Alates 25. aprillist kehtib Veneetsias 29 päeval 5€ suurune turismimaks, mida peavad tasuma kõik 14 aastased ja vanemad päevareisijad (loe maksust pikemalt: Juhend, kuidas Veneetsia turismimaksu maksta). Kui täpne olla, siis pole tegemist maksuga, vaid külastuspanusega (contributo di accesso). Võiks eeldada, et Veneetsia elanikud on uue maksuga päri, kuna see toob linnakassasse täiendavaid rahalisi vahendeid, kuid selle asemel koguneti Veneetsias hoopis uue maksu vastu protestima.

Veneetsia elanikele ei meeldi mitu asja. Kõigepealt kasvõi see, et päevapilet muudab Veneetsia veelgi sarnasemaks teemapargi või muuseumiga, kuigi see on pea 50 000 inimesele elukohaks. Teiseks ei tee turismimaks midagi suurte turismivoogude reguleerimiseks, sest külastajate ülempiiri pole seatud. Kolmandaks on Veneetsia aina vähem elamiseks mõeldud, sest linnas on turistidele mõeldud voodikohti rohkem, kui elanikke (keda on 49 000). Teisisõnu – turistidelt korjatav raha ei lahenda selliseid probleeme nagu linnaplaneerimine, üüride kontrolli all hoidmine ja uutele elanikele elamispinna leidmise lihtsustamine.

Turismimaksu kehtimise esimeseks päevaks (mis oli Itaalias püha) registreeris Veneetsiasse 113 000 külastajat. Neist turismimaksu maksis veidi üle 10% ehk 15 700 inimest. Ülejäänud kuulusid maksust vabastatud erandite alla. Nii peatusid ligi 40 000 inimest hotellides ja umbes 4000 olid Veneetsia elanike sugulased või sõbrad. Üle 20 000 inimest reisis seoses tööga ja 13 000 olid õpilased.

Igal juhul kasutavad itaallased pikki pühi mõnuga ja kõik Roomast ja Milanost Veneetsiasse suunduvad rongid on välja müüdud. 5 eurone tasu ei näi kellelegi mingit mõju avaldavat. Pigem suhtutakse sellesse pooldavalt. Samas kurdavad turistidki, et linn on liiga ülerahvastatud.

Kokkuvõtteks

Veneetsia pikalt planeeritud turismimaks toob linnale küll täiendavat raha, kuid ei lahenda vist ühtegi probleemi. Seda aastat võetaksegi testperioodina, et näha kuidas asi toimib. Aga võib vist juba praegu öelda, et Veneetsia vajab komplekssemat lahendust, kui lihtsalt päevaturistidelt küsitav tasu. Veneetsia kogemust jälgitakse kindlasti tähelepanelikult ka sellistes linnades nagu Amsterdam, Barcelona ja Dubrovnik, kus ollakse samuti hädas sarnaste probleemide ja liiga suure arvu turistidega.