Kopeerin siia samal teemal lisaks paar postitust ühest teisest jutulõngast: http://trip.ee/content/lendamine-ja-lennufirmad/airbalticu-uued-pagasitasud.html
Jyrka 24. mär. 2011 23:14
Ega kellelgi ei ole kogemust AB-ga võitlemisel ära jäänud (edasi lükatud) lennu eest hüvitise saamisel?
Nagu tavaks saanud, jättis AB ära lennu Tartu-Riia ning pakkus asenduseks bussi, millega meie pere poleks enam samal päeval Riia-München otselennule jõudnud. Valisime seega samasuguse lennu järgmisel päeval. Lennujaama jõudes selgus, et RIX-MUC otselennu kohad olid ka selleks päevaks kõik täis. Seega peidime lisaks tegema ümberistumise Kopenhaagenis. Ühesõnaga, ca. 1500 km reis kahe mitte eriti eksootilise lennujaama vahel kestis ca. 8 h.
Esitades AB-le hüvitise nõude, milleks mul minu arusaamist mööda on õigus (lennu ärajäämine, edasitoimetamine kauem, kui ettenähtud ajapiirid, distants ca. 1500 km, hüvitis minu arusaamist mööda 250 EUR http://eur-lex.europa.eu/…exUriServ.do?…), saadeti mind loomulikult kuu peale ja lõpuks ei vastatud.
Kas on kellelgi sellisel puhul kasu olnud nt. tarbijakaitsest või kuhu olete pöördunud?
mees80 24. mär. 2011 23:53
AirBalticuga lennanud mitmeid kordi ja pole probleemi olnud. Pigem on just positiivsed kogemused. Tegelikult üks negatiivne asi oli. Sai ostetud “paindliku turistiklassi” pilet. Lennu tühistamise puhul maksavad nad raha 100%tagasi. Seda raha ma ootasin 4–5 kuud ja peale mitut e-maili. Ei tea, kas see oli raamatupidajate kehv töö või loodeti, et asi ununeb- nimelt on krediitkaartidega tehtud ostudele raha tagastamine kallim, kui summa mis tagasi kantakse. Hilinejatele on lennufirmadel ka lahendus olemas, see on äriklassi pilet. Ootavad küll kui vaja!
Jyrka 25. mär. 2011 00:05
Minu kogemused seevastu on olnud Air Balticuga peaaegu iga kord hilinemine poolest tunnist ülespoole + 2 lennu ärajäämist. Lennanud olen ikka üle 10 korra küll.
Hea Kurimoor 25. mär. 2011 02:21
Mina olen AB-lt saanud lennujaamatasud tagasi ja seda uskumatu kiirusega. Ülejäänu maksis kindlustus. Muidu on mul lihtsalt vedanud, mingeid jamasid ei ole olnud. Aga eks see rohkem õnneasi olegi. Järgmiste kuude jooksul lendan AB-ga korduvalt, nii et loodame, et õnne jagub ka nendeks lendudeks. Jyrka, soovitan asju ajada Tallinna kontoriga. Küsi mu käest nende mailiaadress, kui sa ise ei leia.
Ega kellelgi ei ole kogemust AB-ga võitlemisel ära jäänud (edasi lükatud) lennu eest hüvitise saamisel?
Nagu tavaks saanud, jättis AB ära lennu Tartu-Riia ning pakkus asenduseks bussi, millega meie pere poleks enam samal päeval Riia-München otselennule jõudnud. Valisime seega samasuguse lennu järgmisel päeval. Lennujaama jõudes selgus, et RIX-MUC otselennu kohad olid ka selleks päevaks kõik täis. Seega peidime lisaks tegema ümberistumise Kopenhaagenis. Ühesõnaga, ca. 1500 km reis kahe mitte eriti eksootilise lennujaama vahel kestis ca. 8 h.
Esitades AB-le hüvitise nõude, milleks mul minu arusaamist mööda on õigus (lennu ärajäämine, edasitoimetamine kauem, kui ettenähtud ajapiirid, distants ca. 1500 km, hüvitis minu arusaamist mööda 250 EUR http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2004:046:0001:01:ET:HTML), saadeti mind loomulikult kuu peale ja lõpuks ei vastatud.
Kas on kellelgi sellisel puhul kasu olnud nt. tarbijakaitsest või kuhu olete pöördunud?
Nojah, ja siis on veel paar maksuvaba piirkonda nt. Shveitsis Graubündeni kantonis ja Itaalias Livignos, st. kohe sealsamas Shveitsi piiri taga.
Muuseas, ka see kant on väga soovitatav reisimiseks, st. Shveitsi rahvuspark ja sellega piirnev rahvuspark Itaalias. Lisaks üliilusale mägiloodusele, vähesele asustusele ja keskaegsetele kindluslinnakestele Euroopa ühed kuulsaimad ja kõrgeimad autoga läbitavad kurud: Stelvio http://www.google.com/images?q=stelvio+pass&oe=utf-8&rls=org.mozilla:en-GB:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF-8&source=univ&sa=X&ei=uOOJTZfAM4XPhAfhqJiyDg&ved=0CC4QsAQ&biw=1416&bih=803 ja Umbrail http://www.google.com/images?q=umbrail+pass&oe=utf-8&rls=org.mozilla:en-GB:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF-8&source=univ&sa=X&ei=3eOJTf39Coq3hQf6nO2oDg&ved=0CE0QsAQ&biw=1416&bih=803 (praegu ilmselt veel lumeolude tõttu suletud - tuleb enne järgi vaadata, millal suveliikluseks avatakse). Samuti saab sealt tükikese etnoeksootikat: nimelt on see see osa Shveitsis, kus räägitakse Shveitsi 4. ametlikku keelt e. retoromaani (e. Rumantsch).
Telkimisest. Saksamaal (ja minu teada ka Austrias ning Shveitsis) ei ole telkimine Eesti igaüheõiguse sarnaselt suvalistes kohtades lubatud. Ainult ettenähtud kämpinguplatsidel. Neid pead siis ise navi vms. abil otsima.
Kütusest infoks: saksakeelsetest riikidest on kõige odavam kütus Shveitsis, seejärel Austrias ja kõige kallim Saksamaal. Kõige kallimad tanklad on kiirteede ääres, odavamad kusagil küla keskel või linna servas. Kallimad on rahvusvahelised tuntud margid nagu Shell, Aral, Agip, BP vms. Odavamad on kohalikud nagu OMV, Jet või noname.
Lisaks: Saksamaal hakati mõni aeg tagasi müüma tavalise E95 bensiini (Super Bleifrei) asemel etanooliga segatud E10 bensiini (= E95 + kuni 10% etanooli). Põhjus - taastuvate kütuste kasutuselevõtu otsused jms. E10 aga ei sobi väidetavalt igale autole. Sellel ADAC lehel http://www.adac.de/infotestrat/tanken-kraftstoffe-und-antrieb/benzin-und-diesel/e10/default.aspx saate uurida, kas teie auto on E10 kõlbulik või mitte. Kui see ei sobi, siis peate ilmselt tankima E98 või 102, mis nime all neid keegi parasjagu müüb (igasugu Super Plus, Super-hyper, ultimate vms. totakad tähistused)