Ohoo, Jyrka ongi tagasi! Ootame ponevusega pilte ja ehk juttugi sinna juurde.

Tervitades,

Kaerahelves

You know the way to Mordor.You have been there before.Take us to the Black Gate!

rõõm kuulda, et otsustasite ikkagi asüüli mitte taotleda ning elusalt ja õnnelikult äsja taasalanud maarjamaa talve tagasi pöörduda. seda et te turvaliselt lennujaamast otse stc trotro stationisse saite mulle kohalikud poisid juba jõudsid raporteerida:) ent huviga ootaks muljeid, et kuulda kuidas edasine rännak kulges ning üldse et kuidas käib käsi meie emakesel aafrikal

obroni Silvar

Silvarile ja Amish'ile:

Aitäh murjanitest kaksikute eest, kes lennujaamas kenasti vastas olid. Muidu poleks küll polaarööst aurusauna sattununa ja kultuurikonteksti veel mitte tabanuna nii efektiivselt, st 1 h jooksul, Tamale bussi peale saanud. Omast arust sai hea skeem välja mõeldud, st öise bussi peal 600 km maha magada. Tagantjärele tundub see magamise mõte isegi naljakas meeletult läbi aukude ja külade kihutavas ning pakke ja murjaneid täistuubitud bussis. Aga aega see igatahes säästis ning järgmise päeva õhtuks olimegi juba Moles. Teistel nii hästi ei läinud. Seda u. sadat kilomeetrit, mis Molet Tamalest lahutab ja mida meie sealsete "normaalsete" tingimuste kohaselt sõitsime ca 4 h, läbis teine tuttavate seltskond 10 h, sh. 3 x rehvi vahetades. Teine seltskond jälle ei mahtunud bussi ning imetles savanni reisi jooksul katuselt. Ühesõnaga, seal juba igav ei hakka. Eks paarist huvitavamast seigast hiljem kirjutab. Maa tutvustamisel on Silvar ja Immu juba teiste eest kogu töö ära teinud ;)

http://www.sloleht.ee/index.aspx?d=01.04.03&r=1&id=137870

Juhtusime kah Romiga samas lennukis tagasi tulema - jama lugu, jah, selle röövimisega. Mingi seltskond olla samal ajal ja peaaegu samal põhjusel lennukist maha jäänud - ei saanud piisavalt kiiresti ajutisi dokumente. Äkki keegi teadja kommenteerib?

Ise kondasime küll ka pimedates agulites (või tont seal aru saab, mis agul ja mis kesklinn...) üsna süüdimatult ringi. Eks nagu mujalgi, oli ka Ghanas piisavalt neid tüüpe, kes niisama ligi kleebivad, aga muidu ilmselt üsna ohutud. Oleks vist pidanud ka ettevaatlikum olema. Lõunamaades aga tuleb pime nii kähku, et muidu ei saakski ringi liikuda.

Muidu oldi küll väga sõbralikud ja aidati, kuidas iganes.

Jyrkat ei tunne aga selles OSA bussis sai küll oldud mis savannis 3h kummi vahetas. Minuteada oli meie 4ne meeskond ka ainukesed eestlased selles bussis. Seiklus algas Tamale's kui sai otsustatud et 600kcedi eest dropping taxi Molesse on liig ja siirdutud bussijaama. Buss tuli ette täpselt õigel ajal ehk siis GMT (GhanaManTime) järgi umbes 3-4 tundi hiljem. Tagaosa pilgeni söe ja riisikotte täis tuubitud lasti salongi ka elusolendid(tunduvalt rohkem kui buss mahutas aga savi), sh. 1 keskmise suurusega kits ja peadpidi paelaotsa seotud kanad. Lõpuks kui kõik murjamid pika sebimise ja kohtade valjuhäälse kindlakstegemise olid lõpetanud asus buss vaevaliselt liikvele. Keeranud Kumasi-Tamale "kiirteelt" sellele savannivahelisele põrklikule teele ja ~3km sõitnud andis otsad kumm. Pilkane pimedus, middle of nowhere, bussi edasine saatus kahtlane. Mõni murjam keeras teepervele maha ja jäi norinal magama, millepeale teised ghana-nalja viskasid "hey, wake up man, you haven't payed for the hotel". Nn. tech-staff nikerdas tõepoolest mingi 3 tundi, aga liikuma sai asja. Peatunud veel mitmes külakeses, kus enamus murjameid oma tavaariga maha kolis (ka kanaomanik pani tuhatnelja bussist välja, kanad rahulikult kaagutades jalgadevahelt ja üle peade sujuvalt järele libisemas), jäid bussi veel peale meie kamp briti koolinoori ja 2 jänkit. Jõudsime Molesse 4 paiku hommikul. Kui kõrvale jätta pisiasjad , et: ~20h jalgadel ja suuremat söömata, bussis seisukohad(10h), kits jala peale si...s, endal kõrge palavik ja pilt taskuvahet lasi ning üsna alguses vesi otsa lõppes, siis kokkuvõttes seiklust ja pulli sai sellel päeval piisavalt.

Mõned pildid juhtunust (suured! a' ~1MB)

Mina olen see, keda tunnevad Mai ja Mart ning Ghanas tutvusime ka Ailiga. Kohtusime ka teie imetabase reisi esimesel poolel, kui kaks OSA bussijuhti Tamale-Accra teelt Mole peale pöörangul kohtusid ning vastasbussist järsku hüüti sulaeesti keeles, et "Hei, mis teie seal teete!". Olime selleks hetkeks juba Mole etapi läbinud.

hmm. ei meenu busside kohtumine. Olime bussis murjamitevahele tihedalt kinni kiilutud ja ei pand midagi ta"hele. Kuna buss peale 19 va"ljus siis oli kogu tee pime. Võimalus muidugi et see 100km/10h case polnudki erakordne ja te teate lihtsalt teist samasugust ;)

Noh, Mai ja minu arust ka Mart (selja tagant ei saa hästi aru) on Sul igatahes pildi peal. Mai siis hõikaski mind teisest (Sinu) bussist. Tamale/Mole ristmikul.

Tervitused,

See kohtumine oli igal juhul valgel ajal enne lõunat (hakkasime Molest tulema ca 6.00 am) - võibolla sõitsite siis juba Kumasi poole? Aga minu arust oleks te pidanud meist Mole graafikus maas olema...

njah, meie buss siiski väljus pimedas (vt. viimane pilt on enne väljumist) ja kui mälu ei peta siis oli see esmaspäeva(10.03) õhtul. Need obronid seal esimese pildi peal on britid. Kummaline lugu :)

tervizi,

Nojah, selge, ongi teine seltskond. Meie kohtusime teise bussiga alles 18.03 ennelõunal. Krt, olin jummala kindel, et sellel pildil https://vedu.riks.ee/urxx/ghana/HPIM1578.JPG on Mai-nimeline neiu, lisaks oli tal ka väga sarnane ruuduline särk. Aga kui Sa nii ütled :))

Igatahes nendega juhtus täpselt sama asi: 10 h / 3 rehvi. Tegemist on ilmselt mitte erandi, vaid reegliga.

Parimat,