Viimased kommentaarid

Ma valiks sellise eesmärgi korral mõne teise linna. 

Ausalt ka. 
Aga kui ikkagi London, siis mõni eelmärkimata asi:

Varajane hommik Primrose Hill'il. Linnavaade. Puha tasuta.

Võtke rendist rattad.  Ausalt - pole ohtlik, valepidise liiklusega harjub kärmelt ja see on täiesti hämm-mas-taav, kuidas kõik ratturiga arvestavad. 

London experience täieks nautimiseks sõitke tipptunnil kesklinnas.
Pehmemaks maandumiseks saareriigi liiklusse aga näiteks South Bank'il. 
Minge Hampstead Heath'i.
Käige Olümpiapargis. 
Sõitke või jalutage piki Regent's Canalit. Näete täiesti teistsugust, arhailist, päris-Londonit.

Muuseumites on mingid tasuta päevad. Aga neid peab ette uurima, et mis ja millal.

Google "budget london" ja "free london" annavad paaaaalju mõtteid.
Head reisi!

Kaks koha-soovitust:


Palisades, järsud kaljud Hudsoni jõel põhjapoolse Manhattani vastas.

Brighton Beach
AndresR juba kirjeldas :), aga rand on niisama tore ka ilma vene keeleta.

See kontroll on tasemel "kas teil on ESTA väljatrükk kaasas? kas te vajadusel oskate USA piiril öelda, kuhu lähete?". Reaalne bronn ei huvita kedagi.

Jaa, trüki välja. Võib su elu palju kergemaks teha. Seal on ekstra nupp selle jaoks. (Vähemalt üleeile oli, kui ma enda oma trükkisin.)


Parem, kui trükid ka oma hotelli jne andmed paberile. Seda võidakse küsida suva kohtades, ammu enne lennuki peale saamist. 

Olen lennanud päris palju oma ratastoolis kolleegiga. Nii Euroopa kui üle-Atlandi lennud ja linnad. Ma tema eest rääkida muidugi ei saa, aga tema põhiline kogemus oli, et:


Reisifirmasid EI SAA ega tohi usaldada. Sul peab olema agent, kes on puuetega inimestega varem kokku puutunud, teab nende teenuste erinevusi ja suudab sulle tellida õiged asjad. Seal on nüansid, mida arvestada ja millega mitte-arvestamisel tekivad probleemid. Näiteks hilineb lennuki väljumine pool tundi, sest otsitakse lennuki sees liikumiseks mõeldud ratastooli taga. Või pannakse reisija kuhugi invaliidide ootesaali eest ära - istu seal ja ära kedagi sega! 

Ehk tasub küsida ratastoolikate organisatsioonidest kogemust. Neil kindlasti on.

Võõrastes linnades liikumisel on ratastoolikal vaja abilist. Tuttavas kohas saab ta ise hakkama, aga uues linnas või piirkonnas - pigem mitte. USA on üldiselt lollikindel. Seal on garanteeritud, et igas, absoluutselt igas hotellis, kõrtsis, kohvikus on ratastooliga sissepääs ja invakemps. Euroopas ei taga keegi midagi.  Nime poolest invatrepi või sissepääsuga koht võib olla reaalselt selline, et tuleb tooli trepist tassida või astmetest üle / üles aidata. 

Hotellide invatube on igasuguseid. See on uskumatu, mis vigu saab neid ehitades teha. Tuba on, invakemps on, aga kempsu minna ise ei saa, kuna käepide on vales kohas. Vms. Kui pole harjunud sellise pilguga vaatama, siis tundub kõik korras olema. Aga tegelikult.. Jällegi - uuri inimeste reaalseid kogemusi.

Elektriratastoolide rent on töötav teenus. Aga ka seal pead teadma, mida tellid. 

Ehk:
Suhtle kogenud reisijatega, kes viitavad, kellelt ja kelle kaudu reisi ja muid teenuseid tellida.
Võta sõber kaasa.

Head reisimist!

Kindlasti mine CosmoCaixasse! See on teadus-keskus, umbes nagu Ahaa, aga Euroopa kõige ägedam. Lisaks peaaegu tasuta. Vee-alune maailm (vihmamets) on üksi minekut väärt. Lastele - igas vanuses - väga väga palju vaatamist. 


Turismibrošüürid vaikivad selle koha maha. Vist seepärast, et see ei maksa midagi. Noortele kuni 26 - tasuta, täiskasvanutele - alla 10 euro. 

CosmoCaixa, https://en.wikipedia.org/wiki/CosmoCaixa_Barcelona

Väga väga äge teaduskeskus.
Vist kõige lahendam selline, kus ma elu sees käinud olen.
Aga see on nii odav (caixa pank sponsoreerib), et ükski turismiagentuur ei viitsi seda reklaamida.

No vot! Maailm on lahendusi täis, ka seal, kus neid alguses üldse ei paista!!

Mul omal oli olukord, kus auto juhiload jäid maha ja ma uurisin, kuidas neid dhl-fedex-jne abiga USA läänekaldale saaks. Ja selgus, et ei saagi. Mu usk, et kullerfirmad transavad mida tahes kuhu tahes ja väga kiiresti - purunes klirinal. Aga ka siis tekkis ootamatu lahendus (tasuta invatransport) ja kõik oli lõpuks lill.

Head Kuubat!

Odava(ma)ks variandiks äkki USB-pulk või mälukaart?
Ehk on need kohapeal müügis?
Uuematel arvutitel on kaardilugejad üldiselt sees.

Flyfubai loeb oma kodukal üles lennujaamad, kust-kuhu lennates saab check-in-i teha vaid letist:
https://www.flydubai.com/en/flying-with-us/check-in/online-check-in
"*If you’re travelling to or from this destination and your booking was paid for online by debit/credit card, you will not be able to check-in online. You’ll need to check-in at the airport."
ja need on:
Addis Ababa, Chittagong, Colombo, Dhaka, Karachi, Kathmandu, Khartoum, Multan.

Näeb välja nagu fraudivastane süsteem ikka. Ju siis ütlevad ajalugu ja riskianalüüs, et sealt ja just sealt lennates on pättuse oht suurem.

No vot, jälle targem...

Internet kinnitab teie juttu.
Ja on täis vingu, hala ja hämmingut.
Sest see on ju idiootsus.
Fraudi-vastane meede, mis töötab vaid siis, kui check-in teha letis???

Päriselt ka?
Lennule minnes küsitakse kaarti?
MIKS???
Mis selle põhjus on ja kas see on kusagil kirjas, et mul peaks see kaart kaasas olema?
Mis siis, kui mina ostan oma lastele või naisele pileti?

Ma lendan kogu aeg (tänagi tulin Pariisist), pole elu sees juhtunud. Olen käinud Aasias, Aafrikas, Ameerikas, endises Nõukogude Liidus...

Müstika.

Eks see piirikorraldus muutub kogu aeg. Ma käin iga aasta korra või paar USA-s. On olnud pikk viisa, on olnud ESTA. Mingeid "uus ESTA" "mitmekordne ESTA" valikuid ei mäleta, ka Chicagost mitte. Sabad on mõnikord olnud hiigelpikad, mõnikord - üldse mitte...

Võrdluse või teisele pilgule kolmanda lisamiseks lugege läbi:
Jiří Marek
"Maa ekvaatori all"
ehk Täielik ja üksikasjaline kirjeldus reisist Jaava ja Bali saarele, mis sai teoks sel issanda aastal 1955
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?23593

Käisin eelmisel nädalal Tel Avivis.
Linn nagu iga teinegi.
Ma võiks sinna iga kell tagasi minna, ka pere ja lastega.

Turva piiril oli ka palju pehmem kui ma arvasin. Küsiti, miks lähen ja keda külastan, ei muud.

Kui kogu grupp tõsiselt haigeks jäi, tasub pärast Merimetsa kliinikule teada anda.
https://www.keskhaigla.ee/kliinikud/nakkuskliinik/
Nad kontrollivad üle, et teil mingit tõsisemat tõbe pole.

Kergemaid kõhutõbesid saab lõunamaal ikka ja jälle.

Kogu ala? Kõik neli riiki? Mjaa.

Oulo on ju Soomes. Enamiku sihtkohtade jaoks sobimatu. Tahad minna Norrasse või Koola poolsaarele - kuidas sa sealt Oulust sinna bussiga saad?

Ma olen käinud ühe korra autoga (läbi Soome) ja mitu korda rongiga (üle Peterburi või Stockholmi).
Üks kord kombineeritult lennuk (Stockholmi) ja rong (Stockholm - Kiruna).
Rong on mõnus - sina istud soojas kupees ja jood sõpradega õlut, maastik muudkui kihutab mööda. Aga igale poole sellega ei saa.

Pakettreisi Lapimaale ei kujuta ma ette, aga kui selline asi eksisteerib, siis küllap on seegi okei.

Ma olen alati väga, väga rahule jäänud. :)

Ja enne minekut vaata ära selleaastase Lux filmifestivali võidufilm "Saami veri".
https://luxprize.eu/

Kui kohalik kultuur eeldab meestelt pikki (põlvi katvaid) pükse, siis on ka külalistest viisakas pikki kanda. Jah, ka 40+ kraadiga.

Minu arust on igapäevaste kommete tundmine ja järgimine lihtne viisakus. Me eeldame seda ju ka enda külalistelt . Kui mulle tuleb ameeriklane külla, palun tal kingad uksel jalast võtta, kuigi ta kodus ei võtaks. Euroopa restoranis söövad noa-kahvliga ka need rahvad, kes kodus suurest kausist näppudega haaraks.

Riietus on sama. Tee endale teise kultuuri kõige lihtsamad reeglid selgeks ja jälgi neid. Mudu oled mats - mitte vaid kohalike, vaid ka oma reisisõprade jaoks.

Kinnitan Alari arvamust. Lapsel, olgu ta kuitahes vana, on oma vanematega huvitav igal pool. Tema jaoks on KÕIK uus. Loodus ja troopika, linnad ja kultuur. 11a teab maailmast juba nii palju, et temaga võin minna absoluutselt ükskõik kuhu.

Sellega ei taha ma midagi öelda ei Kanaaride ega Egiptuse vastu, vaid korrata Alari mõtet - ärge alahinnake lapsi ega nende huvisid!