Tere kõik Teile, kes Te Camino de Santiago tee ette olete võtnud ning neile, kes seda alles plaanivad. Mina olen üks neist- noor üliõpilane,kes ajutiselt õpib Hispaanias ning kes mõned kuud tagasi juhuslikult siinsest palverännuteest kuulis ning hetkega vaimustus. Nüüd on see mõte mu sees juba pikemalt püsinud ning sisemine soov ning tung minna on suur. Olen küll kõikvõimalikke erinevaid reisiblogisid ning teemakohaseid postitusi lugenud, kuid ometi tekib küsimusi aina juurde. Niisiis otsustasin oma kallite kaasmaalaste poole pöörduda ning pisut nõu küsida.
Nimelt on plaan see teekond ette võtta 10. juuni paiku. Rännutee pikkuseks olen mõelnud ligikaudu 150-200km. Keskeltläbi 10 päeva. Kuna tee pikkus on suhteliselt lühike, siis minu esimene küsimus hõlmaks peamist mure- kust kohast soovitaksite teie alustada, et lõppsihtpunkt oleks "Santiago de Campostela"? Elan ise Barcelona lähistel ning plaan oleks lennukiga (Ryanairiga( siis sõita kuhugi, kust saaks oma teekonda alustada. Millist teed soovitaksite teie, kui läbida on vaid kuni 200km? Mis oleks looduskaunis ning samuti ka logistiliselt Barcelonast sõites võimalik?
Teine küsimus puudutab juba teel olemist. Kui turvaliseks peate Teie, et teekonda alustan noore tütarlapsena üksinda? Nii palju kui olen lugenud, olen mõistnud, et kaasteelised tekivad kergesti. Ometi on mõnetine hirm, et ehk ei ole võõrastes oludes orienteerumises ihuüksinda kõige parem ning sellest ka eksimise kartus.. Kui suur tõenäosus on rajal hättajääda ning kas teejuhised on kergesti mõistetavad?
Ja kolmas küsimus on jalatsid. Tean, et jalanõud on sellise tee läbides kõige tähtsam reisikomponent. Vaese üliõpilasena, aga kahjuks tõden, et uusi matksaapaid endale osta ei jõua. Küll aga on mul korralikud nahast ning tugeva vetthülgava materjaliga kombineeritud tossud. Tossud on kõva tallaga ning kannatavad nii joosta,kui mägedes jalutada. Olen need nüüd viimaste kuudega ka korralikult jalga käinud ning seetõttu leian, et kui nüüd veel saaksin viimase raha kokku siis ometi pole ka nii viimasel minutil uute saabaste sissekäimiseks aega ning seetõttu ei tundu ka see enam mulle nii mõistlik. Kas kellegil on kogemust tavalistes tossudes (või muudes jalanõudes) selle raja läbimist?
Küsimusi sai palju, mõni ehk tundub üleliignegi, kuid minu jaoks oluline. Olen südamest tänulik, kui keegi, kellel rohkem kogemust oleks valmis mind natukene oma nõuga aitama.
Üks väheste kogemustega kuid suure sisemise sooviga teelkäiline
Oled tripi kommentaarid läbi lugenud? Esimeseks korraks soovitan prantsuse teed parima infrastruktuuri tõttu. Alguspunkt Ponferrada 205 km, Villafranca del Bierzo 181 km, Sarria 113 km. Ponferradal ja Sarrial on ühendus Barcelonaga rongi ja bussiga, aga kui soovid Santiagosse ette lennata, siis võid tagaspidi bussiga teele sõita. Ponferradal on hea bussiühendus Villafrancaga. Sarriast alates tuleb passi 2 templit päevas võtta, kui oled lõpus tunnistusest huvitatud. Sarriat ma ei soovita tegelikult üldse, sealt alates läheb rahvas paksu kolonnina Santiago poole ja sa ei saa mingit matkamõnu. Keskmine kiirus on 25 -27 km päevas, kui sa ei ole sportlik, paar esimest päeva võta kergemalt. Teekond on turvaline, ole sa noor või vana, mul ei olnud esimesel korral mingit kaartigi, ainult öömajade nimekiri. Tee tähistus väga hea. Kraane tihedalt, mul on piisanud pooleliitrisest pudelist, kõigepealt jood kraani juures hea janu ja siis täidad pudeli. Hoidu uutest jalanõudest ja hoidu saabastest. Kas sa käid Eestis suvel raskete saabastega ringi? Seal on veel poole palavam. Ma tean küll, et lääne inimesed käivad saabastes, nad on üldse pisut ülearenenud, pärast lapivad plaastrirullidega oma jalgu. Võta mingid vanad kerged jalavarjud, nina olgu kinni, et liiva või sodi sisse ei tule. Mina olen kuus korda käinud vanade kergete matkakingadega. Kindlasti number suured, nii jala tursumise tõttu kui kahe paari sokkide tõttu. Kui oled tehnikatudeng, siis tead, et hõõrduvad pinnad tahavad määret, niisiis hommikul jalgu märjaks ei tee, ei pese, vaseliinikiht peale (kreem imendub liiga ruttu), kõigepealt nailonsokk (higi läheb läbi) ja siis muu õhuke sokk. Igas peatuses, olgu kraavikaldal või restoranis, jalad paljaks, sokid kuivama või kuivade vastu vahetada. Ära vaeva ennast raske kotiga. Mõned paarid sokke, aga ihupesu ja t-särk üks seljas, teine kotis. Õhtul loputad seljas olnud riided ära, paned puhta särgi magamiseks selga, millega homme edasi marsid. Mis hommikuks ei ole kuivanud, riputad haaknõeltega seljakoti külge lehvima. Niisugune lihtne elu.
Tere,
siin on eestikeelne infomaterjal palverändurile Jaakobiteel Santiago de Compostelasse (Camino de Santiago), kust leiate vastused paljudele korduma kippuvatele küsimustele:
https://drive.google.com/file/d/0B6kuVqBPjDiAeVlvanBTMVBSRXM/view?pli=1
Buen Camino!