Käisime sõpradega Ahvenamaal ja Turu saarestikus jalgrattamatkal ning otsustasin pea-reisikorraldaja ehk iseendaga sel teemal lühi-intervjuu teha. Endale meenutuseks ning kellelegi ehk inspiratsiooniks ja abiks. Olime Turu saarestiku ja Ahvenamaa teise poole varasemalt ratastega läbi sõitnud (Turu-Mariehamn), seega oli eesmärk eelmisel korral pooleli jäänud suur saarestiku ring lõpetada. Kuna ühiseid aegu oli raske klappima saada, siis tuli matka arvestuseks kolm päeva ehk pikk nädalavahetus ja sellest tegelikult antud teekonna jaoks täitsa piisas.
Aeg: 03.08.2017-06.08.2017
Teekond: Tallinn-Mariehamn (laev) Mariehamn-Långnäs-Kökär-Galtby-Nagu-Pargas-Turku (ratas ja saarte vahelised praamid) Turku-Helsinki (rong) Helsinki-Tallinn (laev)
Seltskond: Olime seekord viiekesi
Kuidas saada Eestist Ahvenamaale? Turu saarestiku ja Ahvenamaa avastamiseks ongi põhimõtteliselt kaks võimalust ehk kas alustada retke Turust või Mariehamnist. Vastavalt sellele tuleb kas laevaga Helsingisse ja rongiga Turusse sõita või alustada retke Mariehamnist. Meie jätkasime oma varasemalt läbitud teekonda Mariehamnist, seega sõitsime Tallinki rootsi laevaga sinna. Väidetavalt on alternatiivne võimalus sõita Mariehamni ka läbi Helsingi Vikinglinega, aga seda võimalust lähemalt ei uurinud.
Palju selline reis maksab? Matka eelarve koosneb sisuliselt kolmest komponendist ehk transpordist, söögist ja majutusest.
Räägi lähemalt palju transpordi peale kulus?
Tallinn-Mariehamn Tallinki laevaga 191€ neljane kajut koos ratastega. Turku-Helsinki rong 59,6€ piletid neljale pluss rattad. Helsinki-Tallinn Vikingline 94€ piletid neljale pluss rattad. Seega 86,15€ inimene olid puhtalt sõidukulud. Kulud on arvestatud neljale, kuna üks kaaslane otsustas viimasel hetkel liituda ja broneeris enda piletid eraldi.
Mida veel peaks seoses laeva- ja rongipiletite broneerimisega arvestama?
Broneerisime ca nädal ette. Broneerimise mõttes on vast kõige keerulisem saada ratastele Turu-Helsingi rongis kohta, kuna rongis ongi ainult viis spetsiaalset ratta kohta. Samas on rongi puhul ka varakult broneerides kõige suurem rahaline võit. Alternatiivne variant oleks olnud jagada seltskond kaheks ning sõita kahe eraldi rongiga (rongid käivad iga tunni tagant) või kasutada bussi. Bussiga on küll see häda, sinna ei saa ratastele eraldi kohti broneerida. Samas oma eelmisel retkel saime kõik viis ratast ilma broneerimata bussile (Helsingist Turusse). Kuna siis oli rongisõit retke alguses, ei pidanud me ka täpselt kella peale minema ning see jättis teatud vabaduse. Seekord oli aga rong planeeritud retke lõppu ning oli vaja täpselt laevale jõuda.
Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et laevapiletite broneerimist ei tasu jätta päris viimasele minutile, kuna me viimase hetke otsustajal oli paar päeva enne laeva väljumist raske isegi ühte eraldi kohta neljases kajutis saada - kodulehel olev broneerimissüsteem ja live chati vastus oli, et kohti ei ole.
Lifehack 1 - aitas siiski otse Tallinkiga telefoni teel suhtlemine (neile jõuavad reaalajas kõik tühistamised jms). Lifehack 2 - kuna meid oli viis ja kajutis neli kohta, siis otsustasime solidaarusest oma viienda kamraadi kajuti põrandale magama võtta. Pole ilmselt kõige mugavam variant, aga ega alternatiiv kolme võõraga kajutit jagada parem ei ole. Laeval tundust see täiesti toimiv lahendus olevat ning infoletist sai selleks tellida eraldi madratsi ja voodiriided.
Aga Ahvenamaa ja Turu saarestiku praamid?
Ahvenamaa praamide kohta saab kõige ülevaatlikuma info siit http://www.alandstrafiken.ax/
Praamid käivad kohati päris harva (2-4 korda päevas), seega on mõistlik nende väljumistega reisi planeerides arvestada. Vastasel juhul võid ennast avastada päris nukrast olukorras. Lisaks tuleb arvestada, kas tegemist on hooajaga või mitte (vastavalt on ka ajad erinevad). Piletite ette broneerimisega on selline poliitika, et hooajal ei ole võimalik ette broneerida pileteid siis, kui sa kasutad transiit piletite ehk ei ööbi ühtegi ööd Ahvenamaa osas (nt Kökaril). Kuna meie eesmärk oli esimese päeva hilisõhtuks Galtbysse jõuda, siis ei saanud ka pileteid broneerida. Samas vähemalt visuaalsel vaatlusel ei tundunud, et vähemalt ratastega praamile saamisega võiks probleeme olla. Selline risk siiski jääb. Lisaks on sellisel juhul ka pileti hind rattale poole kallim (24€). Ilmselt on selline poliitika kohaliku saarestiku turismielu edendamiseks.
Turu saarestiku praamid on jalgratturitele tasuta ning käivad vähemalt meie läbitud põhiteekonnal päevasel ajal väga tihti. Samuti on vahemaad hästi lühikesed. Praami aegu on võimalik vaadata siit: http://www.finferries.fi/en/
Ööbimine?
Ööbimisega oli nii, et meil oli täisvaustus ehk telgid, magamiskotid ja lebod kaasas. Samas kuna esimese päeva ilmaennusus oli pigem kesine, siis oli eesmärk leida ka varuvariant.
Kuna olen viimased ca 5 aastat täielikult Airbnb usku, siis hakkasin öömaja otsingutega esimesena sealt. Samas üllatuslikult oli valik üpris väike ning meile sobivates kohtades pakkumisi ei olnud (kui sa veel airbnb-d ei kasuta, saad siit lingilt https://www.airbnb.com/c/alehtmets registreerides esimeselt ööbimiselt 21€ soodustust). Ka booking.com ja teised enamlevinud öömaja-otsingud tulemust ei andnud, seega aitas lõpuks ikkagi vana hea google otsing. Esimeseks ööbimiseks oli meil Galtby sadamast ca 5 km paiknev Faffas B&B. Tegemist on ühe suure külalistemajaga, kus 40€ eest sai endale voodikoha ning hommikusöögi. Maja on suhteliselt suur, kuid kuna sel ööl rohkem külalisi ei olnud, siis olime seal ainukesed külalised. Selle raha ees igati mõistlik valik. Broneerisime koha ca nädal aega ette.
Kuna ka järmiseks ööks lubas korralikku sadu, siis teise öö veetsime Pargase lähedal Solliden Campingus telkides. Tegemist on sisuliselt munitsipaalkämpinguga, kus on mõned kämpingud ning kohti nii telkidele, kui ka autokaravanidele. Lisaks on võimalus dushi kasutada, katuse all grillida ning ühisköögis süüa teha. Kuigi tavaliselt selline ühiskämpimine just esmane valik ei ole, oli see omamoodi kogemus ning viidatud katusealused hüved kaalusid sel korral miinused üle. Üritasime esialgu ka kämpinguid broneerida, kuid nädal varem ei olnud enam ühtegi vaba kohta. Samuti ei leidnud ka ühtegi alternatiivset kohta, mis teele jääks. Ühe telgi hind oli 15€, lisaks tuli maksta iga inimese eest 6€. Kuidas looduses telkimisega lood on? Iseenesest on see võimalik ja oma esimsel retkel seda võimalust ka kasutasime. Samas tuleb siiski arvestada, et mereäärsed alad on suures osas asustatud ning sobiva koha leidmine võib üpris keeruline olla, eriti kui on soov ka lõket teha. Ka spetsiaalseid Solliden Campingule sarnaseid telkimisalasid silma ei hakanud.
Esimene päev ehk Mariehamnist Kökarile
Laev jõudis 4:50 Mariehamni, mis tähendas, et vähemalt 4:30 tuleb olla autotekil valmis. Praktikas oli küll laeva poole äratus juba kell 4. Olenevalt täpsemast reisi ajast tuleb arvestada, et kell 4 võib õues päris pime olla, seega kui plaan on kohe ratastega sõitma hakata, siis tuleks valgustuse peale mõelda (ratta valgustus või pealamp). Kuna vihma sadas, siis oli plaan jõuda võimalikult kiiresti esimesele saartevahelisele praamile, mis väljus 7:30, seega esimesed 31km läks lausvihmas ja suhteliselt kiiresti, mis tähendas, et jõudsime sadamasse ca tunnike varem, kui praam väljus. Kui vihma ei oleks sadanud, oleks see ilmselt olnud päris mõnus päikesetõusuga sõit. Saarestikuvahelistel praamidel on kohvik, kus saab kohvi, teed, saiakesi, õlut jne näksimist (kaardimakse võimalus). Lisaks saab ka kuuma vett, kui soov oma söök-jooki teha.
Praam Langnäsist Kökärile sõidab ca 2,5 tundi ning käib 4 korda päevas. Kökärilt edasi Galtbysse saab aga 2 korda päevas. Kuna esimene praam väljub juba 12 paiku, siis otsustasime teha pika päeva Kökäril ja jõuda siiski viimasele praamile 18:50. Vastasel juhul oleks järgmine päev ratta peale saanud alles 15:00.
Kökär on traditsiooniline Ahvenamaa saareke, kus päev otsa ilusa ilmaga on täitsa paras ratastega ringi vaadata. Meil mingit suurt ettevalmistust tehtud ei olnud, kuid vaadata tasub kindlasti kohalikku kirikut. Samuti kohalikku muuseumi.
Toidusoovitustest kindlasti gurmeeburger Brudhalli nimelises kohas ning õunakook Peders Aplagardi nimelises kohas.
Viimase praamiga sõitsime Galtbysse, kuhu jõudsime 21:30 paiku ning kuhu ka ööbima jäime. Kokkuvõttes seega üks pikk ja intensiivne päev kilometraažiga ca 70km.
Teine päev ehk teekond Galtbyst Pargasesse
Teise päeva teekond oli planeeritud Galtbyst Pargasesse (ca 51km). Praktikas sõitsime kohati rohkem mööda kalda äärt ning seega kokku tuli ca 70km. Pikem peatus oli Nagus (Nauvo). Mõnus rannaäärne väike linnake, mis on merele avatud. Mereääres on avalikud grillimiskohad ning kohvikud, samuti oli seal sisuliselt teekonna esimene pood, mis meile silma hakkas. Ööbima sõitsime Pargase ligidale, mis vastukaaluks oli kella 6 paiku laupäeva õhtul sõna otseses mõttes täiesti inimtühi ja välja surnud.
Pildimaterjal: https://picturetravels.exposure.co/ahvenamaa-ja-turu-saarestik-2017
Väga muhe lugemine. Turu saarestikus sai kolatud sel suvel. Nauvost juulis läbi sõites jäi mulje, et see on liiga üle rahvastatud ja võtsime vastu otsuse sõita Korppole. See aga näib, et oli viga. Korppos oli võimatu mere äärde saada. Leidsime ühe avaliku ranna, kuid see asus väikesaarel, kuhu läbi kõrkjapuhma viis sillake ja kitsale rannaribale oli juba mitu telki püsti seatud. Pidime leppima ööbimisega sisemaal.
Korppost edasi kasutasime Saariston Rengastied, mis meie teada pidi olema tasuta kogu mahus. Galtbyst saime Houtskäri, mis üllatas meid oma rahulikkuse ja vaikusega. Mõnusalt idülliline saar. Ka sõit sinna oli üks mõnusaimate vaadetega. Houtskärist edasi liikudes jääb teele mitmeid sild-praame ehk lakkamatult trosside otsas edasi-tagasi vaaruvaid laevukesi. Üllatus tabas meid Mossala saare tipus. Kui esmalt rõõmustasime, et sattusime täpselt praami väljumise ajaks, siis maksma asudes me enam nii rõõmsad ei olnud. Eurosid taheti päris kopsakalt, kuid mõte pikast ja kurnavast tagasi loksumisest, kui oled juba kolmveerand trassi läbi käinud, ei tundunud samuti kuigi ahvatlev. Laev oli moodne, meri mõnusalt tormine ja paar tundi oli kindlustatud teel Iniö saarele.
Viimane lõik mandrile oli taas tasuta ja üllatuseks vist suurima praamiga. Meenutas väga Saaremaa praame. Laevadel oli valik üsna kesine, seega üritasime võimalusel poodidest provianti juurde hankida. Kohvikutes olid hinnad üsna krõbedad. Positiivne oli see, et laevadel olid olemas tualetid.
Kui on soovi natuke pikemalt ringi vaadata, soovitan Iniö ja Nauvo paari matkarada, mis viivad läbi graniidiste metsade kaljudele, kust avanevad ilusad vaated saarestikule.