Viimased kommentaarid

Rendifirmad ei peagi aksepteerima mujalt ostetud lisakindlustusi. See on ainult sinu ja kindlustusfirma vaheline leping. Rendifirmaga olev leping on ilma nende lisakindlustusteta. Vajadusel broneeritakse suurem summa kaardilt ja kindlustusjuhtumi puhul saad omavastutuse jm lepingu järgse tagasi kindlustusfirmalt. Enne maksad rendifirmale vastavad summad vastavalt nende lepingule.

Rendifirmale piisab, kui ütled, et mingeid lisakindlustusi jm osta ei taha ja oled teadlik omavastutuse suurusest jne (loodetavasti oled enne ka reaalselt lepinguga tutvunud ja tegelikult ka teadlik). Normaalne firma siis rohkem ei tüüta ja annab auto kätte. Mingi säästukas jätkab tõenäoliselt mõnda aega hirmutamist ja annab siis auto kätte. Sellistega tuleb siis eriti hoolikas olla ja kogu auto põhjalikult läbi uurida.

Lennukiga on vaja vaid siis, kui lendad Eestist otse Bosniasse. See on mingi väga kahtlane punkt riigipiiriseadusest, mille sarnast mujal EL-is vist kehtimas ei ole. Põhimõtteliselt keelab Eesti riik teatud tingimustel Tallinna lennujaamas piiri ületada.

Kui lendad Istanbuli kaudu, siis on passi vaja transiidiks.
Bosniasse endasse saab ID-kaardiga siseneda ka lennujaamas ja neid ei huvita, mis riigi kaudu sa lendasid.
Autoga saab ka loomulikult ID-kaardiga riiki siseneda.

See jääb veel pikaks ajaks punktiiriks. Rumeenias on aastaid probleeme hangete ja nende tühistamisega. Tegelikku kiirtee ehitust eriti ei toimu ja kogu energia läheb mujale ära.

Alati aitab ka veidi suuremate kettide valimine. Hertz, Europcar, AVIS, Budget ja Enterprise pole minul kunagi probleemi näinud selles, et neilt lisakindlustusi juurde ei võta. Ja pole pärast keegi suvalisi kriime ka kusagilt salajasest nimekirjast otsima hakanud. Kusjuures kunagi oli auto paberite vahele jäänud mitu eelnevat rendilepingut koos leitud kriipsudega ja ma kõiki neid kriipse polnud autot saades ise leidnud (aga alles olid need jätkuvalt). Aga tagastades ei hakanud keegi ikka midagi eriti otsima. Kui ikka mõlke ei ole, stange on terve, peeglitel, uste servades ja valuvelgedel uusi kriimustusi ei ole jne, siis mujalt ei viitsita midagi otsida. Istmel ei tohiks ka mõnda uut tindipleki laadset ollust olla.


Suurtel fimadel on hinnad juba sellised, et suudavad oma kontorit pidada ja iga aasta autoparki uuendada.
Väiksematel tegijatel ja siis nendel puhkusesihtkohtade säästukatel on hinnad aga vahel sellised, et selle eest ei saa kahe päevase rendi järel isegi autole pesu teha :) Selge see, et siis tuleb muude teenuste või nende vältimisel mingite ammuste kahjude sisse nõudmisega lisatasusid teenida.
Seega südamerahu huvides eelistan mõnda suuremat ketti ja kallima hinna tasakaalustan lisakindlustuste asendamisega inglaste poolt pakutud poliisiga. Kokku võib lõpuks isegi olla sama hind, mis röövellikul säästukal koos müstiliste hindadega lisakindlustustega. Aga auto on enamasti ikka uuem.

See on teema, millega leiab igale variandile tulihingelisi kiitjaid ja laitjaid. Teema võetakse põhjalikult ette vähemalt kord aastas ja tulemuseks on see, et kõik teevad ikka oma valiku :)


Aga on ka põhjalikumaid vaidlusi olnud.

Ise jätkuvalt inglaste https://worldwideinsure.com klient. Nagu eelnevalt mainitud sai, siis rendifirma ja ka vahendajate kindlustuste hindu arvestades on praeguseks säästetud veelgi suurem summa ning võimalik ühekordne tulevane jama on ammu ette tasutud saadud.

Aga lõpuks on kõigil õigus ja enamasti jäädakse tehtud valiku juurde. Mul sattus lihtsalt aastaid tagasi selline valik olema.

Kõige kaugem lätlane oli aastaid tagasi maavärinaeelses Bamis Iraanis. Tuli sinna häälega ja läks pärast tagasi ka häälega. Kohal otsis odavat varianti Omaani saamiseks, sest Emiraadid olid meile sel ajal veel rangelt viisaga. See ei olnud talle esimene ega viimane selline reis.

Kindlasti on neid kusagil veel teele sattunud, aga eurooplastega suhtleb üksi reisides rohkem riikides, kus neid väga harva kohtab. Ja seal on isegi poolakaid väga harva kohata.
Pigem üllatas mind eelmisel kümnendil sloveenlaste suur reisihuvi. Neid nüüd meeletult rohkem pole kui meid, aga läksid sa Süüriasse, Jeemenisse või Etioopiasse ja ikka kohtasid 6 nädala jooksul vähemalt ühte sloveeni. Tublimad olid rataste või motikatega, teised minusugused lihtsalt vaikselt kulgemas.
Poolakate sugust suurt rahvast kohtab vist kõigis eksootilistes kohtades.

Aga küsimus tekkis reisides pigem sellest, et miks inglasi kusagil eksootilistes maades seljakotiga reisimas ei näe? Hispaanlasi, itaallasi on nähtud, prantslasi, sakslasi samuti. Väiksemate Lääne-Euroopa rahvaste peale ongi väiksem tõenäosus sattuda, aga näeb küll. Aga inglasi ei ole peaaegu kusagil. Leidub ameeriklasi, austraallasi, uusmeremaalasi. Aga inglasi ei olnud kunagi kusagil. Eks sõltub vast sihtkohast. Äkki neile meeldib Lõuna- ja Kagu-Aasia rohkem jne. Minu sihtkohad olid põhiliselt Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.

Ja Schengeni piir?

Kaardilt vaadates lõppeb kiirtee üherealise lõigugga, mis jõuab väiksele ringteele. Suurema liiklusega tundub olevat tõeline ummiku magnet.
Lihtsalt huvi pärast vaadates tundub kõige mõistlikum alternatiiv Buje kaudu Plovanijasse ja sealt samale ringile.

Mõned märkmed Kosovost. Elu on 10 aastaga ja ka 5 aastaga kõvasti muutunud.


Põhimaanteed on hetkel minu arvates näiteks Põhja-Makedooniaga võrreldes palju paremas seisus. Eriline kontrast oli ka Kosovost Riiga lennates Tartu poole sõitma hakates, kus juba Riia tänavad olid kõvasti hullemad sealsetest. Peamine põhjus tõenäoliselt selles, et veel u 5 aastat tagasi olid kohalikud teed väga jubedad ja seega on praeguseks kõvasti tööd tehtud. Kiirteed on suurepärased. Ka Priština ümbruse vanemad eraldusribaga teed on hiljuti renoveeritud. Enamik tavalistest suurematest maanteedest on korraliku kattega, aga tiheda liiklusega. Ja suvalised juhuslikult teele jäänud väiksemad teed olid ka enamasti üsna uue kattega. Veidi auklikum oli Prizreni juurest minev mägitee üle Prevalla kuru. Kohati pole seal uut katet veel panema hakatud. Linnades on ka kõvasti tööd tehtud. Aga seal, kus tööd alles käivad võivad olla väga ajutised suvalise kattega ümbersõidud.
Kokkuvõttes on hetkel olukord täiesti normaalne Balkani keskmine. Erandiks kiirteed, mis on väga head. Kõvasti paremad kui enamik Albaania, Põhja-Makedoonia või Bulgaaria kiirteedest.

Liiklus jällegi tavaline Balkani liiklus. Kuna asustus on tihe, siis tavalisel maanteel on elu nagu Poolas 90-ndatel (va augud). Ringi liigub tihedalt traktoreid, veoautosid jms. Priština on tipptunnil üsna umbes ja liiklus on sujuvalt albaanlaslik. Teistes asulates on liikumine enamasti väga lihtne ja sujuv.

Kuna enamasti satutakse Kosovosse transiidil punkti kirja saama, siis mõned soovitused.
Priština ei vaja sihtpunktiks seadmist. Kui aega ja tahtmist on, siis võib muidugi peatuse teha, aga see ei ole kaugeltki peamine vaatamisväärsus riigis.
Linnadest tasub valida kindlasti Prizreni. Võimalusel ka ööbimispaigana koos majutusega vanalinna läheduses.
Teedest on transiidiks ilusaim tõenäoliselt Prizreni juurest üle Prevalla kuru minev tee. Sobib hästi Makedooniast tulles või minnes.
Ajaloolistest ja kultuurilistest paikadest Gratšanitsa, Detšani või Peći klooster. Lääne-Kosovo on looduse poolest samuti üsna kena koht erinevate võimalustega. Kõrvalepõikeks sobib ka Rugova kuristik, aga sarnaseid näeb tõenäoliselt ka teistes Balkani maades.
Kindlustest lisaks Prizrenile Novo Brdo koos vaadetega (sinna isiklikult ei jõudnud). Aga pidi olema hiljuti korrastatud.
Päris huvitav kontrast oleks kindlasti ka Põhja-Kosovo. Sai tehtud poole päevane võimalik plaan, aga kuna Kosovo numbriga autodel seal kindlustused tegelikult ei kehti, siis ei hakanud sinna ronima. Eesti ja ka mitmete piirkondlike numbrimärkide autodega seal probleeme ei tekiks ning kohalikud serblased on välismaalaste suhtes sama sõbralikud kui albaanlased (kui sa poliitikat väldid). Väikesed peatust väärivad paigad jäävad Novi Pazarist või Raškast tulevate maanteede lähedusse.

Seega tasub panna Prizren kaardile ja vaadata, mis neist veel teele jääb.
Vaatamist oleks muidugi veel, aga enamik eestlasi vist üle päeva Kosovole kulutada ei taha. Muidu on kohalikku turismimajandust omajagu arendatud. Piirkonniti on päris korralik viidandus erinevate vaatamisväärsuste juurde ja nende juurde on rajatud (põhiliselt kohalikele või piirkondlikele) turistidele mõeldud taristut jne. Sissepääsude hinnaks on enamasti 1 euro või puudub see üldse (näiteks renoveeritud ja sildistatud Prizreni kindlus).

Majutuse hinna ja kvaliteedi suhe on väljaspool Prištinat kehvem kui vist enamikes Balkani riikides. Aga asi areneb ja isegi Prizrenis õnnestus lõpuks leida väga hea hinnaga korter kohe vanalinnas. Tundub, et külastajate arv on kindlalt kasvamas ja näiteks poole aastaga tekkis booking.comi ja mujale päris märgatav hulk uut ja sobivat majutust.

Üldine hinnatase on samuti täiesti normaalne. Süüa ja juua saab hea hinna eest kõvasti jne.

Kuna albaanlastest on jäänud varasemast väga hea mulje, siis Kosovos see jätkus. Kõikvõimalike maid külastades oli näiteks Prištinas esimene kord, kus suvaline vaid albaania keelt rääkiv vanamees andis lõpuks pika jutu järel pihku 5 eurot ja soovis, et me läheks oma perega selle eest kohvikusse (kusjuures ilma temata). Seda kõike tänutäheks selle eest, et eurooplased tulid neile sõjas appi. Lihtsalt külla kutsutud või välja tehtud on maailmas reiside jooksul kõvasti, aga tänutäheks 20 aasta taguse teo eest, millega ma otseselt pole kuidagi seotud olnud, pole küll seni kunagi sularaha antud :)

Riik sobib samuti väljasõiduks mõnest naaberriigist. Albaaniast tulles peaks suuremate rendifirmadega olema Kosovo lisamine üsna väikese tasu eest. Ja Albaania kindlustus kehtib ka Kosovos. Teised naaberriigid võtavad tõenäoliselt suuremaid lisatasusid. Ja Serbia firmad ei luba tõenäoliselt isegi Põhja-Kosovosse autot viia.
Samas Kosovosse lennates võib naabruses ringi tegemine isegi kokku odavam tulla. Näiteks Hertz ei võta lisatasu Põhja-Makedoonia, Albaania ja Montenegro külastamise eest. Kahes esimeses kehtib ka Kosovo kindlustus. Montenegro jaoks peaks ostma piirilt kindlustuse.

Vaata välja sobivad lennuühendused ja helista Tallinna kontorisse ning anna kohe sobiv normaalne ühendus ka neile teada. Teevad asjad korda.

Ega see pagasi hinnas olek ja lisatasud ise midagi ei tähenda. Pead ikka kõik variandid läbi vaatama ja võimalikud lisatasud kokku liitma. Lõpuks võib lisatasudega lend ju kokku odavam tulla.

Aga Tallinnast lendavatest firmadest on minu teada pagas alati hinnas veel Aeroflotil, LOTil ja Turkish Airlinesil.
Teistel firmadel on muidugi väga lihtne valida kallim hinnaklass, kus ongi juba pagas sees jne. Kokku võib tulla veidi kallim, kui lisatasudena lisamine. Aga ei pruugi. Näiteks Lufthansal on kallim pagasiga hind alati odavam, kui kõige odavamale hinnale pagasi juurde ostmine.

Omavastutust üldiselt suured firmad ei broneeri. Broneerivad summa, mis on lepingus deposiidina nõutud ja kui see on väiksem kui omavastutus, siis nii ongi.


Portugalis tasub juurde võtta Via Verde teemaksusüsteem. Kui plaanid on nii tehtud, et elektroonilise maksuga teedele üldse ei satu, siis pole seda muidugi otseselt vaja, aga kui teevõrguga nii põhjalikult tutvuda ei viitsi, siis tasub see juurde võtta. Ka tavalistel tasulistel kiirteedel on Via Verde rada mööda palju mõnusam edasi tuhiseda. 

Siis pead toa võtma ikka Eestist lahkumise kuupäevaga ehk siis reedest.


Lahkumine sõltub soovidest ja vajadustest. Ise annan enamasti toa hommikul ära. Kui on pikem õine tagasilend kusagilt Aafrikast vms, siis üritab kaubelda õhtust dušši või või tuba päevaks. Paari tunnise Euroopa lennuga ei hakkaks jamama. Sööd õhtul kõhu täis ja võtad mõned rakid või veinid seni kuni on paras aeg lennujaam minna.

Makedoonias oli booking.com-is valik parem kui Airbnb-s. Ohridis oli veebruari alguses broneerides valik veel väga suur. Hetkel ei oksa pakkuda, et palju on vabaks jäänud.

See nõue, et käsipagas koos isikliku esemega võib kaaluda kokku kuni 8 kg oli minu arust juba aastaid kehtiv. See, et keegi seda nüüd lõpuks kontrollima hakkab, ei tähenda, et firma hakkab nüüd reisijaid petma ja nöörima. Pigem reisijad petsid enne firmat, sest firma ei viitsinud nõuet kontrollida.

Sama piirang on ju paljudel firmadel. Suvaliselt võttes tuli esimesena kohe välja Finnair, millel on sama süsteem ja piirang. Lufthansal on käsipagas 8 kg + isiklik ese kaaluväliselt. Seega lendamiseks valikut on.
See, et 9 euro eest saab lennukisse kuni 12 kg pagasit võtta, on oluliselt parem variant, kui maksta 60 eurot lennujaamas selle eest, et 9 kg kaaluv pagas alla ära anda. See oli varem, kui juhuslikult pagasit kaaluti ja pidi lisakilode pärast ära andma.
Kui sa pole kindel, kas käsipagas on kokku üle 8 kg või mitte, siis lase tööandjal kohe see 9 eurot ära maksta ja muret vähem. See pole isegi erareisi jaoks mingi jube summa.

See Lux Expressi "tasuta" takso on suhteline. Tallinna bussid vist enam lennujaamas ei käi. Seega pakutakse ümberistumisega sõitu, millel linna otsa teeb tellitud takso. Kui võrrelda hinda bussijaama ja lennujaama, siis vahe on 8 eurot. See 8 eurot kulubki "tasuta" takso peale. Kui pilet osta mitmele reisijale, siis reisijate arvuga seda vist ei korrutata, aga iga reisijaga pannakse siiski mingid eurod juurde. Seega mitmekesi sõites on äkki kasulikum osta pilet bussijaama ja siis võtta eraldi takso või isegi see pakutav 12 eurone vautšer.

Või siis oluliselt odavam liinibuss.


Vaatasin järgi ja tõesti nad panevad rõõmsalt 8 eurot näkku juurde. Seega kahekesi sõites oleks "tasuta" takso hind juba 16 eurot jne.

Kirjeldust lugede tekkis selline huvitav küsimus. Kas sa rentisid auto samaks päevaks, kui broneeringut tegid?

Economy Car Rentals pole rendifirma vaid vahendaja ja tema omapäraks on see, et rendifirma selgub alles peale broneeringu tegemist. Tegelikult saab selle tihti eelnevalt selgeks teha ka veidi uurimistööd tehes. Vahel viskab rendifirma nime ise lehele märkusega, et selle firma autod saavad kohe otsa jne.
Mingi kinnitus peab peale tasumist kindlasti tulema, sest muidu sa ei tea, mis firma poole ja kus pöörduda. Lisaks ei võta sind keegi ühaski firmas jutule väitega, et tegid kusagil internetis broneeringu ja maksid kõik juba ära ka. Kui selle kohta mingit tõestust ei ole, siis ei ole ka mingit autot kusagilt saada. Arveldamine vahendajaga käib tõenäoliselt alles kunagi hiljem ja raha saamiseks peab rendifirmal olema sinu esitatud vautšer vms.
Kui tegid broneeringu tõesti samaks päevaks, siis 10 min hiljem poleks tõenäoliselt isegi õiges rendifirmas sinu broneeringu kohta veel mingit infot olnud. Kuna tõenäoliselt oli tegemist ka firmaga, millel lennujaamas esindust ei ole, siis oleks pidanud kusagilt kaugemalt keegi sulle järgi sõitma hakkama jne.
Aga kinnitus oleks ikka pidanud meilile tulema, sest muidu sa tõesti ei tea, mis firma sind üldse teenindab.

Mulle selline ehku peale detektiivitööd nõudev rent ei sobi. Seega olen neid vältinud. Aga mõnes eksootilisemas kohas olen saanud pakkumisi uurides vihjeid, mis firma poole võiks otse pöörduda.

See käib tõenöoliselt iisraellaste kohta.

Kõige adekvaatsemat infot saad tripadvisori foorumist. Seal on mõned aktiivsed kohalikud, kes pidevalt muudatustest teada annavad. Kui natuke sama teemaga postitusi uurida, siis hakkad aru saama, kelle juttu võib tõena võtta.

Kui peamine eesmärk on lennuelamus, siis Istanbulile tõenäoliselt ühtegi otselendu vastu panna pole. Suvaline Ryanair ei ole esimest ja viimast korda lennates päris see. Turkishil saab veel mingil määral aimu kuidas lendamine mingi 20 aastat tagasi Euroopas käis. Istanbul ise on ka paariks päevaks täiesti normaalne, ilus ja ajalooline sihtpunkt. Korralik hotell vanalinna. Natuke jalutamist siin ja seal. Kui tegemist vanaemaga, kes ajaloolisi türgi seepe vaadanud, siis on seostamist küllaga. Vanaisal, kellel vähegi huvi ajaloo vastu on samuti vaatamist. Lisaks laevasõit korralikuma firmaga Bosporusel jne.

Ja lõpuks tagasilend korraliku lennuki ja teenindusega.

Shkoder-Vau i Dejes on tavaline maantee. Edasi läheb karmimaks. Kohati veel korralik Balkani asfalt, kohati erineva suurusega aukudest koosnev pinnastee. Hullemad kohad jäävad pigem Komani poolsesse otsa. Muidu on tee Eesti maateedega kogemustega sõitjatele täiesti läbitav, aga selleks tuleb aega varuda. Ristilt Komani kulub ettevaatliku sõiduga kindlalt üle tunni.


Fierza-Prizren täiesti normaalne Balkani maantee. Google'i street view vastab reaalsusele. Kosovo maanteed on samad. Eelduseks siis sõit ikka Gjakova kaudu. Kuni Gjakovani on liiklus väga väike. Ja selles väikses piiripunktis võib väike järjekord olla ainult nädalavahetustel, kui kosovlased Valbonasse puhkama sõidavad. Gjakova-Prizren on samuti täiesti korralik maantee, aga liiklus on oluliselt tihedam.

Valbona org. Uus väga korralik asfalt kuni asustuse lõpuni välja. Loogiliselt võttes võib praeguseks olla paar kohta, kus on vihmadega varinguid olnud ja asfalti pole taastama hakatud.

Autoks oli Hyundai Elantra ja kõik (ka Komani tee) oli sellega läbitav. Komani teel liigub igasugu autosid. Balkani turistid ei hakka praami jaoks endale džiipi rentima ja sõidavad sinna kõigi oma koduste autodega. Sealhulgas igasugu väiksemad autod. Praamilt tulles jättis Elantra aukude vahel võimeldes kohalikud kiirelt seljataha.

Ohtlikus on suhteline. Mõne jaoks on ohtlik balkani liiklus kui sellline. Vahet pole, kas mägisel või tasasel teel. Eestist tulles see minu arust midagi müstilist ei ole.
Teepiiretele pole tähelepanu pööranud. Kindlasti ei ole tee ääres pidev aed nagu mõnel suuremal Lääne-Euroopa mägiteel. Aga väiksemad mägiteed on ka Lääne-Euroopas ilma igasugu piireteta. Seega ei oska enam sellele tähelepanu pöörata.
Suurem liiklus on ainult Gjakova ja Prizreni vahel. Ja tänu sellele on ka kiirus väiksem.

Autojuhi võtaks ainult siis, kui juht kardab kõrgust ja/või peab kõiki Tallinn-Tartu maanteest käänulisemaid, mägisemaid ja auklikemaid teid ohtlikuks.

Kaasas oli erineva vanusega lapsi ja kellegil vastuväiteid ei olnud. Kellel hakkab mägiteel halb, sellel hakkabki. Siis tuleb praamile minekuks lisa 30 min juurde arvestada.
Praamisõit ise on vägev. Suvel peaks autole koha kindlasti ette broneerima. Piisab enamasti nädalast või isegi paarist päevast. Kokku tean seal kolme erinevat laevafirmat.

Tädi jutt vastas tõele -  The visa is valid up to 30 days as long as the holder remains within Zambia and Zimbabwe. https://www.zambiaimmigration.gov.zm/index.php?option=com_content&view=article&id=56&Itemid=64

http://www.kazavisa.info/index.php/visa-info
See on mõeldud selleks, et saaks rahulikult mõlema riigi loodusega tutvuda. Kunagi peaks süsteemiga liituma ka Angola, Namiibia ja Botswana. Hetkel võib vaid päevaks Botswanasse minna ja tagasi tulla. 
Malawi jääb KAZA piirkonnast välja ja seda ei hakka ka tuleviku viisalaiendus katma.

AirBalticul piisab check-ini tegemisest. Pardakaardi trükkimine on lennujaamas letis ilma rahata.

See on uus S61, mis tehakse Leedu ja Ostrow Mazowiecka vahele. 2021. a. suveks on plaanis enamik valmis saada.

Üks põhjus on see, et transiittsooni hotellis on piiratud arv kohti. Kui sinu saabumiseks on toad täis (paljud lendavad üksi ja võtavad saabudes terve kahese toa endale jne), siis on kõik. Need, kellel on viisavabadus või viisa, pääsevad ka transiidist välja teistesse lennujaama hotellidesse.

Mis peale Guatemalat saab? ESTA reeglite järgi peab sul olema mingi pilet, mis viib sind lõpuks USA, Kanada, Mehhiko ja kogu Kariibi mere piirkonnast välja.

Näiteks Guatemalast Euroopasse või Panamast Brasiiliasse jne.

Kui seda pole, siis võib tekkida probleem juba Euroopas lennukile saamisega, sest check-ini töötajad on selle reegliga tõenäoliselt hästi kursis.
Kui plaanis on pikem reis Ladina-Ameerikas koos kaugemas tulevikus tagasisõiduga, siis on variant leida mingi suvaline odav pilet kusagilt Mehhikost, Kolumbiast vms kuhugi mitte Kariibi mere riiki. Ja sellest peaks piisama.
Teine variant on teha USA viisa.

Kas sain õigesti aru, et lennud on eraldi piletitel?

Kui on ainult käsipagas ja Finnairi pardakaart on juba enne Frankfurdis maandumist trükitult või telefonis olemas, siis on mingi väga väike tõenäosus.
Kui pagas on ka, aga Air China on nõus selle Finnairi lennule edasi saatma, siis on ka sama suur ehk väike võimalus.