Trip.ee

Olen ise viimastel aastatel kasutanud swoodoo.com'i. Võtab üsna hästi erinevad portaalid kokku ja saab üsna hästi otsingut defineerida. St. nt:

• paindliku aja maatriks
• vahepeatuste arv
• multistopp
• järjestamine erineval viisil (hind, lennuaeg, kellaaeg jne.)

Negatiivset:

• Tähele tuleb panna seda, et vahel on pakkumised, millele lingitakse, siiski veits kõrgema hinnaga, kui algselt välja reklaamitud. Kas siis on veel vana info kusagil süsteemis sees või ongi lihtsalt reklaamilõks. Aga õige pakkumise leiab sealt ka ikka üles.
• See, kas mingi lisatasu veel lisandub, sõltub juba viidatud portaalist ja mul, paraku, ei jää see kunagi meelde. Umbes laadis, et ebookers võtab krediitkaardimakse eest tasu, opodo aga mitte jne.
• saksa keeles

Olles kaua aega ostnud lennupileteid Eesti portaalidest, olen viimastel aastatel tõsiselt pettunud. Ma annaks isegi pisut kõrgema hinna puhul raha Eesti firmale, aga sky24.ee, Estravel jt. lihtsalt ei suuda korralikku tulemust väljutada. pakutakse mingeid ööbimisega graafikuid, kõrgemat hinda, igasugust jama. Ma ei saa sellest aru.

"“Anna teed“ märgid on sel ristmikul vastupidi meiega ja ringile tulijal on eesõigus."

Kui Eesti liikluseeskirju pole oluliselt muudetud, siis "anna teed" märgi puudumisel ringristmikule sõidul, on ka Eestis parema käe reegli kohaselt ristmikule sisenejal eelisõigus. Vähemalt nii ma omal ajal autokoolis õppisin.

Õnneks aga on vist 100% Eesti ringristmikest "anna teega" varustatud. :)

Johhaidiile.

Aga mina jälle elan Saksamaal. Ja liiklen siin :) Ja lihtsalt infoks väidan, et pea pooled neist "korralikest" sakslastest ületavad autobahnil kiirust, kui see on piiratud. Kiirust ületatakse küll rahulikult, sujuvalt ja enesekindlalt, ühe voona ja mitte tõmmeldes, aga siiski ületatakse ning sageli üsna palju, + 20-40 km/h kanti. Sõltub muidugi piirangu suurusest. Näiteks 80 km/h piirangu alas sõidetakse üsna rahulikult 120-ga, kui takistust pole. 120 km/h piirangut muidugi nii palju ületada pole enam nii lihtne, aga üsna palju tehakse sedagi.

Ja Saksamaal on endalgi üsna palju rahakaid, heade masinatega rullnokki, kes peavad end kiirteel demonstreerima, need ei ole enamasti turistid.

Asi, mis mulle meeldib on tavalistel maanteedel mittetõmblenmine. Kui kiiruspiirang on 100 km/h, ei hakka keegi 80-90-ga eessõitjast mööda trügima.

Muus osas ma ei oleks eesti ja saksa liikluskultuuride võrdlemisel nii radikaalne.

Aga see suunatule asi häirib mind tõsiselt.

Teine asi, mis mind üliväga häirib, on suures osas mitmerealistel ristmikel suunavate märkide (otse, vasakule, paremale, otse ja paremale jne.) puudumine. Nooled on enamuses värvitud asfaldile. Esiteks ei ole need kaugemalt näha. Teiseks ei ole need näha eesseisvate autode alt. Sean end nt. pika autoderivi lõppu lootes paremalt realt nt. otse edasi sõita, siis aga selgub vahetult enne ristmikku, et see rida pöörab ainult paremale. Katsu siis tipptunnil ümberreastud, hoiad teistel foorituld kinni jne. :(

Mind näiteks häirib see, et sakslased näitavad veel vähem suunatuld, kui eestlased. Samuti on üsna tavaline üsna suurelt kiirteel (aga mitte tavalisel teel või linnatänaval) kiirust ületada. Muidu peab kõik ülejäänu positiivne paika.

Nojah. Peaasi, et kraanikausis suppi või tšaikuud ei tee (lööb kraanikausi lõhki). Või spiraali kuivalt sisse ei lülita (lööb spiraali lõhki).

Disclaimer: pole küll kummagagi ise hakkama saanud, aga pealt näinud (kahjuks liiga hilja) ;)

Enamus konserve kuumutataksegi ju sulgemisel koos karbiga. Kui seal midagi eraldub, siis on see niikuinii juba konservis sees. Põhiline, mis vette võib eralduda, on searasv või sprotiõli ;) Ära põe.

P.S. Tutkaonule - kuidas see seljakotimatkal spiraaliga keetmine muidu ka välja näeb? Patareiga? Käsidünamoga? Või lohiseb juhe kodust järel?

Andromeeda, ka mittetühistatavatel piletitel saab lennujaamatasud tagasi.

Praegu just ei ole enam eriti negatiivseid kommentaare ja vahejuhtumeid olnud.

Sel aastal on meil peres lennatud sellega mais ja juunis. Ei midagi erilist. Isegi ei hilinenud nii nagu vanasti kombeks.

Lisaks: alati oleks korrektne ja ka kasulik kasutamata jääv segment õigel hetkel (st. loomulikult nii, et see teisi segmente ei ohusta) ära tühistada või teatada, et sa lennule ei ilmu, sest:
a) sellisel puhul saad sa enamasti lennujaamamaksud tagasi (kuidas keset teekonda vahelt ärahüppamisega lood on, ei tea, aga ühe terve otsa puhul igatahes ning mõne paindlikuma pileti puhul ehk saad osa piletirahagi tagasi)
b) saab keegi sinu asemel lennata

Enamus lähikonna eestlasi (ca. paarisaja ringis) on ilmselt Münchenis, aga eks neid on ka mujal Baiermaal. Kas just Kolbermooris - ei oska öelda. Kuid Kolbermoor pole Münchenist just eriti kaugel.

Müncheni eestlaste kogukonna kontaktid:

• http://www.eüsl.de/MERK/
• http://de-de.facebook.com/pages/M%C3%BCncheni-Eesti-Kool/148503645190622

Kui Katrin seda loeb, äkki ilmub ise ka siia foorumisse ning selgitab lähemalt. Siis saaksid inimesed vajadusel otse kontakti võtta. Ütleme, et mul on andmeid nt. mõnede huvitavate fotokogude kohta.

Nende raamiga "seljakottidega" saad matkata kuni ca. kolmeaastaseni, kui ise tassida jaksad. Enamus on kuni 15 kg ette nähtud. Seega nagu üks paras matkaseljakott, mis ei tohiks üle jõu käia. Laps küll jääb seljast veidi rohkem eemal kui seljakott, seega sama kaalu on veidi raskem tassida.

Vaadata võiks neil asjandustel järgmisi omadusi:

• parem, kui oleks selline liigendiga lahtikäiv tugijalg tahapoole - siis saad koos lapsega maha panna ilma, et kohe ümber kukuks. Ilma liigendita jääb tugiala väheke kitsaks.
• Kasulik, kui seal all või küljes oleks kott ka muude asjade kaasapakkimise jaoks.
• Päikesekatus ja vihmakate on ka head asjad. Olen kõvas paduvihmas paar tundi sellega lapsega väljas olnud ning lapsel oli väga mõnus olla.

Muidu loomulikult kõik muud omadused, mida suurel seljakotil vaataksid - reguleerimisvõimalused, tugevus jne.

Ja loomulikult vaktsineerimine entsefaliidi vastu. Borrelioosi vastu kahjuks vaktsiini ei ole, aga selle tagajärjed on reeglina kergemad.

Minul näiteks takistab vastamast iga korrektse küsitluse 2 elementaarse osa puudumine:
a) kes on küsija?
b) kus küsitluse andmeid ja tulemusi kasutatakse?

Ma ei ole küll ise Ryanairiga lennanud, aga kõigi teistega, millega lennanud olen, saab check-ini teha ikka vaid alates 24h enne lendu. Nädal enne proovimisest pole reeglina mingit kasu.

Kopeerin siia samal teemal lisaks paar postitust ühest teisest jutulõngast: http://trip.ee/content/lendamine-ja-lennufirmad/airbalticu-uued-pagasitasud.html

Jyrka 24. mär. 2011 23:14

Ega kellelgi ei ole kogemust AB-ga võitlemisel ära jäänud (edasi lükatud) lennu eest hüvitise saamisel?

Nagu tavaks saanud, jättis AB ära lennu Tartu-Riia ning pakkus asenduseks bussi, millega meie pere poleks enam samal päeval Riia-München otselennule jõudnud. Valisime seega samasuguse lennu järgmisel päeval. Lennujaama jõudes selgus, et RIX-MUC otselennu kohad olid ka selleks päevaks kõik täis. Seega peidime lisaks tegema ümberistumise Kopenhaagenis. Ühesõnaga, ca. 1500 km reis kahe mitte eriti eksootilise lennujaama vahel kestis ca. 8 h.

Esitades AB-le hüvitise nõude, milleks mul minu arusaamist mööda on õigus (lennu ärajäämine, edasitoimetamine kauem, kui ettenähtud ajapiirid, distants ca. 1500 km, hüvitis minu arusaamist mööda 250 EUR http://eur-lex.europa.eu/…exUriServ.do?…), saadeti mind loomulikult kuu peale ja lõpuks ei vastatud.

Kas on kellelgi sellisel puhul kasu olnud nt. tarbijakaitsest või kuhu olete pöördunud?

mees80 24. mär. 2011 23:53

AirBalticuga lennanud mitmeid kordi ja pole probleemi olnud. Pigem on just positiivsed kogemused.
Tegelikult üks negatiivne asi oli. Sai ostetud “paindliku turistiklassi” pilet. Lennu tühistamise puhul maksavad nad raha 100%tagasi. Seda raha ma ootasin 4–5 kuud ja peale mitut e-maili. Ei tea, kas see oli raamatupidajate kehv töö või loodeti, et asi ununeb- nimelt on krediitkaartidega tehtud ostudele raha tagastamine kallim, kui summa mis tagasi kantakse.
Hilinejatele on lennufirmadel ka lahendus olemas, see on äriklassi pilet. Ootavad küll kui vaja!

Jyrka 25. mär. 2011 00:05

Minu kogemused seevastu on olnud Air Balticuga peaaegu iga kord hilinemine poolest tunnist ülespoole + 2 lennu ärajäämist. Lennanud olen ikka üle 10 korra küll.

Hea Kurimoor 25. mär. 2011 02:21

Mina olen AB-lt saanud lennujaamatasud tagasi ja seda uskumatu kiirusega. Ülejäänu maksis kindlustus.
Muidu on mul lihtsalt vedanud, mingeid jamasid ei ole olnud. Aga eks see rohkem õnneasi olegi. Järgmiste kuude jooksul lendan AB-ga korduvalt, nii et loodame, et õnne jagub ka nendeks lendudeks.
Jyrka, soovitan asju ajada Tallinna kontoriga. Küsi mu käest nende mailiaadress, kui sa ise ei leia.

Ma olen suurema külmaga kasutanud ka 2 magamiskotti üksteise sees. Nt. sai 2 üsna tavalist Wehncke -10 ekstreemtemperatuuriga kotti üksteise sisse pandud ning -20-ga magasin öö ära mõnusalt nagu karuott.

Minu kogemused seevastu on olnud Air Balticuga peaaegu iga kord hilinemine poolest tunnist ülespoole + 2 lennu ärajäämist. Lennanud olen ikka üle 10 korra küll.

Ega kellelgi ei ole kogemust AB-ga võitlemisel ära jäänud (edasi lükatud) lennu eest hüvitise saamisel?

Nagu tavaks saanud, jättis AB ära lennu Tartu-Riia ning pakkus asenduseks bussi, millega meie pere poleks enam samal päeval Riia-München otselennule jõudnud. Valisime seega samasuguse lennu järgmisel päeval. Lennujaama jõudes selgus, et RIX-MUC otselennu kohad olid ka selleks päevaks kõik täis. Seega peidime lisaks tegema ümberistumise Kopenhaagenis. Ühesõnaga, ca. 1500 km reis kahe mitte eriti eksootilise lennujaama vahel kestis ca. 8 h.

Esitades AB-le hüvitise nõude, milleks mul minu arusaamist mööda on õigus (lennu ärajäämine, edasitoimetamine kauem, kui ettenähtud ajapiirid, distants ca. 1500 km, hüvitis minu arusaamist mööda 250 EUR http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2004:046:0001:01:ET:HTML), saadeti mind loomulikult kuu peale ja lõpuks ei vastatud.

Kas on kellelgi sellisel puhul kasu olnud nt. tarbijakaitsest või kuhu olete pöördunud?

Algses postis oli juttu käsipagasist.

Aga ka pagasit ära andes läheb kiiremini - vähem vormistusaega. Kui nüüd mitte ainutl AB-st rääkida, siis on ju paljudel lennujaamadel teatavasti eraldi pagasi drop-off kohad, kus saab selle ära anda reeglina ilma järjekorrata või väga väikese järjekorraga. Mõnel pool (nt. Münchenis) aga on täiesti inimvabad automaadid, kus saad pagasi ära anda.

Lisaks on sul koht olemas ja mingi tõenäosus, et kui peaksid hiljaks jääma, hakatakse sind valjuhääldist hõikuma ning oodatakse pisut. Kui sa aga täiesti chekkimata oled, ei nuta ükski koer sind taga...

Kuna algse teema "põhiküsimus", tsiteerin: "KAS KEEGI ON PROOVINUD AIRBALTICU ONLINE CHEK_IN-i?", ei olnud veel ametlikku vastust saanud, siis kirjutasin ka selle siia.

JAH, usun, et ca 90% Air Balticu reisijatest teevad just nimelt online-check in'i. Mis seal siis keerulist on ja mida sa konkreetselt teada tahad? Toimib nii nagu igal teisel lennufirmal - logid sisse, valid istekoha, teed sama ka jätkulennu kohta, trükid pardakaardid välja ja basta. Pärast marsid otse turvakontrolli ja näitad pardakaardi ette. Sellest mugavuse/eelise/praktilisuse küsimusest ma ausalt öelda aru ei saa - kumb on mugavam ja praktilisem - kas seista lennujaamas check in-i sabas või minna otse lennuväravasse?

Nojah, ja siis on veel paar maksuvaba piirkonda nt. Shveitsis Graubündeni kantonis ja Itaalias Livignos, st. kohe sealsamas Shveitsi piiri taga.

Muuseas, ka see kant on väga soovitatav reisimiseks, st. Shveitsi rahvuspark ja sellega piirnev rahvuspark Itaalias. Lisaks üliilusale mägiloodusele, vähesele asustusele ja keskaegsetele kindluslinnakestele Euroopa ühed kuulsaimad ja kõrgeimad autoga läbitavad kurud: Stelvio http://www.google.com/images?q=stelvio+pass&oe=utf-8&rls=org.mozilla:en-GB:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF-8&source=univ&sa=X&ei=uOOJTZfAM4XPhAfhqJiyDg&ved=0CC4QsAQ&biw=1416&bih=803 ja Umbrail http://www.google.com/images?q=umbrail+pass&oe=utf-8&rls=org.mozilla:en-GB:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF-8&source=univ&sa=X&ei=3eOJTf39Coq3hQf6nO2oDg&ved=0CE0QsAQ&biw=1416&bih=803 (praegu ilmselt veel lumeolude tõttu suletud - tuleb enne järgi vaadata, millal suveliikluseks avatakse). Samuti saab sealt tükikese etnoeksootikat: nimelt on see see osa Shveitsis, kus räägitakse Shveitsi 4. ametlikku keelt e. retoromaani (e. Rumantsch).

Telkimisest. Saksamaal (ja minu teada ka Austrias ning Shveitsis) ei ole telkimine Eesti igaüheõiguse sarnaselt suvalistes kohtades lubatud. Ainult ettenähtud kämpinguplatsidel. Neid pead siis ise navi vms. abil otsima.

Kütusest infoks: saksakeelsetest riikidest on kõige odavam kütus Shveitsis, seejärel Austrias ja kõige kallim Saksamaal. Kõige kallimad tanklad on kiirteede ääres, odavamad kusagil küla keskel või linna servas. Kallimad on rahvusvahelised tuntud margid nagu Shell, Aral, Agip, BP vms. Odavamad on kohalikud nagu OMV, Jet või noname.

Lisaks: Saksamaal hakati mõni aeg tagasi müüma tavalise E95 bensiini (Super Bleifrei) asemel etanooliga segatud E10 bensiini (= E95 + kuni 10% etanooli). Põhjus - taastuvate kütuste kasutuselevõtu otsused jms. E10 aga ei sobi väidetavalt igale autole. Sellel ADAC lehel http://www.adac.de/infotestrat/tanken-kraftstoffe-und-antrieb/benzin-und-diesel/e10/default.aspx saate uurida, kas teie auto on E10 kõlbulik või mitte. Kui see ei sobi, siis peate ilmselt tankima E98 või 102, mis nime all neid keegi parasjagu müüb (igasugu Super Plus, Super-hyper, ultimate vms. totakad tähistused)