Kuna rubriigis 'Rändurite meelispaigad Euroopas' avaldati kahel korral soovi et võiksime rääkida kõrbetest, siis avaks siinkohal uue teema millest pole tükk aega juttu olnud - kõrbed. Räägiksime milliseid kogemusi-elamusi kellelgi seoses kõrbematkadega on olnud.
Teap' kas see nüüd päris kõrbe mõõdu välja annab aga eelmisel suvel jäi mul suu imestusest lahti kui nägin siin päris meie lähedal, Maardus nimelt, täitsa asjalisi düüne. Kui soovite neid vaatama minna, pöörake Tallinn-Peterburi maanteelt enne Maardu teeotsa Muuga sadamasse viivale teele. Sadama poole sõites jäävad need düünid vasakut kätt. Tasub vaadata!
Tervitades,
Kaerahelves
You know the way to Mordor.You have been there before.Take us to the Black Gate!
To Kati:
Jah, on küll nii et neid imelisi helide mänge kuulsin ma Mui Ne kõrbekeses Vietnamis. Ainult et kirjeldada seda kuuldut ei olegi nii kerge. Oleks tore, kui saaksite kusagile ise kuulama minna. Helid ise sarnanevad vast kõige rohkem sellele, kui jätta üks teatud sorti vilepill(sry, nime ei tea aga näeb välja selline, et palju erinevate pikkusega vilesid on rivis) välja kõva tuule kätte rippuma ning tuul hakkab ise sealt kentsakaid meloodiaid välja puhuma... Mui Ne- s kuulsin ma sellist kõrbe laulu vahetult enne päikeseloojangut. Ilmselt tekkis seoses temperatuurimuutusega kerge õhuliikumine düünide vahel, erilist tuult aga küll märgata ei olnud. Peab ütlema, et hämaruse saabudes oli hästi veider neid helisid kuulata. Kas ka päeval midagi sellist kuuleb, ei oska ütelda.
Samuti oli väga hämmastav tõdeda, et ka näiteks selline konkteetne asi nagu inimestevaheline jutt, võib levida düünide vahel üsna kummaliselt. Näiteks seisin üksinda luidetevahelise oru põhjas ja järsku kuulen üsna selgelt kahte inimest omavahel rääkimas. Noh, mõtlesin et küllap nad on siinsamas üleval luiteserva taga 30-40 meetri kaugusel. Mõni minut hiljem orust välja ronides aga oli jahmatus suur - lähimad inimesed olid minust sadu meetreid eemal! Nende jutt ei saanud ju nii kaugelt kostuda. Kuidas küll aga ma olin kuulnud neid nii selgesti kui seisin seal düünide vahel...?
Tervitades,
Kaerahelves
You know the way to Mordor.You have been there before.Take us to the Black Gate!
AAARGH, et siis ESC kustutab siit kastist kogu teksti ära... proovime uuesti...
Eesti liivaga seotud paikadest on kõige rohkem meelde jäänud Peipsi põhjaranniku (mitte Karksi, vaid ikka jupp maad edasi) ja Narva-Jõesuu düünid, kõrgust pakuks umbes kolmekorruselise maja jagu. Kui need esimest korda puude vahelt välja ilmusid, siis tuli küll mõttesse, et wow, pole võimalik.
Teine lahe kant - Saaremaal Harilaid ja terve Tagamõisa poolsaar, kus sai eelmisel suvel ringi rännatud. Tartumaa tasaste põldude ja metsade vahelt tulnule täiesti uskumatu kant, puhta liivast, kruusast, kividest ja paepankadest tehtud ning täiesti raju taimestikuga. Kohati oli ikka väga kahju, et fotokat kaasas polnud (seljakott niigi raske ja erilist usku seebikarbiga fotode klõpsimisse pole), mõni asi võttis suu ammuli küll. Näiteks see rohkem kui poole kilomeetri pikkune kividest kokku kuhjunud vall meres. Enne sinna minekut ööbisin teisel pool lahte, vallist ca 5 km kaugusel, ning kui hommikupäike seda valgustas, võttis kukalt kratsima, et mis lumivalge triip see seal kaugel paistab. Ning see vall oli tihedalt täis auguga kive - varem olin kuulnud, et auguga kivi leidmine on suur õnneasi, kuid seal võis neid iga paari sammu tagant leida.
Teab keegi täpsemalt selle liiva laulu kohta. Pole enne uurinud, aga kuskilt jäi alles silma, et selle nähtuse põhjus polegi teada. Tuule ja liivaterade liikumisega pole asi küll seotud. Mingi arvamus oli seotud kvartsi mingite elektriliste omadustega või midagi taolist. On keegi asjast midagi teaduslikku lugenud-kuulnud?
Päälinna lähedal, vaid 25 km kaugusel on koht nimega Türisalu, kus liiv imekenasti laulab. Viimane aeg on minna mere äärde liiva sisse jalgu lohistama! P.S. Tänavu mängivad liivas eriti kaunid vikerviisid...
punks
Mis on laulev liiv? Laulev liiv, randades või kõrbetes, on ränikivi liiv, mis teeb kindlat häält, kui sellel liikuda. Kuigi liivad teevad erinevaid hääli (krudisevad, vilisevad, urisevad jne.), on nende koostis kõikjal peaaegu ühene, s.t. nii Jaapanis, Hiinas, USA-s. Braziilias Rio de Janeiro`s, kust on leitud maailma ainus laulev liiv, mis asetseb meres (st. vees laulev). Kahjuks on Rio de Janeiro liivad kaotanud oma "lauluhääle", kuna saastatus on liiga suur. Viimase 50 aasta jooksul on enamus randadest kaotanud oma laulva varanduse, eriti arenenud maades, kus vesi on saastunud soolade, õlide, tolmu ja detergentide poolt. Teisisõnu laulvad liivad näitavad vee ja ranna puhtust.
Atacama, Tšiili http://photofile.ru/default/do?sp=37371&sn=37594&id=555870
Jyrka
Mäletan , et selle laulva liiva kohta mida KATI just kirjutas , leidub ka Kauksis , kuid lauluhääl vaikselt kaob (kirjandusest). Ise käisin proovimas . kahjuks ei saanud sealt mingit viisi välja.
Muuseas väga väga valjult laulis liiv ka Tais Phuket'i saarel KARON beachil. Kui ülesse hüppasid või jalga trambisid siis käis selline huvitava häälega "peeretus" :) Mida rohkem tagusid seda huvitavamaks asi läks.
Kas keegi Mojave kõrbes ka käinud on? Mulle istub piltide pealt selline Western stiilis kõrb :)
-- GA
Fantastilise elamuse sain Tuneesias autoga läbi kõrbe miskisse oaasi sõites (nime olen unustanud). Kõrb oli vaieldamatult parim elamus sellest riigist.
eelpool mainitud hiiumaal asuv kaibaldi nõmm on jahh selline minikõrb. olen ise seal paar korda käinud. see lihtsalt suur liivaala, kus pole taimestikku ega midagi, mingeid düüne ka pole, ühes servas vist oli mingi suurem mägi, kuid see oli ka nõmme serv, mäe pealt läks juba tavaline mets edasi. vot selline koht. iseenesest huvitav sest eestis vähe sellist maastikuvormi, kuid kõrbega seda võrrelda pole mõtet, see lihtsalt üks liivaauk, kus keskel olles näeb igat serva selgesti seega on ta suht väike. olles ise seal käinud ei suuda ma kuidagi meenutada kui suur ta tegelt oli, kuid poole kilomeetriga asi piirdus kindlasti, kuid ma võin ka eksida.
kui huvi on siis minge hiiumaale ja saage kõrbeelamus eesti moodi.
muide see "kõrb" laieneb aastas ikka mitmeid ja mitmeid ruutmeetreid, nii et varsti on meil kodumaal ka oma kõrb ja kõrbehääled düünide vahel :)
.... ta võib ju olla, kuid mine vaata ise järgi, kõrbeks seda ikka nimetada ei anna. loogiliselt võttes ei saa ju baltimaade kliimat arvestades üldse siin mingit kõrbe olla, ja kui seda sellise nurga alt vaadata, siis võib seda baltimaade suurimaks kõrbeks nimetada küll.
kuid eks minge ja vaadake ise, äki saate innustust et päris kõrbe vallutama minna. :)
kui keegi on seal käind siis palun kirjuta kui suur see kõrbeala sinuarvates oli. minu mäletamist mõõda see väga suur ei olnud.
Ise kah nagu kõrbefänn, kuigi jah viimased päris kõrbes käimised jäävad vene aja lõppu kui Kesk-Aasia kõrbed kubisesid kevadeti eesti tudengutest. Viimastel aastatel on ainult autoaknast nähtud poolkõrbesid Türgis , Hispaanias Almerias ja USA-s Californias. Tervitused kõigile kes 1989 aasta kevadel Alma-Ata lähedal laulvatel liivadel ja 1990 aastal Karakumis liivadüünides käisid.
Kaerahelves või kes iganes te ka poleks, kes kõrbes äsja käinud, võtke ühendust Postimehe reisilehega 666 22 51, teen pakkumise.