..on küll, sain ise paar okast varbasse, kui kivide vahel turnisin..sussid pealt ju riidest; müüakse igas rannas, igat värvi, hinnaks 50 - 60 kuna; ostsin siit kaasa, aga osutusid väikseks ja täiesti ilmaasjata, olid kallimad! aga neid siile pole mõtet karta, tõin kaks tükki koju kaasa(tea, kas rikkusin mingit loomakaitse seadust?)ja pealegi on nad vees näha-ikka kivi küljes kinni ja niiii metsikult neid ka pole:)
Elamis- ja tööloa saamine ei ole keeruline, kui tõendad ära, miks sa siia tahad tulla (eriti lihtne kui tuled siia mingi firma esindajaks või diplomaatilisele tööle). Ka siinne aadress peab olema. Loa saamiseks pendeldad mõned korrad politseimaja vahet (päädib intervjuuga). Kui kõik ok, siis saadki varsti passi elamisluba tõendava templi. Asja-ajamine on ainus ebameeldiv asi, mida Horvaatias kohtad - mitte, et see oleks pahatahlik, ent see on AEGLANE ja hoolimatu (inimesed on tüütud putukad, kes ametnikke nende tööajal segama tulevad). Kohalikud aga lohutavad end lausega: "Itaalias on veelgi hullem!" Seda lauset kuuled tihti ja sõltumata valdkonnast (bürokraatia, liiklus jne).
Suhtumine välismaalastesse on äärmiselt normaalne ning võrreldamatu Eestiga, kus iga väliskülalisest mitteturisti võõristatakse ning eesti keele aktsendi üle irvitatakse. Lisaks valdab iga normaalne horvaat mitut keelt (reegline inglise, saksa ja itaalia) täiesti vabalt. Erinevalt eestlastest, kes tavaliselt kirjutavad CVsse, et valdavad inglise keelt, kuid tegelikult tahavad ainult selles keeles kuulata ja lugeda, ei häbene horvaadid võõras keeles ka suhelda. Pole parata - ca 40-aastane üliaktiivne turism on oma jälje jätnud nii keelteoskusesse kui tolerantsusesse võõramaalastesse. Huvitav oleks näha eestlaste suhtumist Tallinna ja Eesti teedel-tänavatel, kui sinna satuks suviti kümneid tuhandeid eksinud võõraste registrimärkidega täistuubitud autodes liiklevaid turiste. Horvaatia teedel on aga turismihooajal sadu tuhandeid välisriikide autosid, mis toovad siia miljoneid turiste.
Turismi hoogustamiseks ja hoidmiseks on riik ehitanud täiesti esmaklassilisi kiirteid ja tunneleid. Kahjuks ei saa me isegi Tallinn-Tartu mnt ehitamisega hakkama kuni Mäoni ja see on laushäbiasi. Üks kilomeeter kaljusse raiutud 4-realist tunnelit ilmselt maksab rohkem kui kilomeetreid lausmaale ehitatud asfaltteed Eestis, kuid ikkagi on see meile ülejõu. Neid tunnelkilomeetreid on Horvaatias aga kümneid ja kümneid. Aga ikkagi on suviti suurimate enam kui 5-kilomeetriste tunnelite ees kuni 12 kilomeetrised järjekorrad. Nii et liiklusvoo mastaapsust võib igaüks ise kokku arvutada.
Kohalike elatustase on enam-vähem. Zagrebi palgad on paremad Tallinna omadest, samuti on siin kallimad toit (eriti lihatooted), bensiin ja kinnisvara. Kui keegi nuriseb Tallinna ja Eesti kallite hindade üle, siis tasub pilk heita Horvaatia rannikule - kohalike nina eest ostetakse ära kõik vähegi normaalsed valdused, makstes kohati ulmelist hinda. Eestlaste seaski populaarses Dubrovnikus algavad majade hinnad miljonist eurost. Korteriuberike (30 ruutmeetrit) hinnad on alates 200 000 eurot. Nii et soomlased Saaremaal on tühi-tähi selle kõrval. Palgad sisemaal on muidugi nirud. Aga sama võib öelda ju ka Ida- ja Lõuna-Eesti kohta. Eestis on raha ja turism Tallinnasse koondunud, Horvaatias on raha valgunud kogu rannikule - ja seda on nende õnneks mitmeid sadu kilomeetreid, lisaks saared.
Elatustasemest veel niipalju, et mingite majandustabelite järgi edestab Horvaatia selliseid EL-maid nagu Poola, Rumeenia, Bulgaaria. Rääkimata üleolekust oma Balkaninaabritest (Sloveenid tõrguvad end Balkanimaaks nimetamast, lisaks on nad pika puuga ees nii Horvaatiast kui ka Eestist).
Mis siin veel head on? Pizza ja muud pastatooted (Tallinnas pakutav on selle toiduliigi mõnitamine), kohvi (alati hea ja värske ning kõrvale klaas vett). Cappuccino vaht on paks ja kohev - võtad lusikaga ja pöörad selle tagurpidi - vaht ei tohi vormi kaotada ega alla tilkuda. Kahjuks peab sarnast kvaliteeti Eestis otsima tikutulega. Lisaks maksad Eestis veel 15 krooni veeklaasi eest.
Samas tunnen väga puudust Eesti leiva- ja piimatoodetest. Horvaatias on leib reeglina valge sai. Piimatoodetest on aga jumalikud jäätis ja loendamatud juustusordid. Eestis nii levinud kohupiimadesserte ja erakordselt suurt valikut jogurteid kahjuks siin pole. Vaieldamatult on ka Eesti singid-vorstid mäekõrguselt üle Horvaatias pakutavatest. Siiski on kohalik vinnutatud sink - ehk pršut - midagi igale gurmaanile.
Igal riigil on omad voorused ja omad puudused. Lihtsalt eemalt vaadates tundub kohati, et Eestis maadeldakse niivõrd väikeste asjade pärast. Horvaatias olles on hea meel tõdeda, kui mitmed etapid Eestil juba läbitud on. Ja sellest tuleb rõõmu tunda.
..tänud vastamast, plaan Slanosse kolida(Dubrovnikust mitte kaugel) ja majas võimalik suvel 3 tuba välja üürida, aga talve üleelamiseks sellest vist ei piisa... tahaks tõest infot saada talvise kliima kohta, et kas siis on rannikul hapukurgihooaeg täiega ja veel, et palju ikka välismaalastelt makse küsitakse, netist ei leia täpset vastust - et nii ja naa ja sõltuvalt jne...kuidas kohalikud võiksid suhtuda eestimaisese konkurenti kõrvalmajas?
Kinnisvara sa siia osta nii lihtsalt ei saa. Mittekodanik saab Horvaatias kinnisvara osta ainult läbi kohalikult registreeritud firma - a la lood siia juriidilise isiku, oled ise 100% selle omanik ning ostad firmale kinnisvara.
Talv on loomulikult rannikul hapukurgihooaeg - meiesugustele aga endiselt meeldivalt soe. Soovitangi ise rannikul käia just hilissügisest varakevadeni - sooja on +15 kuni +20C ringis ning kõik turismimagnetid on tühjad. Näiteks kõmpisime jaanuari alguses Dubrovniku müüridel kahekesi - suviti on sellel korraga mitusada inimest. Piltidel aga seesama ilus sinine meri ja päikeseline ilm.
Välismaalastelt ei küsita mingeid lisamakse - see pole Aasia. Hinnad on ühtsed kõigile. Kui välismaalasest korteri- või majaomanik on Eestis tõeline eksoot, siis siin on see enam kui tavaline. Rannikul on terved kortermajad (mitte nn magala vaid 12-20 korterit majas) täis välismaalastest peresid - kus me ise peatusime, on peale eestlaste korterid veel iirlastel, inglastel ja sakslastel. Pärast suve seisavad majad sisuliselt pool aastat tühjana. Nii et ma ei usu, et su Eesti päritolu neile kohutavalt huvitav või vastumeelne on. Oled lihtsalt üks paljudest.
Konkurent kõrvalmajas? Mis mõttes? Kas sa tungid nende õuele või võtad neilt muul moel leiva käest? Eriti Dalmaatsias pole ka naistel suurt põhjust oma välimuse üle kurta - see on pikajalgsete sihvakate brünettide poolest maailmakuulus ;)