Charm Life Paradise Resort ***

Tere

Mõtlesin siia teha ühe reisi teema mis lõppes eeslmisel nädalavahetusel. Peatusime perega Charm Life Paradise Resort hotellis ja kohtusime väga paljude meeldivate inimestega. Meie reis läks korda, tõsisemaid haigestumisi ei olnud, läbielamisi ja uusi kogemusi oli aga väga palju. Samuti sai tutvutud väga paljude meeldivate inimestega. Selle uue teema eesmärgiks ongi arendada vestlust sellel ajavahemikul Hurghadas (eelkõige Charm Life-s) olnud eestlastega suhtlemiseks. Huvitavad paljud asjad, näiteks kuidas ja millal jõudsid koju pühapäevased (23.11) tagasi tulijad, kuidas on tervised peale reisi jne.
Seega suhelgem!!!

Kaido

Ka meie olime oma neljase seltskonnaga samal ajal samas hotellis :) Suuremaid tervisehädasi õnneks ei saanud, ainult viimasel päeval hakkas kõht natuke streikima aga nii kui sai eestimaist toitu ja piima oli kõik jälle normis :) Aga see huvitaks tõesti kuidas need tagasi jõudsid kes pühapäeval tulema pidid.

Olime seltskonnaga samal ajal samas hotellis. Tagasi tulime pühapäeval (23.11). Meie lennuk veel maandus Tallinnas kell 15.20, kuigi siis oli juba tore lumetorm kohal. Tiirutasime mingi aja Tallinna kohal ja siis ikka saime maha ka. Aga lennukis tuli meil istuda küll nii tunnikene, kuna värava avamisega oli probleem. Lõpuks tulime jalgsi läbi lume ja tuisu lennujaama hoonesse. Pagasi kättesaamisega läks vähemalt teine tunnikene, seal oli ikka paras suma. Järgmised lennud maandusid juba Helsingis Vantaal.
Aga see selleks.
Mind huvitab pigem see, kuidas te selle hotelliga rahul olite?
Meie seltskonnast ei jäänud mitte keegi rahule. Söök oli küll ahvatlevalt serveeritud ja kaunistatud, kuid enamus sellest ei kõlvanud süüa. Ei pea end pirtsakaks toiduvalijaks, kuid see söök oli enamus söömiskõlbmatu. Ja see hais, mis juba sinna sööklasse sisenemisel vastu tuli....sihuke lapihais. Tundlikumaid meie hulgast ajas see öökima. Sundisime end midagi vähemalt sööma. Osad asjad olid ikka normaalsed ka. Näiteks omlett ja pannkoogid, mis kohapeal küpsetati, kurk ja tomat ja saiad. Eks siis sellest toitusimegi.
Käisime ka väljas söömas ja see söök oli ikka hoopis midagi muud. Tõeliselt maitsev oli!
Mõtlesime, et miks küll hotellis ei võiks nii hea söök olla?! Koogid olid väga ahvatlevad, kuid kahjuks kreemid ja tarretised olid tehtud kraaniveega-seega jubeda kloorimaitsega.
Ja see tubade koristamine ja tualettpaberi saamine olid ikka ka ka omaette nali. Kuigi panime iga päev raha voodile, ei toodud meile paberit ega puhtaid rätte. Mingil kolmandal päeval hakati alles huvi tundma meie vastu. Siis ikka koristati ka ja tehti rättidest vigureid. Ja saime teada ka, miks meil ennem ei koristatud. Poiss vabandas, et ta ei teadnud kahjuks ennem, et me pole venelased!!!! Sellega oli ju kõik õeldud!
Ja üldse oli see hotell venelaste päralt pigem. Panime hotellile lausa uue nime - Russian Farm Paradise!
Hurghadasse läheks küll igal juhul tagasi, kuid sinna hotelli mitte iialgi enam.
Kas keegi tahab mulle midagi vastu väita? Vestlesime seal ka mitmete teiste eestlastega. Nemad olid samuti hotellis väga pettunud.

eks tuleb tunnistada et ehmatas meidki alguses toa kvaliteet ära. Köögist sai läbi joostud ja vannituba oli samuti ikka päevi näinud. Samas võtsime kohe alguses selle suuna et ega me sinna maale hotelle vaatama läinudki, niiehknaa käisime toas ainult magamas. Randa oli hea mugav minna, samuti sööma.
Söögi kohapealt tõepoolest oli ka meil sedasi et hommikuti rostsai, omlett, pannkook ja ei midagi enamat. Kohvi, teed, mahlasid ei joonud kordagi, need ilmselt kraaniveest, millele annab "maitset" kuulus bakter. Ja osadel eestlastel õnnestus see ka ülesse leida, põdemine ei võtnud küll kaua a' 24H voodis aga siiski. Õhtuti oli minul menüüs enamasti kana, vahel ka kala, mis oli suht ok. Ja kana läks iga päevaga paremaks (või siis tekkis teatav harjumus). Ja tõsi on see et ei ole vahet kas süüa kooki või liha või mida iganes, ikkagi on selline üks kindel kõrvalmaitse toidul, ja meile vähemalt hakkas see maitse pikapeale vastu.

Toit oli seal tõesti jube ja veel see hais. See et omlett seal süüa aitas avastasid paljud ja kahjuks ei viitsinud seal järlekorras koguaeg seista. Esimest korda saime kõhu täis kui käisime Merikese juures söömas ja veel 2 õhtut käisime MCDonaldsis söömas :)
Meil tubadega vedas, midagi hullu ei olnud, kuigi seifi vahetati 3 korda ja teistel ei jäänud rõdu uks kinni aga need asjad said ka kohe esimese tunni ajaga korda aetud. Koristamise poole pealt niipalju, et oli näha et ta koristas ja üldjuhul sattusime sel ajal just toa juures basseinis olema kui ta koristamas käis. Mingeid vigureid ta meile ei teinud ja raha ta ka kapipealt ei võtnud mis me talle sinna jätnud olime.

Olles ka samal ajal Charm Life Paradise-s ikka sama jutt- tube vahetati välja meie teada
vähemalt 5, ja oli ka neid kes läksid ära üldse teise hotelli. Aga me nõudsime uut ja siis saime normaalse toa. Hotell ise ju üsna hea väljanägemisega, kena suur siseõu basseinidega, hea minna liivaranda, ja tore promenaadil jalutada. Ega seda lõunamaa linnakära ju kaua ei kannata. Kiidaks Top Tours Team-i, kes rahvast lõbustas ja igati püüdis abiks olla ka meie toaprobleemi lahendamisel, sest reisisaatja Greta oli selleks ajaks juba kadunud- teadlikult vist. Söögivalik üksluine ja hea oli, et köögipoolt rohkem ei näinud, sest arvatavasti poleks siis keegi söönud. Aga teadmiseks kõigile, kes veel Hurgadasse sattuvad- otsige üles Merike ja Osama(Murike42@hotmail.com). Nende pakutav egiptuse kodutoit-väga hea. Ja nad teevad ka ekskursioone-käisime nendega nii El Daharis kui ka El Gounas-väga tore oli, kuulsime ja nägime palju. Kahjuks ei saa seda öelda meie Kairo reisi kohta, kus Greta jutust väheks jäi, kuid võimalik, et üldse oleks pidanud seda läbi viima kohalik kaasasolev Egiptuse firma esindaja. Ka meie hulgas oli ju ingliskeelt valdavaid inimesi. Ja veel-meil siin Eestimaal on nagu tavaks saanud, et reisijuhid lahkuvad viimastena bussist, Egiptuses käivad need asjad ka vist teisiti. Aga sellegipoolest tahaks kunagi Egiptusesse tagasi minna. Tervitused teile, kes samal ajal seal viibisid!

Lõpetage ometi see tekst "olime Merikese juures- jumalik kodutoit kalmaar jne. ja Osama:) Läheb juba ikka väga läilaks.
Omalt poolt soovitan kõigile soojalt - käies eksootilistes maades viibige rohkem väljas. Ise ei tuleks selle pealegi, et kellegi juurde koju sööma ronida. Ümberringi on selline maailm..
Ja muidugi ei tuleks ka selle peale, et sõites puhkusele viriseks ja halaks mingi hotelli pärast. Olles läinud Eestist välja leppige sellega, et on olemas teised kultuurid, kombed, tavad ja harjumused.
Kui sellega ei suuda leppida, sõitke Nuustakule või Tallinnasse:)

Meie kaalusime tükk aega, kas Charm Life või Safir ja lugedes siinseid kommentaare olen Safir valikuga eriti rahul :) Rannas oli ruumi kõigile, enamasti kõlas saksa ja inglise keel, sekka ka prantsuse ja eesti keelt. Toad olid puhtad ja korras. Ma soovisin tuba suure voodiga ja päikese poolsest tiivast ja selle me ka saime, vaade oli täiesti võrratu ja päikest sai võtta ka siis, kui rannas juba oli vari.

Käisime ka merel delfiine vaatamas&snorkeldamas ja Luxoris. Hoolimata viimase pikast pikast bussitamisest oli asi seda väärt.

Eriti efektne oli minu arvates lumisesse koju saabumine :)

Arvan, et Hurghadast 22 km eemal El Gounas poleks keegi virisenud ei hotelli ega toidu üle. Väga hea koht puhkamiseks - ei kuulnud meie naabrite keelt ega ka virisevaid eestlaseid - eks see oli ka natuke lühipuhkuse eesmärgiks.)
Kuna polnud varem "soojal maal" käinud, siis El Gouna oli täpselt see õige koht - kliima kohalik ja inimesed ning toit euroopalik. "Euroopalike inimeste" all mõtlen neid egiptaseid, kes ei torma sulle kohe mingit nänni pähe määrima (ka poes).
Kuidas lastega puhkajad järeltulijatega hakkama said?
Viibisin kaasaga El Gounas 15.nov-22.nov.

Avaldan siis ka veel veidi arvamust ja vastan mõningatele kergitatud küsimustele.
See 22 km Hurghadast asuv hotell võib täitsa tore tõesti olla, kuna Hurghadas on hotelle sadu siis kahtlematta on paremaid ja halvemaid. Meie oleme sellesmõttes rahul, et nägime ikkagi maksimaalselt Hurgada kui ühe Egiptuse linna elu. Kõik need nimetatud pähemäärimised jm. ongi tegelikult osa selle rahva kultuurist ja seda kogeda on iseenesest tore. Mis puutub mõnede hotellide euroopalikesse toitudesse, siis me järjekordselt olime tegelikult rahul sellega, et saime maitsta Egiptuse kohalike kokkade toodangut, teame mis see endast kujutab ja kuidas maitseb.
Lastest rääkides - ka meie olime enda tibiga (2 aastane), oli raskeid hetki, rohkem oli toredaid. Suhteliselt raske ja väsitav on väiksese lapsega lennusõit. Kõik sõltub sellest mis kellaajal see toimub. Tagasisõit algas meil näiteks lõunal, mis tähendas seda, et oli lapse lõunauinaku aeg, ja seda ka laps mingilmääral tegi. Egiptusesse sõit meil hakkas aga kell 6 hommikul, see tähendas, et laps oli meil üleval öösel kella 2 - st. Oli üleväsinud ja jauras enamuse teest, mis oli väsitav.
Aga üldiselt midagi hullu polnud ja jäime siiski väga rahule. Lapse tervislik seisund oli nii isast kui emast tegelikult isegi parem.
Vot sedaviisi.