Balkanimaad

Kindlasti leidub siin inimesi kes korduvalt Balkanil käinud. Minulgi on viimasel ajal selle piirkonna vastu huvi tekkinud. Milliseid Balkani riike soovitate külastada, milliseid pigem vältida? Eelistuste ja vältimiste kriteeriumide all pean silmas eelkõige hinnataset ja turvalisust. Ma puhtalt iseenda eelarvamuste alusel eelistaksin Bulgaariat ja Serbiat; väldiksin pigem Rumeeniat. Reisile läheksin oma autoga. Ajaliset sobiks just selline aeg kui sealsed kohalikud aia-, köögi-, juurviljad puuviljad valminud on. Ainult kusagil rannas päevitamine mind väga ei huvita. Millele veel Balkanil reisides tähelepanu peaks pöörama? Tänan, kes viitsivad vastata!

Olen käinud enamikus Balkani riikides. Puudu on Albaania, Kosovo, Makedoonia.

Üldiselt on nad heas mõttes "võta üks ja viska teist" - kõik on meeldivad. Rannik kallis, sisemaa odav. Kreeka oli ka kallis. Kõikjal tundus turvaline. Kõige sümpaatsem suurem linn oli Sarajevo. Horvaatia saared ja rannik meeldisid meile väga, aga need olla nüüd liiga popiks saanud. Igas riigis on lademes loodust, mida vaadata. Mäed, rahvuspargid, kanjonid. Kreekas saad Olümpose otsa ronida. Sise-Balkanil on lõpmatult rahvusparke - Durmitor Montenegros, Zelengora mäed Bosnias, Plitvice Horvaatias, Rila järved Bulgaarias, Transilvaania Alpid Rumeenias. Pmst mine kuhu tahad, ikka on ilus.

Olen ka külastanud pea kõiki Balkanimaid. Minule jälle Rumeenia väga meeldis. On ilusaid vanu linnu, puitnikerdistega arhitektuuri, metsikut loodust, mägesid, mereranda. Teise valiku teeks Montenegro kasuks. See võiks olla ühendatud näiteks Horvaatiaga.

Rumeenia oli kuidagi... kinnine. Inimestega ei saanud jutule, külades olid tänava ääres umbselt kinni ehitatud müürid, mustlased jätsid väga vaenuliku mulje. Ilus oli küll...

Täpselt nii nagu muu maailma jaoks on Eesti, Läti, Leedu kõik üks ja sama, on ka paljude jaoks Balkan üks vana jugo puha. Kui tegelikult võrrelda Sloveeniat, Horvaatiat, Bosniat, Serbiat, Makedooniat, Kosovot, siis on nad niivõrd erinevad, et selle kõrval on lätlane ja leedukas meile pea kaksikvend.Peansilmas inimesi, nende usku ja elu, mitte loodust. Kui kohalikega eriti mitte suhelda, siis on vahet vähem, kus liigud, kuskil merd, kuskil mäge rohkem. Kui on aega ka kohalikega semmida, siis on tõesti vöga erinevaid inimesi.