Viimased kommentaarid

Andresk midagi jäi pooleli Sul! Samas ...

Käisime selle aasta aprilli keskel ja ilm oli super. Valisime ka allaminekuks koha Yaki Point Road-lt ja sinna läksime parklast jala mööda asfalteeritud kõnniteed (vaatamisväärsustee). Me ei teadnud, et sealt buss ka läheb sest ei käinud eelnevalt infopunktis. Nii et vantsisime veel oma 6 L veega eelnevalt jalgsi ca 2 km. Öösel olid üleval kerged miinuskraadid ja kui meie matka alustasime siis oli juba +5. Alustasime kella 8.30 paiku parklast ja allaminekut alustasime ca 9.30 ajal. Allaminek läks tõesti kiiresti, kuid mida allapoole jõudsime seda kiiremini hakkas kahanema ka veevaru sest niiskuseprotsent oli 10 ja viimase lagendiku (põllu) peal ennem laskumist jõeni ca 30-35 sooja. Trehvasime sinna soojalaine ajal, juba Phoenix-is oli 35 sooja. Jõgi sopane ja savine aga kiire vooluga. Tulin ülesse sama rada mööda tagasi sest kaasa jäi poolele teele maha ja nii sai järsem ning lühem rada (ca 11 km, nii andis laskumiskohas reklaamtahvel) mõlemit pidi läbitud. Päevaga võtab ilusti ära kui ikka nats varem startida! Ülestulek oli muidugi seda järsemat rada pidi lausa piin, eriti viimane kolmandik, kus nagu enam jalutamise võimalust polnud. Vee tarbisime ka kõik ära! Siiski saime ülesse enne loojangut aga väga väsinuna! Tagasi parkalsse sõitsime juba bussiga! Eks ta ikka nõuab väheke vastupidavust ja paremini ettevalmistatud füüsist (mõtlen selle all spordiga tegelevaid inimesi, tugitoolisportlastel läheb ilmselt raskeks juhul kui loodus pole andega kostitanud). Soovitan soojalt käige ära ja saate ise tunda omal nahal väikest katsumust ja pole ta nii keeruline midagi nagu hirmutatakse!

Pakutakse üsna soodsaid autorente ja lennupileteid. Ise lendasime 2 inimest siselennuga 3´600 EEK-i (koos tax-iga) Orlando-Atlanta-Phoenix (edasi-tagasi). Lennufirmaks Delta Airlines, mis oli tunduvalt parem kui UA või AA. Olime seal aprill 2010! Me ei bronninud midagi ette, tegime bronnid kõik eelneval päeval ja kõike oli saada nii autosi kui lennupileteid!

Parnassos-es (mäesuusakeskus Kreekas) ei teadnud üks kõrtsmik (noor mees ca 30) isegi kus Soome asub, Skandinaavia oli tema jaoks tundmatu sõna kuigi meenus, et oli vist isegi kunagi seda sõna kuulnud. Paigutada ei osanud küll kuhugi seda pisikest maalappi. Estonia paigutas ta Hispaania ja Prantsusmaa vahele, ajas ilmselt sassi Andorraga, kui rääkisin Eestimaa väiksusest. Oli ise teeninud mereväes Barcelonas, sellest hea Hispaania (Bracelona) ja lähiümbruse tundmine. Kui küsisin Rootsi kohta siis meenus talle kohe ABBA ja ütles, et teab küll ja asub kuskil Euroopa põhjaosas. Tõin siis Euroopa kaarti välja ja näitasin Eestit, Soomet ja mis elukas see Skandinaavia on. Oli üllatunud, et Eesti ka seal pundis on, kuigi mitte Skandinaavia päris. Nii on lood kreeklastega minu näite põhjal!

... katsun blogi pidada kui on võimalik ja kui ei, siis reisijutustus tuleb kindlasti kodukale üles ja viide sinna siit!

... ega Ukraina külastamine polegi nii eesmärk aga tahaks ikka ära käia ka seal nurgas, sest just see nurk Ukrainast on mul omal ajal käimata jäänud. Samuti on soov võimalikult näha palju Rumeeniat ja Bulgaariat sellel marsruudil. Täpselt see nurk on minul Euroopast autoga läbimata veel. Mul ei ole eesmärki jõuda Kreekasse 3 päevaga vaid 5-6 päevaga ja hotellid olen jätnud alati kõrvale kui võimalik. Kodumajutused(eelkõige) või telkimised sõbralike inimeste juures annavad asjale rohkem jumet. Õpid tundma rohkem nende kultuuri, harjumusi ja kombeid mille läbi rikastad enda maailma. Loomulikult viimases hädas võtad samuti hotelli, kui pole ennast kuhugile ära suutnud rääkida.
Kreekale tahan ringi peale teha ja soovin külastada niipalju kohti kui võimalik on 10 päeva jooksul(niipalju olen planeerinud just Kreekas olla). Samuti ei ole minu jaoks ükski reis olnud puhkus vaid tõsine katsumus enda proovile panemiseks ja kosutus hingele ning uudishimu rahuldamine. Erinevad inimesed puhkavad erinevalt ja selline on minu puhkus, enda piitsutamine. Keegi kunagi siin foorumis ütles hästi, et magada võib ka Pärnu rannas mis on minu arust väga õige, kui läheneda minu vaatenurgast. Keegi filosoof on öelnud samuti kuldsed sõnad, et ´´peale hinge toitvat puhkust, tuleb puhkus võtta ja kehal ka kosuda lasta´´.
Ootan huviga veel nende maade kohta asjalike muljeid ja tarkuseterasid!

...on aga üsna lahja, algajale sobib !

Vemdalen-is on jaanuaris lumi olemas, kui just eriti soe november ja detsember ei ole. Vemdalen ja Funasdälen asuvad sellises huvitavas kohas kus Norra mäeahelik kaitseb Atlandi soojade hoovuste eest ja külmad saabuvad üsna varakult sest Läänemere ilm neid ei mõjuta ka eriti. Kui ei tule looduslikku lund siis toodetakse, kuid jaanuaris pole eriti näinud, et seal lund ei ole, kuigi jaan. algul võib see lumevaip olla ainult 20-30 cm. Pabistada pole mõtet, isiklikest kogemustest võin öelda et lumepuudust seal ei ole. Björnrike-s on kõige odavamad elamised. Björnrike-s võib nappida jaanuari algul lund (mida ei usu ka) kuid Vemdalskalet-is, Klöjvso-s ja Storhogna-s on kindalsti sest need asuvad juba mäestiku sees. Juba praegu toodetakse seal lund ja usun et novembri keskel tehakse ka osad rajad lahti. Are on selline kahtlane koht jaanuari algul kus ilm muutub tundidega kuna on avatud Atlandi soojadele hoovustele, kus täna sadanud 10 cm lund on homme sulanud. Kritsik-ule niipalju et 30 okt. ja mõelda, et varakult broneerida on see juba totaalselt hilja. Ise broneerin Norra juba mais sest seltskond on suur ja suuri maju (20-40 kohta)on vähe. Eesti turismifirmad panevad ka Rootsis maju kinni tänavate kaupa, aitab ehk kui pöörduda nende poole. Hinnavahet neil ei ole sest saavad lepingu alusel allahindluse ja Teile on sama hind mis internetis. Kui see ei sobi siis tuleb lihtsalt internetis kohalikke lehekülgi otsida ja seal leiab ka hotelle ja mökke kus elada saab.

... perel soovitan tõesti Are Björnenisse minna sest lastel on seal tegevust palju (mäe peal, laskumisel metsas mängumajad ja muinasjututegelased-kujud), mis häälitsevad ja kollitavad. Eks siis kogenumad peavad sõitma bussiga või siis mäest üles-alla-üles-alla suuskadega Are Central-i. Olen ööbinud nii Björnenis kui ka Tegefjällis 70 EEK-i öö nägu, Are-s 150 EEK-i, kuid eeldab õigel ajal broneerimist ja jaanuari kuus. Elamised on olnud ridabox-id 6-12 kohalised koos avatud köögiga ja saunaga, sõltub palju inimesi kaasas on. Perega soovitan veel minna Vemdalen-isse või natsa edasi Funasdälen-Ramundberget ja allpool(lõuna pool) enne Trysil-it(Norra-t) Sälen. Need kohad on kõik lähemal kui Are ja lastele on nendest mägedest küll, samuti vähe kogenematule. Viimasel 4-5 aastal pole Rootsi-is käinud, kuid hinnataset jälgin ikka, eelistan Norrat. Kõik viimased aastad olen seal 2x igal talvel käinud. Põhjus: meenutavad natsa Alpisi kuigi ei ole nii kõrged aga kaljused, rajad tunduvalt pikemad kui Rootsis ja ei ole näinud seal veel lumeprobleeme. Hinnatase tsipa kallim mis Rootsis, elamine ca 170-200 EEK-i öö nägu ja mäepiletid 10% kallimad, kuid majad on suuremad ja mugavamad kui Rootsis. Ei ole Skandinaavias samuti üle 7000 kr. per persoon maksnud st. kulud Tallinnast-Tallinnani (kõik hinnas). Eks ta natsa orgunnimist nõuab aga selle eest saab vähemalt normaalselt ära käia. Mida suurem grupp seda odavam nägu tuleb !

... ega tavainimene (kaheldav väärtus - tõlgendamise küsimus),(vähe koolis käinud oleks vist õigem) peagi teadma kus asub Andorra või Eesti (kuigi võiks). Minu tähelepanu juhtimise koht oli piirivalveametnik kes peaks teadma. Ta on ju käinud koolis kus õpetatakse haldusüksusi (olgu ta siis vabariik, liitriik, diktaat, föderatsioon või monarhilise konstitutsiooniga) ja nendega seotud dokumente. EV oli selleks ajaks eksisteerinud pea 10 aastat. Loomulikult ei pea ta teadma Aafrika riike, sest seal on igas võsas (suguharul) oma riik, kuid tähtsamaid ikkagi. Kuid Euroopa ? Arvan, et Eesti piirivalve ikka teab kus asub Andorra, Liechtenstein või Luxembourg, samuti San Marino (kuigi see võtab juba kahtlema).

Juhtus see 8 aastat tagasi Prantsusmaa-Šveitsi piiriületusel Mount-Blanc-i lähistel üleval mägedes. Nagu teate pole Šveits EU ja ammugi mitte Schengen-i klubis, siis toimib ka seal piir, loomulikult kuidas ja kus. Antud kohas oli see üsnagi piiri moodi (Norras on lõdvem). Ei tea kas nad prantslasi oleks pidanud kuid sakslane minu ees näitas küll dokumente. Oli hommik ka ning ametnikud polnud veel äkki tülpinud tööst. Mind igaljuhul tõmmati kohe kõrvale kui sellist numbrit nägid ja hakati uurima. No need mehed mägedes ei teadnud eestist eriti midagi. Andsin passi ja vaatasid sellise pilguga, et mis riik see veel on, üle pärides, et kuskohast pärit. Vastasin ´´aus Estland´´. See vastus küll neid selgeks ei löönud, kappasid kohe minema. Ära olid ca 15 mintsi, tulid tagasi ja võtsid auto paberid ja rohelise kaardi (kindlustus). Käisid auto ees ja taga, vaatasid esiakna allservas kere nr. sobivust ja siis küsisid kas auto on ikkagi minu oma ja dokumendid ehtsad. Minul tekkis juba väike krutski plaan ja seletasin, et kas Te arvate tõesti et kui paberid pole õiged ja auto pole minu oma siis ütlen Teile ausalt seda ´´olen süüdi´´.
Selle jutu peale kappasid nad jälle minema. Nägin läbi maja akna, et nad helistasid kuhugile ja lugesid minu autopaberitest samuti midagi (äkki Interpol). Kuid asi oli 5-7 min. korda aetud, ootajale ju aeg pikk. Tulid tagasi ja ütlesid, et kõik on korras ja võin sõita ! Küsimuse peale, et ESTONIA on neile ikka tuttav nimi, rääkisin neile laeva katastroofist, tuli neile ka kohe see nimi meelde. Ise edasi sõites mõtlesin, et Euroopa süda, ´´piirivalve´´ ja teab ESTONIA-t ainult laeva mitte riigina. Mina sain muidugi naerda nats nende üle ja rääkisin neile omast maast ka lähemalt, et kus asume, naabrid jne. Ilmselt läksid pärast kaarti kohe vaatama. Ma ei kujuta ette kui meie piirivalve ei teaks Euroopa riike või saadeti mägedesse rumalad piirivalvurid. Kuigi sealt venitasid ka palju rekkasi üle jäi mulle kummaline mulje. Tõsi suurem punkt oli vist 30 km kaugusel aga ikkagi !

Juhtus see juba 90-ndate algul.

  1. Olin Saksamaal põlve opil München-is ja õde küsis kust ma pärit olen. Vastasin Saksa keeles et Estland aga tema vaeseke sai aru et Island. Päris muudkui edasi ja lõpuks küsis, et kuidas ma siia sain. Vastasin, et tulin bussiga (see oli esimene Eurolines liin München-i). Kujutate ette kui pikaks venis tema nägu (bussiga Island-ilt) ja küsimusi enam ei tulnudki.

Samuti juba 15 aastat tagasi juhtus

  1. Istusime koos ühes pubis. Rahvustest oli meil esindatud Saksa, Itaalia, Sveits, Parantsusmaa, Holland, Austraalia, Mehhiko, Tsiili, Tsehhi ja Eesti. Jutt veeres mõnusalt ja teema jõudis saunade ja lõpuks raseerimise peale. Kahjuks suurem jagu maailmas isegi naised ei raseeri mis siis veel meestest rääkida. Kui terve seltskond kuulis, et Eestis mehed samuti raseerivad (pidasin silmas neid punakaid-kollakaid tutte kaenla all), siis mehhiko tüdruk küsis, et kas meil on niipalju omasooihalejaid mehi we. Ma ei suutnudki ära selgitada, et see on lihtsalt hügieeni pärast ja põhjamaa inimene ei taha lihtsalt higistada nii et särk vööni märg.

... minu mäletamist mööda oli 50 NOK-i, aga pole kindel ka ja 5 NOK-i pole ka mingi raha, tunneli pikkus oli mingi 7,5 km. Kuid see pole mingi pikkus Norras, on olemas ka 25 km tunnel Norras aga see asub E16 peal ja tükkmaad põhja pool. Stavangeris-t läks Rennesoy saare peale ka tunnel oli ca 6 km pikkune aga läks väga sügavalt oli üle 220 meetri, täpselt ei tea. Aga räägitakse, et maailmas teist sellist ei leidu mis nii sügavalt läheb ja see maksis juba 90 NOK-i. Võrdluseks: Läänemere suurim sügavus ulatub vist 120 m kanti.
Teemaksud on tõesti auto pealt aga praami peal pead inimeste eest ka maksma juba, väljaarvatud juht.

... päris E18 peal ta pole kuid E18 mööda sõites (eeldan et lähete ikkagi Stocki pealt) ja enne Oslot ca (15-20 km) tuleb pöörata vasakule E6 peale ja siis paremale 23 peale ja see viib juba Oslo fjordi alt läbi Drammenisse kust algabki juba E134. Saab ka natsa varem üle As-i minna kuid hõlpsam on üle E6 selle tee peale minna nagu ennist rääkisin.
Head reisi !

... mulle isiklikult meeldis ka see variant

Ehhee ... ma küll ei ütleks et privaatmaja on kordades kallim 500 NOK : 8 = 62,50 NOK-i öö nägu, on tükkmaad odavam kui DNT ja privaatmajas on alati korralikud voodid, on ka muidugi osades tubades narid. See jutt mis ma eelnevalt rääkisin ei olnud ühe inimese hind vaid kõigile kaheksale. Minu arust on see superhind, meil ei saa sellise raha eest küll öömaja.
Kõige kallimat hinda Norras olen mina maksnud Lofootidel ja see oli 750 NOK-i 8 inimest (isegi see tuli alla 100 NOK-i nägu) aga see oli ka A kalurikülas ja fjordi peale vaiadele ehitatud. See hind korvas meil jälle selle ilu ja vaate mis meil avanes. Mägimajakesed on reeglina mägedes või tõusudel aga privaatmajad asuvad, eriti lõunas, fjordide läheduses kus saab kala püüda õhtul ja nautida vaadet mägedele. Olen ka mägedes palju ööbinud ja seal teised võlud, eriti vaikus ja rahu. Kui minna mägedesse matkama siis on DNT mägimajad tõesti head sest asuvad enamvähem üksteisest niikaugel, et jõuad päevaga jalgsi ära käia ning öömajale saad jääda. See on väga huvitav jalgsimatk kui kaod inimkonna eest nädalaks ära ja oled ainult Sina ja mäed! Kas Tripp rääkisid sellistest mägimajadest või kämpa taolistest hyttidest?
Lootusetu pärast ei tasu muretseda kui mõni oskab saksa keelt saate ka hakkama ja kui ei oskagi pole ka hullu-´´käed jalad terved ju´´. Aga kui ära käite oskad ise kõige paremini kaasa rääkida, mina panin kirja need kogemused mis mina oman (olen seal väga palju tuuritanud ja üleslugemiseks kahekäe sõrmedest ei jagu) ja õpetussõnad annan ka kaasa kui neist kasu on !
Head avastamist siis !

Ei, ega see luuramine ei tähenda sõna otses mõttes Teie jälgimist aga minu kogemuste põhjal tundus see lihtsalt kummaline, et kui astusid majja sisse ja jõudsid oma kola ka ära vedada (magamistarbed jne.) ning söök ka valmistatud ja söödud, tuli peremees kella 21.00 ajal raha küsima. Selline asi ei ole juhtunud mitte üks kord ja siis me heitsime omavahel nalja, et piilukaamera väljas. Ilmselt elab ta ise läheduses ca 500-1000 m ringis ja tema hytt on sealt jälgitav (üle järve, üle jõe). Olen ööbinud väga palju ka sellistes kus teine maja asub kõrval kohe (max 100 m) või jaganud korruseid peremehe majas.
Üks asi veel privaathyttide kasuks ! Mina isiklikult ei ole ööbinud privaathytis kus on vähem ruumi kui 80 m2 ( 8 inimesele), (ma ei pea silmas mägionne mida nimetatakse ka hyttideks, seal on tõesti väikesed). Privaathytid on minu arust 10x mugavamad ja etemad (kodusemad) kui camping hytid või hotellitüüpi hytid ning odavam ka kokkuvõttes.

Toon näite: Kui privaathyti omanik küsib esmaselt 600 NOK-i siis saab kätte selle 450 NOK-i eest, kiites perenaist ja tema valdusi. 700 NOK-ise hyti olen saanud 500-ga. Camping-u hyti saime 700 asemel 600-ga (vaevu 55 m2) ja see tuli ka üsna pika kauplemise tagajärjel kus 2 meesterahvast kiidavad noort tüdrukut (a la ilusatest jalgadest kuni näolapini välja ning mis Sa õhtul hiljem teed), kes oli sinna õhtuks valvesse jäetud ca 21.00 ajal. Eks need pakkusid ka meile lõbu (ostunipid mille juurde kuulub ka väike flirt mis säästab Su enese raha). Ma ei hakka siin turunduse printsiipe selgeks tegema sest müüa on alati raskem kui osta ja ostja saab alati tingida mida soovitan Teilgi kasutada !

Hytte-dest niipalju, et tõesti nad nimetavad päris palju hooneid sellise nimega ka campingu platsi (kus saab ka loomulikult telkida) peal näitab et Teie hytt on sellise numbriga. Korra olen kuulnud ka kui nimetati suuremat hotelli hytiks (koosnes mitmest majast ja näidati et Teie hytte ehk maja on seal) kuid reeglina kehtib ikka hyti kohta kuni 40-le inimesele mõeldud elamine ja viimased ka rohkem suusakuurortites. (Die Hütte) sõna tuleb Alpidest ja seal olid vanasti selle nime all mägitalud kus kasvatati lambaid ja lehmi kus põllumajanduse tempoka hääbumise tagajärel alates eelmise sajandi algusest hakati ehitama ümber turismitaludeks mis mõnigi annab välja väiksema hotelli mõõtme juba. Nii räägivad minu Alpi sõbrad ja see jutt pole minu enese väljamõeldud !

Aga Norra tasub tõega avastamist, nii et andke minna, kogu aeg on midagi uut ja marsruute annab igakord sättida nii, et ei kattuks ! Iga kuru ja mäge ei suuda Te niikuinii läbi käia!

Põhja-Norra on kallim juba hyttide poolest ja privaathytte on seal ka tunduvalt vähem, minu kogemus näitab ca 20-30% elamise pealt kallim.

Kui on veel küsimusi või abi vaja, võin vastata !

Kui Sa mõtled hütte mis asuvad ainult mägedes ja reeglina kuuluvad turismiorganisatsioonile siis pead selle liige olema ja maksu maksma siis saad küll niimoodi mägedes matkata, et hädapärane söök on ka harvemal juhul olemas ja hommikul jätad vastavalt raha palju südametunnistus arvab, et kulutasid. Need matkahütid ei asu muidugi teede läheduses ja saab sinna reeglina ainult jeepidega ja helikopteritega varustamise pärast ja muidugi ka jalgsi matkades.

Hütid või mökid (soome) mis asuvad teede läheduses on tõesti paljudel ustel võtmed ees ja rõdu peal silt kas CLOSED või OPEN. Reeglina on need pisifirmade või nagu meil FIE-de omanduses. Kui Sulle seal meeldib ja ta on vaba, siis keerad sildi lihtsalt CLOSED ja kolid sisse. Raha korjatakse ikka reeglina õhtul ja teid ikka jägitakse ka. Ma pole küsinud kas binokli või naabrivalve kaudu, või salajased kaamerad aga üks on tõsi, raha järgi tullakse alati. On ka võimalus siis kaubelda sest kella 9 aja õhtul ei pruugi enam keegi tulla sinna ja siis laseb ikka hinda natsa alla. Ärge ainult nahaalseks minge ! Trend on läinud ka juba telefoninumbrite jätmisele ainult, ilmselt pole olnud sõbralikud turistid ja kardetakse oma asjade pärast mis hütis asuvad.
Voodipesu seal pole aga söögitegemise võimalused on küll kõik olemas.
On ka päris privaatmaju või kus pere elab sees ja annab Sulle ühe korruse näiteks või naabermaja. Üldiselt saab need ka odavamalt kätte kui need kes peavad riigile maksu maksma teenuse pakkumise eest.
Üldiselt jälgige lihtsalt silte hytte, olgu nad siis papitahvlil või vineerist välja lõigatud (sildid väikesd ca 0,5 x 0,5 m autost raske tabada, kardavad ka maksuametit-loogiline ju) siis on nad reeglina privaat ja raha jääb rohkem alles. Suurte reklaamidena või sildi all ´´camping´´ maksad igaljuhul rohkem ja kaubelda saab vähem.

Vaata veel seda teema foorumit kus ma veel infot jagan !

http://www.trip.ee/node/23022#comment-146352

Ilusat reisi !

Praame küll kasutada vaja ei ole, see sõltub muidugi ka kuidas sõita kui minna ringi E18 ja E39 siis pole mingeid praame vaja. Otsem tee viib viib E134 ja edasi 45 peale. Peale seda tuleb 9 ja sealt peab hoidma Sirdal-i peale (üle mägede) mis viib uuesti 45 peale. Kui sealt ära ei pööra põrutate ca 200 km ringi. Sirdali tee tehakse juuni keskel lahti sõltuvalt talvest. Et sellel aastal oli Norras viimase 20 aasta paksem lumi siis võib see edasi lükkuda ka juulisse alles. Edasi jookseb juba 45 alla välja kuni E39 peale mis asub juba Stavangeri külje all. Kui aga läheneda põhja poolt siis on tõesti 2 praami vaja E134 sõita põhja poole ja mitte keerata 45 peale vaid sõita kuni Hardangenvidda platooni (rahvuspark)ja keerata sealt 13 peale jõuate Nesvik-i ja sealt praamiga üle. Edasi kuni Tau-ni ja ja praamiga otse Stavanger-isse, üsna kallis lõbu või 13 mööda edasi ja üle (Preikestoleni- kurikuulus platoo), see asub läheduses. Praami ületus Oanek-Luvvik ja jõuate jälle Sandnes-e välja mis on juba Stavangeriga kokku kasvanud. Oslot pole ka vaja kasutada Drobak-ist saate tunneli kaudu kohe Drammenisse (Oslo fjordi alt läbi, tõsi maksuline)aga kui maksate Oslo makse ja kütuse kulu ringi eest siis soovitan seda teed.
Piiridest niipalju, et rekka trasside ääres (E18, rootsi61-norra2, E14, E12, E10, E8, E75 on punktid olemas valgusfooridega ja seal võidakse pistelist kontrolli teha ka sõiduautodele vahetades lihtsalt rohelise tule punase vastu. Kui omate üleliigset kraami mis võib keelu alla sattuda soovitan hommikul vara või õhtul hilja piiri ületada. Ööse peale loota ei tasu sest igatsorti kaabakuid liigub ka öösel ja ametnik võib ka valvel rohkem olla (sõltub muidugi ametnikust). Õhtul rekkasi eriti pole ja ametnik ka laisem ja hommikul vara on kõik uimased, see on minu kogemus.

Kasutage mudamuti soovitusel eelnevaid postitusi sest keegi ei viitsi ju hakata jälle uuesti lahtirääkima asju mis on juba kord ära jutustatud.

Head reisi !

...äkki ootad siis suve ära kui linnatänavatel kerkib temperatuur +40 ja katsud tipptunnil ka peamistel magistraalidel liikuda ka jalgsi, isegi autoga piin (Isarring, Landshuter-Olümpiapark,Frankfurterring-BMW tehas, Inssbruckerring), loodan et need asuvad ikkagi Münchenis. Ka on nende trasside ääres palju parke mis peaks selle saasta ära neelama, kuid sudu tekib ikka sooja ja õhu mitteliikumise kooslusel, mida on M üsna palju suvel. Ega ma pole mõelnudki sellist sudu mis on Peking-is ja teistes tööstussuurlinnades kus takistab lausa nägemist! Käisin tihti Landshut-ist Münchenis ja sealsest väiksest linnast suurde linna minek oli piin ikka küll (Te ei lugenud mu texti vist korralikult, et aru saada). Kesklinnas on hoopis teine asi sest sinna ei taha paljud parkimisprobleemide tõttu minna ja käigud tehakse ära metroode või linnalähirongidega. Selle kirjutisega ma ei tahtnudki M. maha teha ning ta on kahtlematta palju ilusam ja puhtam linn kui Essen-Düsseldorf-Dortmund kolmnurk või Hamburg kus ka saastatus suurem. Avaldasin siin oma arvamust ja see pole mõeldud kellegi peletamiseks, et mitte minna Bayeri pealinna.
Nõme on siin punnida aga äkki oled seal liiga vähe olnud!

Ise olen seda marsruuti väga palju sõitnud ja soovitus kleeps osta kohe kindlasti ennem kiirteed, sest väga sageli kui algab kiirtee on 0,5-1 km pärast ka kohe politsei. Trahvid üsna soolased, olen maksnud ja pollar passib binokliga. Kuigi võtab ka altkäemaksu on see ka kallis maksta. Deg.-Münch. trassil ei ole tõesti Rasthaus-e kuid tankida on võimalik seal igalpool näit. Landshut (olen ise seal pikalt elanud-töötanud 92-96 a.). Saad kütte ka 5-8 eurosenti odavamalt. Landshut-is asub ka üks BMW tehastest kus tehakse kõiki asju mis puudutab auto juures elektrit ja elektroonikat. Landshut on väga ilus linnake koos oma Bayeri kuningalossiga ja reeglina toimuvad seal suvel pea iga laupäev mingi feiertag (pidu, analoogne kui meie vanalinna päevade avamine juunis). Veel läheduses on väga ilus linn Regensburg põhja poole Donau ääres (ülikoolilinn, seega noorte linn). Mina soovitaks ka teha slovaki-tsehhi tuur ja eraldi näiteks L.Saksamaa. Bayerimaal elavad väga sõbralikud ja toredad sakslased täiesti erinevad kesk ja põhja Saksamaast. Ja kui palju ilusaid kohti on seal, ise olen selle risti-rästi läbirännanud. Münchenist 30-40 km ja algavad Alpid. Müncheni vanal lennuväljal on iga laupäev autoturg ja kirbulaat, sealt võib väga huvitavaid asju saada-leida-osta. Soovitan Freising-ust (ennem kahe kiirtee kokkuminekut, lähedal ka uus Müncheni lennujaam) keerata bundesstrasse (kohalik tee) peale. Garanteerin Teile stau (ummik) kui jõuate sinna sellisel kellaajal kui 15.00 ja hiljem. Linn pole seal kunagi jõudnud kahe kiirtee sumbumist vastu võtta. Kui Freising-ust alla keerata jääb ennem linna selline koht kui Ismaning ja selle läheduses on järv kus ka kämpa platsid olemas, see järv asub tegelt pea linna ääres juba. Linlane käib seal ujumas. Sildid peaks ka kõik väljas olema seal ja kohalik teab kindlasti. Müncheni linna ilu rikub ära tema suurus ja kohutavalt palju autosi mis tekitavad seal tõelise sudu. Õhtul on linn palju ilusam kui liiklus väike ja tuledes. Ise lähen Landshut-i jaanipäevaks külla aga lennukiga.
Ilusat reisi !

Arvan, et kui jälgida selle aasta talvekäiku siis aprilli alguses seal haljendab muru. Seal on praegugi keski-himos ja pohjos-himos lahti ainult nädalavahetustel sest lund napib ja külma pole ka et juurde toota. Mina riski ei võtaks, et minna sinna aprilli algul. Kuid mine tea ilmataat võib veel ka vingerpussi mängida ja luma maha ajada-aga kahtlen. Olen seal olnud kunagi märtsi lõpus ja siis oli ka suurepärase talve puhul juba musti nukke väljas. Ega meie kliima eriti himose omast ei erine-õige vähe ainult. Aga seal töötavad lumekahurid juba esimesel võimalusel.