Chi Phat ja Lõuna-Cambodža rahvuspargid

Lugesin vanu teemasid, aga ei leidnud palju infot Cambodža rahvusparkide kohta. Kas keegi on sellist küla Cambodžas külastanud nagu Chi Phat? Seal saab võtta mitmepäevaseid trippe metsa, kus ööbimine oleks võrkkiikedes.
Kui keegi midagi Chi Phati kohta oskab kommenteerida, siis igasugune info on teretulnud. Uurisin erinevaid parke ja see koht tundub lõunas asuvatest ainukene, kus saab sellist metsikumat matka teha.

Rannikuääres on veel parke, millest mõnda tahaks külastada:
Kep National Park- väike, aga kui aega jätkub, siis võtame Kepi külastamise nagunii plaani, siis võiks ju rahvuspargi ka juba üle vaadata.
Bokor National Park- pidi olema nüüd eraomandis ja ei tea üldse, kas seda saab külastada.
Kirirom National Park- rannikust natuke eemal, aga pidavat olema popp koht kuhu tehakse pealinnast päeva trippe. Seega äkki seal liiga palju rahvast?
Botum Sakor National Park- Kambodža suurim, aga kiire googeldamise tulemusena ei leidnud ma peale paadirendi ja pargi sissepääsu hinna mingit infot, et mis trippe saab seal teha, mis radu seal on? Ei tea, kas asi oli minu googeldamise oskuses või saabki ainult paadiga tuure teha?
Peam Krasaop Wildlife Sanctuary- kuna plaanime mööda ranniku äärt Taisse sõita, siis jääb tee peale. Eraldi sellepärast sinna ei sõidaks, aga kuna jääb juba teepeale, siis ehk tasub külastada?

Kui keegi neid kohti on ise külastanud, siis aitäh kommentaaride eest :)

To Elina51, saatsin sulle pisikese ülevaate sõnumisse

Mina käisin Chi Phatis küll ammu, 2010. aastal, ning seal on praeguseks omajagu muutunud. Hästi palju sellist kasulikku infot mitme aasta kestel on kogunenud TripAdvisori foorumisse: http://www.tripadvisor.com/ShowTopic-g1532269-i16965-k4345787-Chi_Phat_The_most_amazing_place_I_have_ever_been-Koh_Kong_Koh_Kong_Province.html. Koht tundub olevat selline so-so - juba omal ajal oli seal tunda sellist turisti kui rahakoti käsitamise tunnet (seda siis seal manageeriva asutuse suunalt, mitte kohalike), kuid samas on see kindlasti päris omapärane elamus. Mul oli toona au jääda paaditrippi tehes massiivse mussoonvihma alla, mida vürtsitas veelgi fakt, et paat, mis lekkis ja oli niigi väga hädine, kaotas ka töötava mootori jõu, nii et vaene paadipoiss tegi medalit väärt sõuderetke. Maabuda ka ei saanud, sest siin ja seal olid kaldal hoiatavad sildid, pealuuga või nii. Väga soojad mälestused, eriti sellest, kuidas tatsasime läbi kogu küla oma n-ö tuppa sääsevõrgu alla, absoluutselt läbiligunenud riided keha külmaks tõmbasid ning manustatav soojarohi, ulmehea ulmeodav rumm, khm, kuidagi tööle ei hakanud. :)

Oh, ja Kep on samuti väga lahe kant, mitte selline peopaik nagu Sihanoukville, vaid tõesti hästi mõnus, eriti kui seda paika manustada kookose ja sigaodavate mereandidega. ;)

Kepist saab paadiga ka kõrvalasuvale pisikesele saarele Koh Tonsayle, mis oli tol ajal veel väga turismieelne paik, ringi lippasid vaid päevatripiks sinna eksinud turistid ja paar lääne hipit, elektrit oli päevas kindlatel tundidel jne, aga seal võis end kookosest oimetuks juua, lõputult ujuda ja mereande manustada. Või näiteks saarele jalgsi tiiru peale teha. Täielik mahalaadimispaik.

Ma olen lugenud juba tripadvisorist, aastaid vanad postitused kiidavad taevani ja uuemad on enamasti stiilis, et Chi Phat oli täielik pettumus. Osad kirjutavad, et ei tundnud ennast üldse teretulnuna ja osad, et olid jne, aga mind huvitab just, et kuidas seal loodus on. Lähen sinna teades, et nad tegelevadki turismiga ju raha pärast ja loomulikult olen ma nende joaks kõndiv rahakott.
Probleemiks pidavat olema ka inglise keelt oskavate giidide vähesus. Päris ööseks metsa ei taha minna giidiga, kellega ainult kehakeeles suhelda saab ;)

Ma loodan, et kasutaja triipkood ei pahanda, et ma tema saadetud sõnumi rahvusparkide kohta siia kopeerin, usun, et kasulik info teistelegi:

Kuna elan Cambodias võtsin endale vabaduse valgustada lühidalt meie mõningaid rahvusparke.
1.Chi Phat- pole küll käinud isiklikult, kuid kõik, kes on selle nädalase tuuri võtnud, kiidavad. Ainult kindlasti ei ööbiks ma võrkkiiges dzunglis, kui ikka tahan reaalselt puhata päevasest retkest (moskiitod, sipelgad, mürkmaod, skorpionid, ämblikud jne jne).

  1. Kep, kui nagunii olete selles väikelinnas, siis võite ju, kui piprakasvandustest, soolaväljadest ja koobastest aega üle jääb ka sõita pooleks tunniks Kepi mäe otsas asuvasse võssa. Selle RP saab motoga läbida poole tunniga :).
  2. Bokor Hill – ei ole privaat, saavad mäele ja vabalt ringi sõita kõik. Motoga, kui hommikul alustada saab päevaga vabalt hakkama. Jõuab pimeduse hakul tagasi Kepi, või Kampoti. Vaadata on palju!
    4.Kiridomi võite rahulikult vahele jätta, kui olete Chi Phatis käinud. Täpselt samasugune dzungel oma punaste saviteedega.
  3. Bodum – Tai poolses osas, Koh Kongi ümbruses on mangroovisalud ja saarekesed, kuhu trippe tehakse. Sihanoukville poolse osa on enda kätte vallutanud hiinlaste kasiinokompleksid ja vot see on privaat. Et näha Bodumis päikesekaru, kalamees-kassi ja muid eksootilisi loomi, tuleb seal ikkapäris pikalt mitu päeva-ööd trippida. Ja ka siis ei pruugi neid kohata.
    Aga väga kena Cambodia osa on ka Ratanakiri ja Mondolkiri provintsid oma vähemusrahvuste, jõgede, koskede ja mägedega. Kui olete julged saab sinna vabalt omal käel sõita. Kõigi nende rahvusparkide külastamiseks tuleb meie olusid arvestades varuda meeletult aega. See, et kuskil kodulehel on kirjas, et sõidame tunniga Phnomist kohale, on ausalt b..s…! Varuda tuleb kannatust ja aega.
    aga tegelikkuses tasub meie maal omal käel ringi sõitmine end ära – on küll must ja prahine, tundub ääretult vaene (petlik), kuid on ka ilus ja huvitav!

Ma arvan, et eks see sõltub sinust ja sinu kogemusest ka palju: kui palju oled sarnaseid kohalikega kahasse ettevõtmisi külastanud, milline juhtub parasjagu seal vastuvõtt olema jne.

Ma ütlen - toona oli küla väga tore, kohalikud pigem veidi pelglikud, aga see manageeriv asutus püüdis kõike, ka toitumist, vaid enda kaudu ajada ja kui kohtasid veidikest vastuseisu ning selgus, et sadu dollareid just laekuma ei hakka, muutus algne naeratav seis üsna kiiresti järsuks ning tõrjuvaks. Kokkuvõttes jäi paigast väga armas mulje, kuid korraldajatest suhteliselt mõru.

Samas elamusi saab sealt igal juhul - ühe- ja mitmepäevaste reiside valik ning ekstreemsuse ulatus on lai, samuti saab ise ratta võtta ja küla ümbruses ringi tiirutada - ning selle pärast muretsema ei pea. :)