andresk

Alustasin backpackides 2007-2008 aastal Kreekas ja Balkanil ning siis kolmel järjestikul talvel külastanud Aasiat. Esimesel aastal 3.5 kuud Banana-pancake trailil , teisel aastal India, Sri Lanka ning jälle Kagu-Aasia. Teisel aastal oli kogu reisi pikkus 4 kuud. Kolmandal elasin talvel Sulawesi saarel Makassaris ning tutvusin Indoneesia erinevate saartega. Neljas ja pikem reis sai tehtud peaaegu ümber maailma kaheksa kuu jooksul ning viis mind esmakordselt Lõuna- ja Kesk-Ameerikasse ning ka Vaikse ookeani saartele.
Rändur ja toimetuse liige, liitus Tripiga 8 aastat tagasi
109 meeldimist
171 postitust / 365 kommentaari
68 (10.9%) külastatud sihtkohta
Viimased kommentaarid

Kõige lihtsamad lahendused leiaks vast Tai saartelt. Sinna hea ja kiire minna, odavad ühendused ning bungalod igas hinnaklassis. Aga mul on kaks natukene ekstreemsemat kohta, kuhu minek võtab küll tunduvalt rohkem aega, aga samas oleksite muust maailmast üsna eraldatud.
Esimene variant oleks Andamani saared ning Havelocki saar. Seal on rannad bungalosi täis, hinnad varieeruvad 5-25€/öö. Netist neid bungalosi ei leia, peate minema kohapeale ja valima. Rannad on ilusad postkaardirannad, valge liivaga ning helesinise merega. Sinna saamine on keeruline, tuleb lennata Port Blairi ning sealt võtta laev Havelockile. Kindlasti tasub ennem uurida kuidas seal ilmad, sest vihmahooajal võib seal veidi nukker olla. Tuleb teha ka India viisa ning eriloa taotlus viisaga koos teha. Lennupiletite hinnad tuleksid kombineerides erinevaid lende ja varakult ette broneerides kuskil 600-700€ per inimene.
Teine variant on Togeani saared Indoneesias. Sinna saab Sulawesi saarelt Ampana nimelisest linnast . Et jõuda Ampanasse, tuleb lennata kuidagi Jakartast läbi Makassari Pososse või Luwukisse. Seal sai käidud 2 aastat tagasi ning siis puudus sealsetes "kuurortides" elekter ning mobiililevi. Neil olid olemas generaatorid, millega siis õhtul kuskil 5-10 vahel elektrit oli. Kokku oli sel hetkel erinevatel saartel kuskil 10 erinevat majutust, mis kõik olid siis bungalo tüüpi. Meie olime kahel erineval saarel ning mõlemas oli hinnaks kuskil 10-15€/bungalo ning hinna sees ka 3 korda päevas toitlustamine. Toiduks siis parasjagu see mis merelt saadi. Pakun, et lennupiletid tuleksid ette broneerides kuskil 700-800€.
Veel üks variant on muidugi Maldiivid, mis on just selliste piltide pärast tuntud. Aga seal on nende bungalode hinnad üsna kõrged.

Aitaks see kui kirjutaksid millega Koh Lantale "lendad"? Pakun, et tegemist AirAsiaga, mille paketis Koh Lantale on lennupiletid Krabile ning sealt praamiga Lantale?

Igal lennufirmal on check-in erinev. LOT ei küsigi dokumendiandmeid, vähemalt Euroopasisestel lendudel.

Public ferry liigub iga tunni või kahe tagant Bali ning Lomboki vahet. Praam väljub Padang Baist ning maabub Lembaris. Arvesta, et sõit võtab aega neli kuni viis tundi ning Lembarist pead veel saama variandi kuidas saada edasi põhja poole. Soovitaksin pigem lihtsalt sadamasse kohale minna ning seal kaubelda mõne fast boati hinda, saad kindlasti hea diili ning nad viskavad sind mõnele gilile, kust saab juba kohaliku boatiga kuskil 15k IDRi eest Lombokile.
Sai käidud 2015 oktoobris Rinjanil, selle kohta leiab infot ühest varasemast foorumipostitusest - https://trip.ee/foorum/uldfoorum/balile-oktoobri-lopus

Kui ajad budgetit taga, siis kasuta Norwegiani HEL-DXB ning flydubai DXB-CMB lende. Norwegiani tripi soodukates avaldatud lennupiletid Helsingist Dubaisse maksavad mingi 160-180€ ning flydubai piletid DXB-CMB-DXB leiab momondos hetkel 240€ eest. Arvan, et flydubai kampaaniate ajal hinnad veelgi odavamad. Miinuseks (või plussiks) on see et tuleb 1-2 päeva ka dubais veeta kuna norwegianil öised lennud.

Raske uskuda et see lennufirmale mõistlik on müüa lennupileteid Amsterdamist Limasse 190€ eest, kui arvestada lennujaamamakse jne. Igatahes kui tegemist oli Aeromexico kampaaniahindadega, siis palju õnne kes endale miskit soetasid, sest vaevalt neid canceldama hakatakse.

Viibisin veebruaris Don Deti saarel nädal aega. Liikusin bussiga Vientianest läbi Pakse kust edasi viis minivan sadamasse paadi peale. HCMC-st lendab Lao Airlines otse Paksesse, kust saab siis edasi 4000 islandile. Arvan et on ka olemas mingi bussivariant näiteks Da Nangist või Hoi Anist Paksesse aga kindel pole. Rongiliiklust Laoses pole. Üks variant on veel lennata Ho Chi Minhist läbi Bangkoki Ubon Ratchatanisse ning sealt bussiga Paksesse (2-3h oli vist). Lennupiletite hinnad Ubon Ratchatanisse peaks olema kuskil 60-80€. Otselend Ho Chi Minhist Paksesse Lao Airlinesiga kuskil 100-110€.

Soovitaksin ringi liikumiseks rollerit, aga kuna minek juulis vihmahooajal siis võta pigem auto. Autorent oli kohapeal koos kindlustusega kuskil 20€/päev mingi Toyota eest. Arvesta et liiklus on vasakpoolne ning võta kaasa rahvusvahelised juhiload. Ööbimise leiab igalpool kohapealt, ei pea ette broneerima. Paisse minnes on nad viimastel aastatel teeolukorda tunduvalt parandanud ning paljudel lõikudel mägedes on 2+1 sõidurada. Mina jätaksin Chiang Mai ja ümbruse jaoks minimaalselt 3-4 päeva ning kindlasti võiks see kattuda nädalavahetusega. Laupäeviti ja pühapäeviti on Chiang Mais väga suur nightmarket, kus pakutakse kõike. Pai on vihmahooajal kindlasti väga hea valik, sest seal on on ilusad riisipõllud.

Ei tea kas need on just suveniirid, aga mina kogun seljakotile lippe riikidest, kus olen konkreetse seljakotiga käinud. Soetasin uue seljakoti septembris ja nüüd on juba 14 lippu seljakotti "kaunistamas". Kui on pikem reis siis teen enda jaoks mälestuseks ka reisivideo. Muidugi koguneb ka erinevasi paberrahasi ning münte aga neid otseselt koguma ei ole hakanud.

Sattusin Aucklandi veebruaris. Uus-Meremaal saab olla viisavabalt kuni 90 päeva. Näitama peab (üldjuhul juba Uus-Meremaale suunduvale lennukile minnes) tagasisõidupiletit. Pangakonto väljavõtet ega midagi sellist näitama ei pidanud. Lennukis jagatakse paberid nii passitempli kui tolli tarbeks.

Käisime Tšiili poolel, seega kahjuks Argentiina osa kohta väga midagi kosta ei oska. Kuuldatavasti pidi samuti väga ilusa puutumata loodusega olema.
Kirjutan siia nüüd lühidalt meie reisist:
Me lendasime Santiagost Punta Arenasesse ja sealt edasi bussiga Puerto Natalasesse. Alates eelmise aasta detsembrist lendavad lennufirmad juba ka otse Santiagost Puerto Natalesesse. Puerto Natales on üsna pisike linnake mis elab puhtalt Patagoonia turismindusel. Sealt leiab siis kõike mida matkajatel vaja läheb- saab nii rentida kui osta. Meie hankisime põhilise matkavarustuse just sealt. Enne asjade soetamist tasub käia erinevates backpackerite hostelides uurimas varustuse kohta, sest sealt võib leida nii pooltühje (või ka täiesti kasutamata) gaasitotškasi, käimiskeppe kui muud varustust mille matkajad endast maha jätavad.
Suurim tähelepanek on vast see, et alates 2016 aastast tuleb matkama minnes kõik ööbimised ette broneerida. Süsteem oli uus ja kuna me midagi ette broneerinud polnud, siis vägagi tricky. Nimelt on igas ööbimispunktis külastajate arv piiratud ja kui vaba ruumi broneerimiseks pole, siis tuleb broneerida koht järgmisse kohta. Eriti kehvaks teeb olukorra see, et rajal olevaid ööbimiskohti haldavad kolm erinevat firmat, mille vahel tuleb saadavalolevaid ööbimiskuupäevi klapitada.
Tšiili Patagoonias saab valida siis nii W-treki kui O-treki vahel. W-trek on lühem ja O trek teeb siis matka ümber selle põhilise mäestiku. Meie valik oli O-trek ning matkasime seda nädal aega. Kokku oli ligi 120km. Meil vedas ilmaga, ainult ühel päeval sadas terve aja. Ülejäänud päevadel tuli vahest korraks aga mitte midagi väga hullu. Tuul oli konstantselt olemas ja osadel päevadel väga tugev. Lisaks matkamisele sõitsime ka süstadega liustiku ääres, mis oli omaette kogemus.
Kui kellelgi tekib küsimusi Patagoonia Tšiili osa kohta, siis vastan siia hea meelega :)

Ei ole ise Fuerteventural lohetanud, aga olles ise tegev antud alal, siis soovitan, et ei tasu tugevat tuult karta. Pigem on see just hea, et puhub ning saab harjutada. Koolitajad annavad sulle esmalt õppelohe ning peale seda lohe vastavalt tuulele, seega ei ole vahet, mis tugevusega tuul puhub. Arvesta, et koolitus võtab aega (vähemalt 3 päeva) ning pärast seda tasub ise paar päeva pusida ja vajadusel harjutada koos õpetajaga.
Iseenesest on lohesurfi puhul tegu väga toreda hobiga, mida saab ka hiljem Eestis harjutada :)

Mina jälle ei saa aru kuidas 8000-9000 eurot kulutada Balil :)
Toon väikse näite kuludest mis hetkel siin:
Ööbimine korralikus külalistemajas mis asub Ubudist kuskil 1.5km kaugusel 140 000IDR kahepeale ehk 5€/nägu
Rollerirent siitsamast külalistemajast 50 000IDR/päev ehk 2€/nägu
Söögi peale kulub keskmiselt kahepeale 100 - 150 000 IDR ehk 3-6€/nägu kuskil.
Laundry on siin 15000IDR/kilo
Lisada veel rollerikütus, joogivesi ning veel miskit pudipadi tuleb päeva budgetiks kuskil 25€. Aga eks mu standardid ei aja luksust ega basseine taga aga ega mul miskit nägemata ei jää :)

Mainin ära ka et alkoholi peale raha ei kulu, kuna siin on see on siin lihtsalt ebamõistlikult kallis. Poes maksab pudel Bintang õlut (650ml) 32k ruupiat ehk 2-2.5€. Bintang pole ka päris minu maitse järgi tehtud õlle ning Anker ja Bali Hai on veel jubedamad :)

Nüüd kogemus olemas. Sain kohapealt pileti hinnaga 72USD ning momondost ja skyscannerist vaadates olid hinnad al. 110€, lennufirma kodulehelt 111USD. Seega tasub kohapealt uurida erinevatest reisibüroodest ning võit on üsna märkimisväärne.

Hiinalinnas on piisavalt erinevaid backpackeri hosteleid. Olen enamasti ööbinud Hiinalinnas Suzie's Guesthouse's. Puhas ning hea asukohaga pleiss kus ka teised seljakotirändurid.

Maandute Los Angeleses samal kuupäeval ehk 07.06.
Arvatavasti algab boarding lennule Los Angelesse kuskil 30-40min enne lennu algust ning samuti võtab Tallinna lennult mahaminek eeldatavasti 5-10min aega. See tähendab et netoaega ühest väravast teise jõuda on kuskil tunnike. Samuti tuleb läbida enne lendu Los Angelesse passikontroll.

Wizzair lendab Riiast ning Vilniusest otse Tel Avivi. Neil on tihti ka müügikampaaniad millel tasub silma peal hoida. Hetkel edasi-tagasi lennupiletite hinnad 200€+.

Kuidagi kipuvad need mõlemad sassi minema. Mõtlesin tõesti Titicacat! :)

Olen nõus berlineriga, tundub et tegemist on halbade juhuste kokkulangemisega.

Oleksid pidanud jätma natuke rohkem aega aklimatiseerumiseks. Boliivia on alustuseks ikka väga ekstreemne koht kuhu minna.
Ja ööbussidega sõites tasub teha natuke researchi ennem. Cruz del Sur on see firma mida võiks Peruus kasutada, minuarust nad Boliiviasse ei sõidagi. Boliiviast Peruusse minekul võiks kaaluda varianti mõned päevad veeta Atitlani ääres või siis päevase bussiga Punosse ning sealt ööbussiga Cuscosse. Atitlani ääres olevad külad/linnad asuvad kõik üle 3800m seega oleks võibolla mõistlikum olnud teha marsruut vastupidiselt ning külastada ennem Cuscot ja siis liikuda sealt Boliivia suunas.

Ma olen lennanud Spicejetiga Maduraist Colombosse. Kui vaadata suvalisi kuupäevi, siis iseenesest on lennupiletid Goast(GOI) Colombosse kuskil 120€ (päev tuleb veeta siis Chennais) , mis on päris hea hind ju.

Väga äge oli. Järgmisest sügisest näeb sellest Tuk-tuki sõidust saadet TV3-s. Vargusi juhtus üksikutel kordadel. Korra pandi nt kaameramehel GoPro tuuri. Ööbimised võtsime kohapealt. Igas suuremas linnas ööbimisi jalaga segada, käid lihtsalt ukselt uksele. Naistesse suhtuti enamjaolt hästi. Eks kohalikud natuke pealetükkivad ole, aga tüdrukutele see tähelepanu pigem isegi meeldis.

Sõitsin augustis koos teiste eestlasega sellel marsruudil Tuk-tukkidel. Meie marsruut oli Mumbai-Goa-Mangalore-Chennai. Kui plaanid rendiauto võtta siis sõida mööda Route66 Mumbaist Panjimi suunas. Teedel on korralikke löökauke. Soovitan vältida öösel sõitmist kuna rekkad kipuvad sõitma vastu täistuledes.