Viimased kommentaarid

Igaksjuhuks veel väike täpsustus.

Olid piletid A-B ja B-C. Kuna esimese lennu aeg muutus, siis tegid tasuta(?) või väikse lisatasu eest muudatuse muutes ka sihtkoha B1-te ehk siis A-B lennu asemel said nüüd A-B1 lennu. Kas oli nii? Ja lisaks ostsid oma raha eest juurde lennu B1-C ?

Sel juhul sul mingit kompensatsiooni enam nõuda ei ole. See EU261 määrus kehtib lendudele, mis hilinevad lennu päeval. Ehk siis lähed lennujaama ja molutad seal mitu tundi kuni lõpuks lastakse ikkagi lennukile ja viiakse kohale, aga hilinemisega.
Antud juhul andis lennufirma teada mitte lennu hilinemisest vaid lennugraafiku muudatusest. Kuna muudatus oleks tähendanud, et sa jõuad oma sihtkohta (esimesel piletil oleva lennu sihtkohta, mitte lõppsihtkohta) rohkem kui 2 tundi hiljem, siis tekkis sul võimalus lend tasuta tühistada (see ei tulene määrusest EU261). Sain aru, et tühistamise asemel õnnestus sul see väikse lisatasu eest muuta hoopis lennuks teise sihtkohta. Mõlemal juhul on lennufirma täitnud oma kohustused ja võimaldanud sulle tasuta tühistamise asemel lennupileti muudatuse. Kuna teine lend ei olnud jätkulend vaid eraldi piletil olev lend, siis see Ryanairile huvi ei paku.

Kui on korralik reisitõrkekindlustus, siis maksab kindlustus lennugraafiku muutmisest tingitud lisakulud. Antud juhul on selleks siis vist lend B1-C. Kui ma õigesti aru sain.

See oli graafiku muudatus. Ja kuna see on üle 2 tunni, siis on sul õigus lend tühistada ja kogu raha tagasi küsida. Uue lennu eest pead loomulikult ise maksma, aga korraliku reisitõrkekindlustuse korral saaks selle raha tõenäoliselt kindlustusest tagasi.
Ja järgmine lend Ryanairiga edasi pole sul jätkulend vaid täiesti uus lend teisel piletil. Kuna selle graafik pole muutunud, siis Ryanair seda piletit loomulikult tasuta ei tühista ega muuda.

Tasuta muudetava toa puhul võib probleemiks olla see, et bookingu süsteem üritab muudatust tehes teha uut broneeringut ja see on loomulikult juba selle hinnaga, mis hetkel müügis on. Siis peaks vist esmalt läbi broneeringus oleva kontakti hotelliga ühendust võtma ja küsima, kas saaksid viimase öö tühistada ja selle võrra vähem maksta. Kui see hotellile ei sobi, siis ma neid booking.com-i tingimusi täpselt ei tea, aga võibki lõpuks nii olla, et saad tasuta tühistada küll kogu broneeringu, aga mitte osa broneeringust.

Olen ka üks "lollakatest" meestest, kes käib ka 40 kraadiga pikkades pükstes. Niiskes troopikas pole eriti palju olnud, aga lähistroopika ja kuiv troopika on näiteks pikkade linaste pükstega täiesti normaalne. Kui õhutemperatuur on kuivas kliimas kehatemperatuurist kõrgem või sarnane, siis aitab kaetud kehapind tunduvalt paremini ülekuumenemist vältida, kui paljas nahk. Ja mäkke ronimist alustan tavaliselt selliselt kõrguselt, kus temperatuur on juba tunduvalt madalam. "Trussikutega" viibisin avalikus ruumis viimati vist keskkooli lõpus kehalises kasvatuses kooliümbruse tänavatel joostes. Kusjuures ma ei välista, et mingis kohas ja mingist hetkest võiks põlvest veidi alla ulatuvad püksid mul isegi arvesse tulla. Näiteks niiskemas troopikas. Veigo viimasel pildil paistavad ka laua alt ühed paljad sääred.

Täpsustaks, et kui pikast reisist on antud näite puhul juttu? Sihtkohaks on tõenäoliselt kogu maailm, ka USA jmt riigid, mis vahel eritasu eest lähevad.

Sellist reisikava muudatust ei hüvita minu teada ka Swedbanki kaardiga tulev kindlustus. Kindlustusfirmade enda reisikindlustused on tõenäoliselt alati paremad, kui arvestada ka kõiki selliseid juhtumeid, mida tavaliselt ei juhtu.
Ja kõik allkirjastatavad lepingud (eriti need, mis puudutavad raha, vara jne) peaks ikka enne läbi lugema.

See Arilix on tavaline liinibuss. Hind veidi odavam, aga pead ise bussijaama minema.

Nad arvestavad lennuga, millele plaanid jõuda. Üldiselt on buss Tallinnas alati pigem enne kodulehel lubatud 4.50-t. Pole ise sellega Tallinnasse sõitnud, aga olen korduvalt kohtunud sellega hommikul Tartust tulnud inimestega ja enamasti on nad juba 4.30 ja 4.45 vahel lennujaamas olnud.

kiwi.com-i omapära pidi see olema, et nad panevad vahel kokku eraldi piletitel olevaid lende ja seda pole kohe selgelt ja arusaadavalt kusagilt näha. Tulemuseks võib olla see, et sul on eraldi piletitel olevad lennud, millega lendude vahe on näiteks 60 min, ja sa pead selle ajaga võtma pagasi, tegema uue check-ini ja lõpuks ka lennukile jõudma. Kui ei jõua, siis kästakse pärast lugeda tingimusi.

Reisi eesmärgiks peab olema üks lubatud 12-st - family visits; official business of the U.S. government, foreign governments, and certain intergovernmental organizations; journalistic activity; professional research and professional meetings; educational activities; religious activities; public performances, clinics, workshops, athletic and other
competitions, and exhibitions; support for the Cuban people; humanitarian projects; activities of private foundations or research or educational institutes; exportation, importation, or transmission
of information or information materials; and certain authorized export transactions

Neist pidi välismaalastele sobima kõige paremini toetus Kuuba rahvale :) Otseselt ju ei valeta ka seda pannes, mingit toetust keegi saab ju ka sinu reisiga.

Olen nendega lennanud korduvalt Etioopiasse ja tagasi. Normaalne lennufirma, midagi erilist ei oska välja tuua. Lennufirma on üks Aafrika edukaimaid ja kiiremini kasvavaid ning Addis Abeba lennujaam on neile juba ammu kitsas. Seega põhilised ebamugavused on ümberistumist oodates. Kaplinna minnes tunduvad ühendused üsna kiired olevat ja seega pole tüütut ootamist. Samas võib see halvemal juhul tähendada seda, et pagas ei jõua mõnel otsal kaasa.

Katar on Eesti passiga viisavaba. Seega pole mingit probleemi.

See peaks olema tavaline nõue niiskemast troopikast saabuvate lennukite jaoks. Eesmärgiks vältida putukatega levivate haiguste levikut. Nõuded, mis riigist saabuvaid lennukeid, kuna ja kuidas tuleb töödelda, seab vist iga sihtriik ise.
Osades lennukites kasutatakse pihusti asemel tavalist lennuki ventilatsiooni, kuhu siis mingi seadme abil see aine lastakse. Siis hakkab peale teavitust ülevalt ventilatsiooniavadest sellist kerget udu tulema.

Expedia ei saada näiteks kunagi eraldi e-piletit. Saad ainult broneeringu kinnituse koos broneeringu koodi, piletite numbrite, lennuaegade jm sellisega. Soovi korral võid siis ise lennufirma lehelt või mujalt vaadata, kas selline broneering on olemas ja siis lisaks veel e-pileti ka oma meilile saata.

Kui Tallinna lend hilineb ja Lissaboni lennule ei jõua, siis antud juhul muretsetakse sulle mingid uued piletid kuni Lissabonini. TAPi puhul on hilinemised tavalised ja seega võib isegi Nordica hilinemine tähendada seda, et TAP hilineb veel rohkem ja lennule jõudmisega pole mingit probleemi.
Ma ise väldiks sellist ümberistumist pigem tagasilennul TAPilt Nordicale minnes. Sest siis on suurem tõenäosus, et pead Stockholmis pikalt järgmist Tallinna lendu ootama.

Need viimased suured tulekahjud olid Kesk-Portugalis ja on praeguseks kustunud/kustutatud. Seal Algarves polegi eriti mingit metsa, mis põleda saaks. Suured tulekahjud on pea alati Kesk- ja Põhja-Portugalis. Tulekahjude kohta on hea pidevalt täienev ülevaade siin - https://fogos.pt Postitamise hetkel on riigis täpselt 0 aktiivset maastikupõlengut.

Ma meie VM reisisoovitusi enamasti eriti tõsiselt ei võta. Aga maad mööda Iisraelist Sharmi sõitmine pole juba mitu aastat Egiptuse ohutuimate ekskursioonide hulgas. Kui on tuttavad beduiinid nagu Toomas Mikkoril, siis küll, aga võõraste beduiinidega ma seal sõita ei tahaks.

Või helista. Ja enne võid vaadata, kas samal päeval on ka mingit hilisemat lendu, mille peale võid lasta end muuta.

See passi ja ID-kaardi teema käib siit korra aasta või kahe jooksul läbi. Eesti VM, PPA jne ei saa kehtestada välisriikidele ID-kaardi aktsepteermise nõudeid. Samas saavad seda teha sihtriikide välisministeeiumid jm institutsioonid. Hetkel on ainus Balkani riik, kuhu Eesti ID-kaardiga ametlikult siseneda ei saa, Kosovo. Põhjuseks see, et meie ID-kaart pole biomeetriline. Ülejäänud riigid aktsepteerivad ametlikult ka Eesti ID-kaarti. Kogu see ametlik info on leitav ka vastava riigi välisministeeriumi, immigratsiioni vms kodulehelt. Mõnedel lausa ametlike dokumentide skänneeringuga jne. Kui sihtriik on ise ametlikult tunnistanud ID-kaarti reisidokumendina, siis aktsepteerib oma riigi seadusi ka vastava riigi piirivalve.
Vahel võib probleem tekkida pigem Eestist lennukiga lahkudes. Näiteks Gruusia aktsepteerib ametlikult reisidokumendina ka Eesti ID-kaarti. Samas ei luba ametliku info järgi Eesti piirivalve lennukiga otse Gruusiasse ilma passita lennata. Kuna otselende hetkel ei ole, siis ei tohiks see muidugi enam probleeme tekitada. Balkani riikidega pole ka lennates enam selliseid probleeme olnud. Kõigi EL-i riikide ka Eesti piirivalve on teadlik, et neisse riikidesse on lubatud siseneda meie ID-kaardiga.

Jaanapr jutule lisaks. Kuna laste punktid kehtivad enamasti nende täisealiseks saamiseni + 3 aastat (või mis need tavakliendi tingimused selleks hetkeks on), siis on mõtet valida alliance'i piires neile kaart pikema perspektiiviga. Ethiopiani Sheba Milesi sa tõenäoliselt neile tegema ei hakka, aga kui arvad, et lastega tuleb ka Euroopas lendamist ette, siis tasub mõelda sellisele firmale, millega kõige tõenäolisemalt tulevikus lennata võiks. Star Alliance'ist siis pigem Lufthansa Miles & More, sest sama kaart on ka LOTi ehk siis hetkel ka Nordica püsiklientide kaardiks. Ja siis võtad ka selle Trurkishi lennu punktid juba sellele kaardile. Peamine vahe jälle selles, et paljude hinnaklasside puhul annab lennufirma enda kaart nüüd enamasti rohkem punkte kui nende partnerite kaardid. Ja kui lapse punkte koguneb näiteks alates 10 eluaastast, siis võib selle 8+3 aasta jooksul juba päris märgatav vahe tulla.

Vot need upgrade'id on ka vahel päris asjalikud. Mäletan, et Finnair võttis vähemalt vanasti Eestist ümberistumisega lennates vaid poole nõutud punktidest, sest Tallinn-Helsingi lennul äriklassi pole. See oli päris hea diil ja siis kiiremalt kogunenud Finnairi punktid läksid põhiliselt nende 50% upgrade'ide peale.

Pileti hinnaklassi peaksid nägema e-piletilt. See on ühetäheline, näiteks K, P vms.
Enamasti kehtivad saadud punktid jah 3 aastat. Ma selle 12 kuu jooksul kasutamise kohta ei oska kohe midagi öelda.
Erinevate kasutajate punkte omavahel liita ei saa. Osad firmad lubavad teatud arvust punktidest nende müüki teistele kasutajatele. St et maksad lennufirmale raha, et su punktid teisele kasutajale kantakse.

Ja paar korda aastas odvamate klassidega lennates pole jah mõtet palju vaeva näha. Ega sa mingit kasutatavat kogust kätte ei saa enamasti. Samas näiteks AirBalticu punktide eest saab hiljem ka tasuta LuxExpressi pileteid ja SASi punktide eest sai kunagi mingi tundmatu süsteemi järgi hotelli vautšereid jne. Tasuta lennu jaoks tuleb ikka kõvasti lennata või siis kallimate klasside pileteid osta.

Sellega võib tegelikult kõik korras olla. Neil on mingi totakas broneeringusüsteem, mis juurdeostetud pagasi muudatustega broneeringu kinnituselt ära kaotab, aga lennujaamas kasutatavas süsteemis on see ikka ilusti märgitud. Samas tasub helistada ja lasta kontrollida.

Selline muutmine on alati tasuta. Sa jõuad ju sihtkohta päeva hiljem. Kui lahkumine Palmast või saabumine Helsingisse oleks midagi tunni piires muutunud, siis tõenäoliselt muutma ei hakataks. Aga sellise muudatuse korral tehakse asi kiirelt korda.