Tere kõigepealt! Võtame ette nädalase autoreisi. Kõigepealt lähme pühapäeval laevale, sõidame Stockholmi, esmaspäeva hommikul lähme laevalt maha ja üritame terve esmaspäeva pühendada läbi Rootsi sõitmisele, järgmisel päeval hakkame juba Norras ringi sõitma. Ja siis saabuval pühapäeval hakkame uuesti läbi Rootsi tagasi sadamasse sõitma, et jõuda kell 18.00 väljuvale laevale.
Nüüd siis küsimused: Kas ikka jõuab ühe päevaga läbi Rootsi sõita? Millist marsruuti soovitate meile, kui tahame näha ikka mägesid, fjorde ja koski? Ma tean, et see aeg on tõesti lühike, aga kahjuks polnud minu otsustada reisi kestvus ja nüüd seda enam muuta ka ei saa, sest laevapiletite eest on juba tasutud. Üritame magada ainult telgis ja süüa selliseid väheruumivõtvaid toite, sest ka meie pagasiruumike ei ole põhjatu :D Seda tahtsin ka küsida, et kas priimus on hea mõte asjade keetmiseks? Saaksime endale ka autokülmiku, aga ei tea veel kui palju see ruumi võtab ja kas ikka tasub see ära. Järgmisel suvel plaanime siiski uuesti Norrasse minna kui meeldib ja siis juba pikemaks ajaks.
Tulime perega just sarnaselt autoreisilt.
Alustasime teekonda esmaspäeval, 9.juulil Tallinnast Victoria laevaga. Reisisiht oli jõuda kuuepäevase autoreisi käigus ära käia Bergenis, ookeani ääres asetsevatel Sotra saartel ja tagasi.
Kajut oli laeval A4. Laevasõit edasi tagasi koos aknaga kajuti, auto üleveo ja kõikide söökidega läks maksma neljaliikmelisele perele mõned kroonid üle 13-tuhande krooni.
10.juuli hommikul Stockholmi sadamas kulus tavapärasemast kauem aega, sest kõik maale saabunud autode juhid pandi sadama piiritsoonis Rootsi politseiarmaada poolt alkomeetrisse puhuma. Seega, alkoholiga ei tasu roolikeerajatel laevas üle pingutada.
Kuna meil polnud korralikku kaarti ja ka Stock-i Frihamneni sadamas polnud seda kuskilt osta, otsustasime teed Oslo suunas küsida meie auto kõrval peatunud EST numbrimärgiga kaasmaalastelt.
Kuna ka nemad sõitsid sinnapoole, kästi meil nende sabas hoida. Sadamast väljasõidul suundusime kõigepealt E20 suunas, linnast välja jõudes sõitsime edasi E18 peale. Teosammul liikuvate sõidukite ummikud Stockholmi kesklinnas on samad, mis tipptunnil meil, kuid linnade suurusjärgud on erinevad. Meil kulus linnast välja suunduvale kiirteele jõudmiseks üle poole tunni.
Enne Norra piiri Rootsis tankisime paagi täis. 12 SEK-i liiter. Norras on hind sama, kuid Norra kroonides. Suurim kulu maal sõites oligi bensiinile.
Õhtul kella kümneks saime telgi püsti mõnikümmend kilomeetrit pärast Honefossi. Läbitud oli üle 600 kilomeetri, Norra-Rootsi piiripunkt ja makstud esimesed teemaksud Oslo kesklinnas kolamiseks. Honefossi linnakesse sisse põikamine tasub end kujaga ära, sest sellist veemöllu ja loodusejõudu, mida kätkeb endas linnast läbi tuiskav mägijõel mäslev kosk, polnud mina enne näinud.
Teisel päeval, umbes sama pikal läbitud teekonnal, algasid esimesed teravamad elamused. Sest sada kilomeetrit pärast Honefossi algab tõsiseltvõetav mägipiirkond. Õhtuks olid roolikeeramisest randmed valusad, sest sirgeid teelõike praktiliselt pole. Mäest üles- alla mitmekordsed s-kurvid. Kusjuures kohati on tõusud-laskumised pea 45- kraadised. Mida lähemale Begenile, seda tihedamini on mägedest läbi kulgevaid tunneleid. Neist pikim 200 km enne Bergenit on 25 km pikkune. Sekka ka 11, 5, 7 km, kuid enamus siiski kilomeetri või paari pikkused ja lühemaid. Ja neid tunneleid on sel teel kümneid. Harjumatu on see, et mäe sees kehva valgustusega tunnelis on ka suuri tõuse ja järsukurvilisi laskumisi, kus oma sõidurajalt vastassuunda väikseimgi kõrvalekaldumine võib lõppeda kohutava õnnetusega.
Mägiteedel külakestest läbi sõites käänulistel laskumistel tuleb olla topelt ettevaatlik, sest mulle hüppasid retke jooksul teele kitsed, lambad, lehmad ja üksik pull. Ilmselt meil vedas, et auto ja ise terveks jäime. Teise öö veetsime pilvedest kõrgemal Österoy saarel imekauni mägijõe ja maalilise järve ääres. Sinna mööda ühe auto laiust teed pidi ronimine tekitas tõsise adrenaliinilaengu, sest vastutulevatest autodest möödasaamiseks pidi tõusja tagurdama teetaskusse.
Kuna öö läbi oli vihma sadanud ning hommikul oli sooja kümme plusskraadi, alustasime pärast päevast Bergeni ja Sotra saartega tutvust eesootavaks ööks kämpingmajakese otsinguid.
Kolmanda Norra päeva õhtul seadsimegi endid sisse 350 NOK eest lunastatud Tvindefossi kämpingmajakeses. Kaunis kosega turismiobjekt, mille kõrval on kämpinguküla. Sealt saab osta näiteks 104 NOK eest väga häid Norra kaarte.
Bergenis tasuks kindlasti ära käia kesklinna suurel turul. Seal oli parim suveniirtrollide ja kalatoodete valik. Valik on tohutu: vaalaliha, suured lobsterid, hiiglaslikud merekarbid, krabilised, lõhelised, jne. Erinevat sorti kalamarja saad iga kaupmehe juures ise lusikaga proovida. Ostsime suureteralist lõhemarja 69 NOK-I väike purk, suveniirtolle 49- 60 NOK tk ja ,kujutage ette, meie keskmise ploomi suurusega mureleid. Turul kusjuures käib äri nii EUR-ides, USD-s, kui NOK-ides. Bergeni linna bussiekskursiooni eest tuleb neljaliikmelisel seltskonnal välja käia 450.- „kohalikku“. Hindade kohta väikese vahemärkusena veel, et näiteks Marlboro cold suitsupakk maksis Statoili bensukas 76 NOK-i.
Neljanda päeva hommikul asusime tagasiteele Oslo suunas, vahepeal peatusime mägiteede taskutes ja õhtuks suplesime juba Stockholmist 260 km asunud mõnusa telkimiskoha kõrval järves. Enne Rootsi pealinna on kiirtee suurepärane. Kiirusepiirangutest ei pidanud kinni enamus kohalikke, kuid hullumeelselt ei kihutanud ka keegi. Muide, kogu selle 2500 km reisi jooksul nägime me politseid vaid esimesel päeval Stock-i sadamas.
Ilm oli soe ja õhtupäike soojendas mõnusalt. Mitte nii nagu Norras, kus kogu aeg oli stabiilselt 12-15 kraadi sooja, seda nii öösel kui päeval.
Viimasel päeval jõudsime Stock-i, kolasime pärastlõunal kesklinnas ringi ning läksime Tallinnasse suunduvale laevale.
Meie 1,6 liitrise mootoriga 2005 a Opel Meriva pidas kogu retke kenasti vastu.
Kokkuvõtteks lühidalt: Selleks, et Norrat näha, tuleks aega rohkem varuda. Soojad ja vettpidavad riided tuleb kindlasti kaasa võtta. Algajal autojuhil pole mõtet Norra mägedesse minna- paned ohtu ennast ja teisi.
Teravad elamused ja hingematvalt kaunis loodus, mida tuleks sõita nautima tehniliselt ideaalses korras sõiduriistaga.
Miks Te tagurdasite mäest alla taskusse, mägedes kehtib reegel et laskuja annab teed tõusjale? Võibolla sattus Teile vastu mõni mitteteadja turist või kohalik mägilane kes harjunud millimeetritega. Ise olen sõitnud nii et pool ratast on tee peal ja pool õhus, juhipoolne peegel kokku lapitud. See juhtus Alpides kus laviin ja vesi oli pool teed ära viinud 2,3 km kõrgusel. Ajutiselt oli muidugi koht juba kindlustatud betooni valudega kuid kõhe oli ikkagi kui teine vaatab eest kas ikka on pool ratast peal. Mingid prantsuskeelsed kirjad olid ennem aga kus sa neist aru saad peale sõna ´´hoiatus´´. Ega nemad ju ingliskeelseid ega saksakeelseid ei pane, terve ilm peab mõistma ka prantsuse keelt. Norras on väga loomulik et paned serva mööda ja peeglite vahele jäävad millimeetrid. Olen ka Norras mitu tundi mägedes ummikus olnud. Vastu tuli grupp hollandi autosid kellel laiad magamishaagised taga ja minu ees oli ca 20 autot ja buss. Seal tehti ka sadat imet võeti haagiseid tagant ära ja lükati käsitsi seina äärde sest tõesti olid mängus ainult millimeetrid. Muuseas all olid märgid väljas et keelatud rekkadele, bussidele ja magamishaagistega autodele. Kuid nagu teada turistid neid märke armastavad vägagi ignoreerida sest kupli peal ilu kui palju ja lund ka. Trollitee ja Dalsniba on ikka väga laiad maanteed kuid kes esmaselt käib saab sealt ka vapustava elamuse. Mägedesse on hea jeep-iga minna saab sinna kuhu tava autoga ei pääse, kuid jeep on ka kulukas väga.
Siiski laskuja lasti tavaliselt kitsastel mägiteedel läbi. Kuigi keegi vägisi oma õigust jäärapäiselt edasi trügides ei nõudnud. Teed andis see, kel tasku lähemal oli. Kohakuti jõudes tervitati üksteisele lehvitades ning jätkati oma teekonda. Veel üks tähelepanek Norra asulates liigeldes. Millegipärast on sealmail kombeks nii, et asulates 50-ga sõites lasevad peateel liiklejad kõrvalteedelt autosid vahele. Mulle keerasid kohalikud algul mitu korda ohtlikult ette. Selleks tuleb valmis olla. Hoiatusmärgid mägedes on sellised: kolmnurkne hoiatusmärk, keskel suur hüüumärk ja selle all lisatahvlil norrakeelne tekst, millest muhvigi aru ei saa. Veel unustasin lisada, et Oslost Bergenisse sõitsime me mööda E16.
Selle hoiatusmärgiga on jah selline lugu, et sai mingi 5km tagurpidi tagasi sõidetud kuna tee remont oli ees ja taskuid kah ei olnud milles ringi keerata :-)
meie neljane punt läheb 6 aug hõbedase sonataga, kui teisi eestlasi näeme, siis ikka lehvitame, eks?
Ja meie tumehalli Legacy-ga ka 6 aug Soome kaudu, kui näeme siis ikka teeme lehva lehva :-))
Üle Rootsi-Norra piiri saab ka kinopiletiga, sest mingit mehitatud piirivalvet pole. Sõidad ja korraga on tee ääres silt Norge ning tee telgjoon valge asemel kollane, oledki Norras. Meil oli kahenädalase reisi lõpus kohe natuke mõtlemist, kui Stockholmi sadamasse jõudsime, et kuhu need passid küll said?
Teemaalgataja, kui palju te raha sellisele reisile umbes arvestate? Meil ka plaanis augustis minna.
id-kaart toimib piiridel küll,ja vähemalt kaks aastat tagasi juba.Norra piiril on kontroll pisteline.Sai ka see protseduur ükskord läbi tehtud, kusjuures tegi seda politsei.Väga viisakas suhtumine oli,küsiti passe või id-kaarti ja kuna autoga, siis ka juhiluba.
kehtib ametlikult ka Norra piiri peal ja piiriületus kohad on erinevad. Väiksemates kohtades pole isegi Norra silti korralikku ja on kohti kus valgusfoor olemas ja kui ametnikul on huvi paneb sulle punase tule lihtsalt põlema ja oled sunnitud peatuma(seal ka kiiruse piirangud 10 km/h). Läksime juba 4-5 aastat tagasi Trondheimi Are-st ja siis irisesid toidukraami osas ja eriti õlu neile ei meeldinud, mida meil oli rohkem kui lubatud, sinna võib ju vähe viia. Kuid nüüd on asi rahulikumaks muutunud ega eriti ei viitsi välja putkast tulla küll. Sel aastal näiteks üleval Soomest Norra minnes piirivalvur kiigutas last vankris väljas ja vaatas kui me piiri ületasime ju oli siis naisel kuskile asja. Nii on lood, kõik piirid ei ole teps mitte ilma kontrollita. Ilus tervis Teile ja reisi ka !
Kontrolli v6idakse teha ka piirist kuni 50 km sisemaale. Seega v2ga laiata oma yleliigse 6luga ei tasu (Norra tohib tuua vaid 2 l 6lut). Jutt siis tollist. Kuid piirivalve mingit yldist n2gude ja dokumentide kontrolli piiril ei tee. Ja seda juba aastaid.
kadrile Eesti kroonides bensiini rahaks 6000 krooni. 5000 Eesti krooni on Norras teemaksude ja ööbimiste ja selliste asjade peale. Toit on endal kaasas. Ainult kala ostame, et grillida. Minul on veel 1000 Eesti kroonides kaasas, et suveniire ja selliseid värke osta (olen 13). Ja Rootsi jaoks on veel 2000 Eesti krooni kuna ühe öö peame Rootsis ööbima. Praegu ma küll kirjutasin Eesti kroonides, aga tegelikult on meil rahad juba ära vahetatud. Peres on meid neli.
Tahtsin öelda seda ka, et tänan kõigile, kes abistasid, meil oli sellest väga palju kasu. :)