Kooselu albaanlasega?

Mind on juba pikemat aega huvitanud et kas kooselu, abielu, pere-loomine on voimalik albaanlasega.
Elan juba pikemat aega hollandis ja mu elukaaslane on alblaanale. Vaga hoolitsev ja igati meeldiv noormees. Ligi kolme aasta jooksul, mis me koos oleme olnud on mulle paljutki muret hakanud tegema.Esmalt see kartus et akki tahab ta kunagi tagasi kodumaale minna elama, kuna saadab pidevalt raha, kingitusi tagasi kodumaale. Tihe on ka telefoni yhendus oma perega. Sageli on mul tunne et kas mind kasutatakse ajutiselt ara voi on inimesel tosisemad plaanid ulevijku suhtes. Oleme neil teemadel ka vestelnud, aga tulemuseta.
Mind huvitab just et kas albaanlased, kes euroopasse on tulnud kunagi tagasi poorduvad ja just albaanlannaga abielluvad voi on need lihstalt kuulujutud. Tead monda ta sopra, kes on kull euroopas tudrukut omanud ga aikkagi poordutakse kodumaale naise otsingule.
See kultuuriline erinevus on see koige suurem probleem hetkel. Meie motlemismiis elu yle ja tulevikuplaanid. Mina ei taha albaaniasse mina elama, pigem jaan euroopasse kui sinna lahen. Mul ei ole midagi nende inimeste vastu, ja maa ise on lihtsalt super.
On kellegil kokkupuuteid albaanlastega ja kas suhe on ka viinud abieluni?

jaan ponevusega ootama

tervitades
m

No mõned jagavad siin küll ainult kuulujuttude peale infot.
Ennem kui kirjutate..uurige kas sellel kuulujutul on ka tõepõhi.

Mina olen abielus albaanlasega ja meil on ühine laps.
Elame Kreekas ja plaan kolida Eestisse.

Kui te nimetate albaanlast moslemiks..siis see on vale. Enamik neist on kristlased.
Moslemi usu on sisse toonud Türklased.
Minu mees on küll moslem..aga seda ainult nii palju, et ta ei söö sealiha.

Perekond on esmatähtis..ja muidugi on neil suur respect vanemate vastu. Samas ka oma naiste vastu.
Aga see on ju ainult hea. Oma vaba aja pühendab mu mees oma perele..ehk siis mulle ja meie lapsele.

Mina käin küll sõbrannaga kohvikutes ja üksinda väljas. ei näe probeemi.
Ja armukadedus..no igas inimeses on armukadedust.

Ja kes siin väitis et suhted on sassis ja siis minnakse mujalt meest otsima..või et eksootikat võõramaalasest otsima...
Minul polnud plaan armuda välismaalasesse. Aga armastus luba ei küsi.
Minul läks eestis ilusti. Tulin kreekasse ainult oma silmaringi laiendama.
Muidugi on ka neid kes elavad koos välismaalasega ainult selleks et sõprade ees eputada ja ise tegelt õnnelikud pole..aga neid võib tõesti kutsuda liiga noorteks. Eks ka neile kunagi mõistus tuleb.

Minu mees saadab ka kodustele raha. See ei pea tähendama et ta sinna plaanib elama minna.
Ta toetab oma vanemaid.

Meie tutvusringkonnas on albaanlasi kes on ka õnnelikus abielus välismaa naistega juba mitmeid aastaid.

Ja muidugi on ka eestis häid mehi..eesti mehed on tublid.
Aga see on juba eestlastele (ka naised) iseloomulik et ollakse kinnised. Mina ootan aga et mulle öeldakse ilusaid sõnu, tuuakse lilli, viiakse restorani..ja iga päev öeldakse kui kallis ma olen.

Isal pool on oma erandid.

Ja mehed kes nii kiivalt teisest rahvusest mehi maha teevad on kibestunud. Ei ole nad nii enesekindlad ja teisi maha tehes..lohutavad ennast.
Sama on kõigiga..

Mõtle järglaste peale! Need tulevad kodumaatud,juurteta kodanikud,keda pole kusagil vaja. ´Ikka soovitakse perekonda oma rahva esindajat.Mõtle väga järele! Lapsed ei andesta , mida neile teed!

ma arvan,et lapsed on tanulikud, sest yhe juure asemel on neil kaks voi isegi kolm juurt. ma kyll ei arva et minu tytart nyyd kusagil vaja pole, vaga andekas ja arenenud tydruk. seitsme aastaselt raagib ja loeb raamatuid nii eesti kui ka inglise keeles.naeb ja kuuleb erinevatest maadest ja kultuuridest, arvan et see talle ainult kasuks tuleb ja ta selle eest mind tanab.

Elasin CEUs mõnda aega albaanlannaga ühes toas. Tema onu oli kunagi Albaaniast emigreerunud ja ameeriklannaga abiellunud. Tol hetkel oli see abielu üle paarikümne aasta kestnud.
Kuna nad on niikaua isolatsioonis elanud, siis nende puhul torkavad kultuurilised erinevused väga silma, erinevalt teistest Balkani moslemitest (endine Jugo).
Siin on teemat ligi pool aastat kommenteeritud ja v-o asi lahendusegi leidnud, kuid nagu siin viidati, vaatamata usutunnistusele, on selles regioonis matriarhaat tugev ning alles siis, kui neiut on tutvustatud perekonnale (emale, vanaemale), siis on noormehelt mingit otsust oodata.
Tean eestlasigi, kes on üle kümne aasta USAs elanud, saadavad siit raha kodumaale, et vanemad neile kinnisvara soetaksid. Ei tea, mis juttu nemad oma girl-friendidele räägivad?

Küsimus siis nendele kel albaanlastega kooselamiskogemus, mis teistsugune ellusuhtumine neil siis on? Kuidas sellega toime tulete, et neil nende oma albaania perekond tähtsuselt Nr.1 on, eesti naisele on üldiselt tema mees ja lapsed Nr.1 ja siis eesti perekond? Ma sain ka albaanlasega tuttavaks, tundub nagu et miskit on teisiti, ma ei adu aga veel ära mis ja kui adun, ei tea kuidas probleemiga ringi käia, kus anda järgi kus mitte, sest albaanlannaks mind ju kasvatatud pole. Eriti huvitaks mind siis need vähem positiivsemad pooled millega arvestada tuleks...;)

äkki peaks tegema uue saidi www.tripperekool.ee kus õpetatakse, kuidas olla meelejärgi türgi meestele, albaania meestele, millal jääd rasedaks, kuidas mehe armukesi leida jne jne.

siis peaks eelkõige nõu andma, kuidas eesti mehele meele järgi olla ja selle isendi kõrvalehüppeid tuvastada.

Ei usu et rasedus kultuuriline erinevus on, nii et mokad ;), kui midagi öelda ei ole.