimus.

Sanliurfa muuseum

Kahte neoliitikumiaegset kohta aitab paremini mõtestada Sanliurfa arheoloogiamuuseum. Tegemist on Türgi ühe suurima muuseumiga, kuhu on viidud tähtsamad leiud nii Göbekli Tepest kui Karahan Tepest.

Koopia Göbekli Tepe T-sammastest, mis võivad olla 7 meetri kõrgused.

See Göbekli Tepest leitud metssea kuju on pigmentidega värvitud, mille põhjal arvatakse, et värviti ka teisi kujusid.

Kokkuvõtteks

Karahan Tepe ja Göbekli Tepe pakuvad veel ühe põhjuse, miks Türgis Kagu-Anatooliat külastada. Kui on valida, mis järjekorras need kaks kohta ette võtta, siis tasub alustada Karahan Tepest.

Loe Kagu-Anatooliast lisaks: Reisiidee: Gaziantep – Türgi kulinaariapealinn