Jagage kogemusi. Mida tuleks kindlasti teha/näha Bolognas?

Kohe varsti tulemas Bologna reis. Otsin soovitusi või kihvte kogemusi, mida peaks kindlasti kogema.

Google otsingusse Bologna ja siis pildid:
https://tinyurl.com/yadqpsgt

Sirvid natuke ja kui miskit ilusat silma jääb, saad edasi uurida. Olen niimoodi palju huvitavat leidnud.


Bologna lähedal asub Gelato "ülikool". Seal saab tutvuda siis gelato jäätise tegemise ning ajalooga. Samuti on kohe selle ülikooli kõrval jäätisekohvik, kus saab maitsta erinevaid jäätiseid. See ülikool asub Bolognast natukene väljas, aga rongiga saab ilusti Bologna linnast kohale. Rongisõit võttis aega vast 10-15min. 


Free walking tour - See on suuremates maailma linnades olemas ning kohalik giid tutvustab siis linna ajalugu ja viib huvitavamatesse kohtadesse. Seda tasub teha juba võimalikult varakult, sest giidi käest saab alati rohkem infot küsida mida head seal teha on. Free tähendab siis, et sina ise otsustad palju "jootraha" jätad. 

Kõige parema vaate Bologna linnale saab vast Torri degli Asinelli e Garisenda tornist. See torn asub kohe kesklinnas ja selle järgi saab ka linnas orienteeruda. Torni ronimiseks tuleb küll ronida palju treppe aga see panoraamvaade tasub kindlasti selle vaeva ära.

Mõni aeg tagasi panin kokku sellise nimistu.... Loodan, et edaspidi on Bologna-huvilistele kasulik.

Piazza Maggiore - Piazza Nettuno.

13. sajandi Bologna keskus koos San Petronio basiilikaga, üks maailma suurimaid kirikuid - ehitatud 14-17 sajandil: esialgne ehitusplaan katkes keeruliste olude (Vatikanile ei meeldinud, et Bologna tahtis Püha Peetruse katedraalist suuremat ehitada) ja rahapuuduse tõttu ning pool basiilikat ehitati sajandeid hiljem: ning sellega Bolognal vedas, sest lõppversioon sai kordi uhkem ja kaunim. Kui huvitab kunst, siis tasub kindlasti ka sees ring ära teha. Kindlasti võiks siseneda ka comune majja: Palazzo d'Accursio 13-14 sajandist, Bologna linnavalitsuse asukoht alates 13. sajandi lõpust. Kunstihuvilistele on võimalik ka siin antiikkunsti vaadelda. Sealsamast kõrvalt algabki Piazza Nettuno, 16. sajandi purskkaevuga, mida õige nurga alt vaadates saab näha küllalt frivoolset vaatepilti; tasub astuda sisse linnaraamatukogu Sala Borsasse ja miks mitte ka 1244 aastal Sardiinia kuninga Enzo vanglaks püsititatud Palazzo Re Enzosse (kui kaks päeva olla, siis ma vaataks esialgu neid maju väljastpoolt ning sisse läheks järgmisel päeval).


Via dell'Archiginnasio

Siis võib tulla ristipidi üle platsi tagasi. Basiilika idapoolsest küljest kõndides jõuate via dell'Archiginnasio peale, üks kõige elegantsemaid ja kindlasti kõige kuulsamaid kaaristuid (sai teoks San Petroniost ülejäänud materjali ja rahaga). Võib aga ka teha tillukese ringi, kõndides hoopis läänepoolt basiilikat via d'Azegliot pidi, et vaadata kohta, kus patseerib Bologna "koorekiht" ning kõrgekvaliteedilisi poekesi, keerates Corte de' Galluzzile ning jõudes siis basiilika taha Palazzo dell'Archiginnasio juurde välja: 500-800 asus seal ülikool. Siin lähedal asub on ka imepärane Museo Civico, kui te olete Re Enzo ja Sala Borsa järgmiseks päevaks jätnud, siis selle võiks võtta esimese päeva muuseumiks. Samuti, Museo Civico on see koht, et kui teil on aega täpselt ühe muuseumi jaoks, siis ma soovitaksin seda (etruski, kreeka, rooma jms väljapanekud, ka üks Euroopa parimaist egiptusekollektsioonidest, kindlasti soovitan). Via dell'Archiginnasio ja Carlo Farini nurgal asub ka Bologna kõige suurilmlikum kohvik, kus on väga head pagaritooted ja kus eelmise aastatuhande alguses müüdi siidiussikesi. See on ka arvatavasti kõige kallim kohvi linnas, ehkki hea (tass espressot võiks ikka maksta €1, kuigi kipub juba €1.10 paljudes paikades maksma, eks hinnake ise).


via Farini, via Pescerie Vecchie

Kui minna Carlo Farinit pidi, siis satub Bologna "viiendale avenüüle", kus on saadaval kõik kuulsad rõivamargid ja muud "sildid". Kui seesugune üdini kapitalistlik pool väga ei huvita, siis võib aga hoopis kõndida dell'Archiginnasiot pidi tagasi ning pöörata via Pescherie Vecchie peale, kus tööpäevadel  (sh laupäev) käib usin toiduasjadega kauplemine, Itaalia turg oma parimas vormis (kuigi, tsipa odavamalt ja sama head - ehkki võõib-olla tillema valikuga - toiduaineid saab Piazza Aldrovandi turult, mis jääb kenasti ülikoolikvartali lähedusse).


Chiesa di Santa Maria della Vita

Via Clavaturel (Pescherie Vecchie paralleel) asuv kirik, kus on näha ühe 15. sajandi suurima Itaalia kujuri Niccolò dell'Arca meistritööd, terrakotta kujurühma Compianto sul Cristo morto Kui mul on kuidagi kurb või halb olla, kui mul on igatsus millegi nimetu järele, siis ma lähen seda vaatama ja hing saab puhastatud. Viimased paar aastat on kujurühma vaatamine tasuline, kuid iga sent on hästi kulutatud.


Piazza Santo Stefano

Edasi võib sihtida üle piazza Minghetti piazza Santo Stefano poole, teid selleks on mitmeid. Piazza Santo Stefano või "seitsme kiriku väljak" on taaskord midagi Bolognale väga iseloomulikku, sealolev üksteise sisse ehitatud kirikutega Santo Stefano basiilika ehitusaeg jääb nii 5-13 sajandisse. Taaskord, peale San Petronio basiilika on see kindlasti teine kirik, kuhu tasub ka sisse minna, siis kui aeg on piiratud. Iga kuu teisel nädalavahetusel peetakse sellel piazzal ka antiigilaata, kuhu võibki ära uppuda huvitavate asjade sekka. Basiilika nurgalt algab Jeruusalemma tänav (sest see basiilika pidi algselt imiteerima Jeruusalemma Santo Sepolcro basiilikat) ning nurgapealne punane maja kuulub ekspeaminister härra Prodile, mistõttu võib seal nii mõnigi kord politseiautot kohata.


Corte Isolani

Palazzo Isolanis on kinnine tänav, mis ühendab piazza Santo Stefanot Strada Maggiorega, ning just sealpool võib näha casa Isolanit, ühte haruldast näidet keskaegsest linnakodaniku elumajast, puust jalgadel kõrgusse roniv hoone (nii kõrgel tuli olla sellepärast, et keskajal veel kanalisatsiooni ei olnud, seega linnatänavad ei lõhnanud just meeldivalt)


Due Torri - Piazza della Mercanzia

Edasi võib näiteks kõndida kenasti kahe torni suunas, Asinelli ja Garisenda, Bologna s�mbolid, ehitatud nii 1110 aasta ümbruses. Keskaegses Bolognas oli nii umbes 90-100 kõrget torni: see oli keskaegsete perekondade viis oma rikkust näidata (noh, ja tänapäevased Dubaisse ehitatud hiigeltornid lähtuvad tegelikult samast mõtteviisist). Asinelli on 97 meetrit kõrge ning sinna saab ka siseneda ning 500 astmest üles ronida, erinevalt muuseumidest on see ka tasuline - kuid linna panoraam, mida sealt ülevalt näeb on imepärane. Garisenda, kõrvalolev torn, on 48 meetrit, aga kuskil 14. sajandil ta kippus viltu vajuma. 

Due Torri kõrval on Piazza della Mercanzia koos samanimelise palazzoga, kus asus 14. sajandil Loggia dei Mercanti. Veel jääb Due Torri juurde Bologna parim raamatupood Feltrinelli - ning kui kõndida via Zambonit pidi, siis satub ka selle võõrkeelsete raamatute osakonda.

Kindlasti tasub minna kohvi jooma Roxy baari, mis asub via Rizzoli alguses (tee, mis tornidest piazza Maggiorele viib),  mis on kuulus eelkõige seepärast, et Vasco Rossi seda oluliseks pidas ja oma tuntud laulus Vita Spericolata ära mainis (a bere del whiskey al Roxy bar - juua viskit Roxy baaris), seega, seal võite hoopis viskit juua. Muide, selles baaris tasub vaatamist eriti alumise korruse WC :)


Juudi Geto

Juudid elasid Bolognas juba alates 14. sajandist, 1488. aastal asutati Bologna ülikooli ka Heebrea ajaloo kateeder. 1566 aastal, nagu mujalgi Itaalias, pisut pärast bulla Cum nimis absurdum jõustumist, kohustati juudid elama omaette linnaosadesse, mis ööseks suleti. Samas, ei tohi unustada, vabalt liikumine ei olnud tol ajal iseenesest nii suur väärtus iseeneses kui praegu - ning seesugune seadus ei olnud liiga kohutav löök elukvaliteedile: seda tõestavad ka paljud juudi kaupmeeste kirjad, kus nad kustuvad sugulasi ja tuttavaid Bolognasse elama, sest "siin on avatud ja sõbralikud inimesed ning hea kauplemiskeskkond". Geto algab kui minna tornide juurest via dei giudei'd pidi alla (otse Feltrinelli kõrvalt), tänavate täpse paigutuse leiab ka sealsete seinte peal väljasolevatelt kaardikestelt.


Ülikoolilinnak

See on peamiselt ala, mis jääb Strada Maggiore ja Via Zamboni vahele, kuni linnamüürini, just via Zambonil on väga paljud ülikoolihooned: ning nende sisehoovidesse võib ikka sisse astuda ning arhitektuuri imetleda. Kindlasti tasub kõndida Piazza Verdile, kus asub mitte ainult Teatro Comunale, vaid mis on üliõpilaste kohtumiskohaks, siin kogunetakse ka alati enne meeleavaldusi või muid üritusi. Ilusa ilmaga on see täis noori inimesi, kes maas istuvad, vestlevad ja midagi näksivad. Piazza Verdi nurgal via Petroniga leiab ka väga odavaid paninisid (nii €2 ringis). Kindlasti tasub kõndida rektoraadihooneni Palazzo Poggi, Via Zamboni 33, ning läbi selle maja jalutada. Ülikoolilinnakust leiab palju toredaid baare, hommikusöögi- ja aperitiivikohti.

Basilica di Santa Maria dei Servi

Strada Maggiore ja Piazza Aldrovandi nurgal, seal tasub vaatamist eelkõige nelinurkne kaaristutega ääristatud hoov ning elegantsed marmorist kaaristusambad, mis väga iseloomustavad 14 sajandi arhitektuuri. 


Via Indipendenza

See on Bologna peatänav, mille alguses olev San Pietro katedraal on ka omaette vaatamisväärsus, ehitatud 910 aastal, kuid hävis paljuski 1131 põlengus, taasehitatud praegusel kujul 1605, koos täiendustega 1743-76. Via Indipendeza viib ka Piazza VIII Agostole, kus nädalavahetuseti peetakse suurt turgu (peaasjalikult riided) ning hiljem ka raudteejaama. Piazza VIII Agostole jõuab ka via delle Molinet pidi, kui ringe teete, siis võtke seda arvesse.

Tasub pöörata ka via Piellale (kas via Marsalalt või via Righilt), et vaadata Canale delle Molinet - kogu Bologna alune on täis maa-aluseid kanaleid, mis eelmise tuhandi alguses olid avatud: siiditööstus vajas nende vett, ning mis keskajal tasapisi kinniseks ehitati: kasutades erinevaid osasid nii kanalisatsioonina, pesukojana kui peidupaigana. Rikaste linnakodanike majad omasid tagauksi kanalitesse ning kui linna rünnati, siis tihti peideti sinna ka oma väärisasju - kõiki pole siiamaani läbi uuritud. Via Piellal näeb aga ühte avatud lõiku ning võib kujutleda, milline Bologna kord oli. Tegelikult pääseb ka Bologna maa-alustesse kanalitesse, kuid seda peab natukene eraldi organiseerima (uurige Piazza Maggiore turismiinfost, kuidas ja kunas). Mõnikord tehakse neil ka kummipaadiekskursioone. via Piella ja via Bertiera nurgal näeb ka Torresottot, kindlustust Bologna ajalooliste müüride teisest ringist (esimene ring, roomlaste oma, on nähtaval ainult maa all ja kolmandast on järel kõik kuulsad väravad, mis eristavad vanalinna uuest)


Il Pratello (via del Pratello)

Selle leiate minnes Via Indipendenza algusest mitte Rizzolit pidi tornide suunas vaid via Ugo Bassit pidi teisele poole, ületades ka Piazza Malpighi. Väga karakteristlik madalate elumajade ja kaaristutega "linn linnas", kus leiab müriaadi baare, kohvikuid ja osteriasid, kõikvõimalike kodanikeliikumiste pesapaikasid ning ootamatuid üritusi igasugustel päevadel. Siit leiab kõike ja kõiki, muusikat, loba, rõõmu, pisaraid, plaane ja mõnes kohas käivad ikka veel koos need, kes kunagi Brigate Rosse algaegadel seda rühmitust vedasid. Kindlasti soodsa ja hea õhtusöögi leidmiseks õige valik.

Pinacoteca Nazionale

Kui huvitab maalikunst, siis võib via delle Belle Artil külastada Piancotecat, kus näeb Emilia maalikunsti, teoseid sellistelt autoritelt nagu Giotto, Raffaello, Tiziano, Tintoretto, Carracci ja Guido Reni


Giardini Margherita
Kui on kõndimise soovi, siis Piazza Santo Stefanolt umbes 20 minutit mööda via santo Stefanolt jõuate Bologna ühte suurimasse ja arvatavasti kõige tuntumasse parki, nime on ta saanud Umberto I naiselt, park, mis avati avalikkusele 1879. Keset parki on ka väike toidukoht, kus €6-7 eest saab mugavalt lõunatada, eriti ma soovitan nende zuppa rusticat (herne jms paks supp).


San Luca

Kui on soovi veel kõndida, siis kindlasti tasub kaaluda ka San Lucat, kuulsat pühamut, annetatud madonnale. 17. sajandil ehitatud San Luca asub Guardia künkal (Bologna on ümbritsetud küngastest) ning Porta Saragozza juures läheb sinna 666 porticoga kaaristu. Piazza Maggiorelt sinna jala on umbes tund kõndimist - aga võib ka sõita bussiga nr  20 (Casalecchio suunas, näiteks piazza Minghettilt) ja tulla maha Meloncello peatuses, see on umbes 10 minutit ja siis kõndida pool tundi mäkke. Alati võib 20 bussijuhilt küsida, kunas on see peatus, kus tuleb San Luca juurde jõudmiseks maha tulla - ja tegelikult on see otse enne üht suur väravat ja treppi mäest üles. Turistibussid sõidavad kuni San Lucani välja, aga seda ma ei soovita, sest üks osa sellest imelisest kirikust on ka just porticoid pidi mäkke ronimine. San Luca hoovilt avaneb ka hingemattev vaade Bologna ümbruse maastikule ja sealt saab ettekujutuse, millised on Emilia maapiirkonnad.

Bologna lähistel autoga liikudes olen mina tavaliselt soovitanud seesuguseid kohti:

(*) "Tour del fascismo". Demonstreerib selgelt, miks fašistlik mõttelaad Itaalias ikka veel olemas on ja milline see välja näeb.

Forlì (Mussolini kants, illustreerib selgelt temalaadi mõtteviisi) -
Bertinoro (umbes aastast 1000 pärinev losskindlus, mida Barbarossa
pärast enda jaoks täiendas, valgest kivist colonna delle anelli,
naturaalne rõdu, aga võib talvel kinni olla jne) - Predappio
(Mussolini sünnipaik, sinna surnuaiale on ta maetud, kindlasti tasub cripta Mussolini vaatamist, täiesti teisest maailmast, suur osa sellest linnakesest kannab Mussolini pitserit) - Rocca delle Camminate
(Mussolini pere suve'rantšo', praeguseks mahajäetud kummaline paik, kuhu suvel mõnikord on ka rohkem ligipääsu kui väravateni. Samal ajal annab see tiir ka väga hea ülevaate Romagna linnakestest, loodusest ja ilust.

Tausta annab ehk ka see lugu: http://itaalia.wordpress.com/2009/03/18/sa-maletad-kui-olid-fasist-ja-viskasid-rooma-tervitust/

(*) Ravenna - Ferrara. Mõlemad imelised linnad, koos põneva ajaloo ja
arhitektuuriga. Ravenna bütsantsikirikud tasuvad eriti vaatamist,
kaheksa neist on ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Ravenna tuleks kindlasti-kindlasti plaani võtta kui siinkandis liikuda!!!

(*) Marzabotto - Riccione. Marzabottos näeb etruskite pärandit, lisaks võib külastada Parco di Monte Solet, ühest otsast hingematvalt kauni loodusega paika, teiselt poolt aga taaskord õõvastavate mälestuste paika (http://en.wikipedia.org/wiki/Marzabotto_massacre). Kui võimalus tekib, siis tasub vaadata ka filmi L'uomo che verra' (suures osas Marzabottos salvestatud; http://www.imdb.com/title/tt1351672/)

Riccione on tüüpiline Aadria mere äärne linnake, seal saab väga head kala ning see on pisut väiksem ja pisut ilusam kui Rimini. Augusti keskel muidugi on kõik mereääred ülerahvastatud :)

(*) San Marino. Iseenesest teine riik, millest mõned osad on kantud ka
UNESCO maailmapärandi nimekirja, seega vaadata oleks kindlasti ühte ja
teist. Kuna sinna ühistranspordiga on raske saada, siis tasub autoga
sõit ära.

(*) San Benedetto in Alpe, Acquacheta - taaskord rahvuspargi ääres (Romagna ja Firenze piiril) olev imelise loodusega paik, Acquacheta jõe ääres võib näha kaunist koske, millest kirjutas juba Dante (nii kahetunnine jalgsimatk San Benedettost, tasub kindlasti tegemist!).