Viimased kommentaarid

Sama süsteem töötab ideaalset ka kõigi kohalike kuulujuttude kohta. Kui keegi räägib, kuidas näiteks ta naabri onupoeg kusagil oma lapsi pidevalt peksab jne, siis ma olen alati nõus ise lastekaitsesse ja politseisse kohe helistama. Sellepeale jääb mula kohe soiku ja arvatakse, et äkki ikka ei maksa, sest seda juttu olevat poes rääkinud hoopis naabritädi kassihoidja ja äkki oli tegu hoopis tema vanaisa lapsepõlve naabriga.

Tõenäoliselt saab paber eurodes maksta. Tagasi antakse pigem kohalikku raha. Euro kurss on nii makstes tavaliselt kehvem, kui ametlik kurss. Seega odavam oleks maksta kaardiga ja lisaks ei jää ka kohalikku raha taskusse vedelema.

Korterite ja majade bookingust rentimisel tuleb seda vahel ette. Enamasti on see nüüd kusagil all ka eraldi kirjas, et sissemaks tuleb teha pangaülekandega. Olen nii mitme Euroopa korteri eest sissemaksu teinud. Kui majutuse kommentaarid on korralikud, siis erilist probleemi ei näe. Vahel on näiteks ametlikuks sissemaksuks 30 % ja kuna ühe öö eest on see suhteliselt väike summa olnud, siis on majutusest teada antud, et nad ei hakka selle 10-20 euro eest ülekannet küsima ja usaldavad mind niigi.
Ülekannetega pole probleeme seni olnud. Vahel läheb kohalikel nädalaid aega, et oma pangast IBAN välja uurida jms. Seda siis mitte EL-i ülekannetel. Väljapoole EL-i pole pidanud vist sellist ettemaksu tegema, aga siis on enamasti mõtet teha makse, kus tasud on kahasse, ja pärast siis sularahas edasi arveldada.

Delfiinid - http://nautur.com/info/Rota-dos-Golfinhos-Set%C3%BAbal-Tr%C3%B3ia-11.html Käinud ei ole, aga see suvi on plaanis proovida. See on vähemalt läänerannikul ainus koht, kus neid elab. Firmasid on veel, aga see oli perele kõige soodsam.

Aprillis ookeani ääres vist midagi eriti teha ei ole. Kui päike on mõnel päeval soojem, siis läheb rannik kohe temperatuurivahede tõttu pilve. Kui pilves pole, siis peaks enamasti tuul olema. Tõenäoliselt on lõunarannik veidi parem. Läänerannikul käiks ainult Lissaboni enda ümbruse randu vaatamas. Linnast kuni Cascaisini (rongiga lihtsalt ligipääsetav) ja lõuna pool Sesimbra ümbruses (sinna saab äkki bussiga, olen ise ainult autoga seal liikunud). Ülejäänud läänerannikul pole kusagil aprillis puhkamisele mõelda. Mida kaugemale põhja liigud seda vihmasemaks ja jahedamaks läheb.
Veepargid, basseinid jne avatakse tavaliselt alles suve alguses. Paljudes kohtades alles juuni keskel, sest enne on lihtsalt liiga külm, et lapsi välja ujuma saata. Samas on linnades ka ohtralt sisebasseine. Siseveekeskusi ei tea peast, aga igas veidi suuremas linnas on olemas linnale kuuluv avalik kinnine bassein.
Jällegi lõunarannikul võib olukord veidi teine olla, aga ma ei usu, et isegi seal aprillis mingeid välibasseine avatud on.

See on vist päris ametlikult nende uus süsteem. Samas piletit ostes maksavad odavamad kohad tihti ainult 2 eurot.

Kui lennu lõppsihtpunkt on Mehhiko, siis ei tee USA-s sellest keegi mingit probleemi. Seoses USA immigratsiooni omapäradega tuleb riiki ikkagi siseneda ja tempel saadakse passi, aga ESTA-s jm on kirjas, et oled transiidil ning seega kedagi sinu edasised plaanid ei huvita.
Kui on lend Miamisse ja sealt siis päeva või paari pärast edasi Mehhikosse, siis võidakse asjale rohkem tähelepanu pöörata.

Pustas olen käinud Hortobagys. Tehakse kaarikuga tiiru ja lisaks hobustega trikke. http://www.hortobagy.eu/hu/turizmus/pusztaprogram-csikosbemutato/
Tasus täitsa vaatamist ja lastel oli eriti põnev. Olime seal juuni keskel nädala sees ja sõitsime lihtsalt ühe tuuri alguseks kohale. Juulis ja eriti nädalalõpus tasub tõenäoliselt kohad ette broneerida.
Linnadest oli üks meeldejäävamaid Pecs. Asub peamistest turistiteedest vedi eemal ja seega on linnas liikumas rohkem kohalikke kui turiste (vähemalt juunis). Linn ise väga kena ja mõnus vähemaks päevaseks peatuseks.
Mägedes annab päevi tiirutada Matra ja Bükki mägedes. Peast kõike ei mäleta. Väiksed rongid, millega pääseb kaugemale matkaradadele, kindlused, koopad, Ungari kõrgeim mägi, Kekes, kuhu saab aitoga otsa sõita jne.

See võõra kaardiga tehtud ostu kontrolli reegel oli mingi aeg tagasi isegi Lufthansal. Nad olid vist viimased Euroopa suurtest, kes selle vast mingi 5-8 aastat tagasi kaotasid. Seni oli kodulehel tingimus ilusti kirjas. Pole kindel kas kaarte ka reaalselt näha küsiti. Veelgi varem oli see vist pigem standardiks, millest hakati loobuma tõenäoliselt odavlennufirmade kiire kasvuga. Kuna nemad ei küsinud, siis ei tahtnud/saanud ka teised oma kliente nii palju tüüdata.
Turkishil kadus see reegel minu mäletamist mööda alles viimase 5 aasta jooksul.
Samas enamik Lähis-Ida ja vist ka näiteks USA suurtest firmadest hoiavad sellest kõvemini kinni. Alternatiiviks kellegile teisele ostmiseks on alati mõne broneeringusüsteemi kasutamine. Osad firmad vist lubasid ka allkirjastatud autoriseeringu kaasa andmist koos kaardi mõlema külje koopiaga. Aga mõned nõudsid ka ostja koos kaardiga lennufirma kontorisse või lennujaama ilmumist jne.
Oluline on see, et see on päris vana reegel ja kunagine standard, millega Euroopas enam eriti kokku ei puutu. Samas mõne mitte-Euroopa suure firmaga lennates tasub see meeles pidada ja igaks juhuks reeglitest järgi vaadata.

AirBalticul on ainult check-in tasuline. Kui check-in on internetis tehtud, siis pardakaart antakse lennujaamas tasuta.

Kiwi tulebki otsingus hästi välja selliste ühendustega, mida reaalselt nad tagada ei saa. Või siis ainult selle garantiiga, mille tingimused vist kõige normaalsemad ei ole. Seega kui mingit normaalset ühendust ei ole soovitud suunas, siis tulebki ainult nende pakkumine.
Ja kui piletid tulevad kallimad ka, siis pole asjal mingit mõtet.

Easyjeti lehelt küll kahte lendu korraga sama otsinguga osta ei saa. Sa saad küll samasse ostu lisada juurde uusi lende, aga minu teada saad need lõpuks ikkagi eraldi piletitena. Vanasti oli vahe lihtsalt selles, et ühe ostuga kaks lendu ostes olid kaarditasud väiksemad jms. Mingit jätkulennu garanteerimist, ega pagasi edasi saatmist jne nad ei taga sellise ostuga. Võimalik, et midagi on praeguseks muutunud ja ma võin eksida.

Amsterdamis on 40 min piisav kui lennud on samal piletil, aga isegi siis on vahel suur tõenäosus, et jätkulennule ei jõua ja pannakse järgmisele lennule. Probleemiks on seal vahel lendude hilinemine. Et reaalselt on lennuk küll maandunud ja sa oled juba ka bussile jõudnud, aga sellele järgneb pikem bussisõit terminalini. Nordica viib B väravate juurde. Transavia võib minna kusagilt B-D ja see pole tegelikult kõige hullem vahemaa. Tasub riskimist. Kindlustuse jaoks see aeg piisav pole. Sellest Nordea punktist loena ma välja selle, et sa pead olema väravas õigeks ajaks (näiteks 30 min enne lendu) ja kui sa kohal ei ole, siis kindlustus ei kehti. Otseselt pole eraldi piletitega tegu jätkulennuga vaid kahe eraldi lennuga. Mõnel kindlustusfirmal on see veidi paremini sõnastatud ja ka konkreetselt kirjas, et eraldi ostetud piletitega peab lendude vahe olema näiteks vähemalt 2 tundi vms. Aga Nordea sellest lausest loen ma välja ainult selle, et kui sa väravasse ei jõua, siis on kõik.

Phuketis pagasit ära andes näita LOTi piletit ja palu pagas sellele edasi saata. Kui üks teenindaja ütleb, et pole võimalik, siis lase küsida ülemuselt järgi.
Kui ikka ei õnnestu ja ei saa midagi, siis järgmine variant on Stockholmi transiit check-in, kuid minu teada tegelevad nad ainult SAS-i ja veel mõne firmaga. Muidu saavad osade lennujaamade transiit check-ini töötajad ilusti eraldi piletitel olevate lendudega hakkama. Stockholmis pole proovinud
Nii et pigem kiiresti pagasit ootama ja jooksuga üles tagasi. Pagasi vastuvõtmine suletakse LOT-il 30 min enne lendu.

Viisavaba reisi jaoks Mehhikost või Kanadast ei piisa - A return/onward ticket (or electronic ticket record) must be to a final destination country other than Canada, Mexico or contiguous (adjacent) countries or territories situated in or bordering the Caribbean Sea. Teoreetiliselt peaks vist sobima Salvador, sest see ei piirne Kariibi merega.

Kas kõik need neli lendu on lõpuks eraldi piletitel? Need Kiwist ostetud lennud lähevad sel juhul samuti tegelikult eraldi piletitele, kuigi nad seda otsesõnu kohe välja ei ütle. Sellisel juhul need ümberitumiste ajad enamike kindlustuste jaoks piisavad ei ole. Ma seda Kiwi garantiid ei ole vaadanud. Minu jaoks oli juba ülimalt kahtlane, et mulle üritati müüa tegelikult eraldi piletitel olevaid lende koos mingi garantiiga ja see, et need lennud on tegelikult eraldi piletitel tuli ise kusagilt ümbernurga välja uurida.
Ma ei tea, mis on lõplik sihtkoht, aga kui lennud on eraldi piletitel, siis ma ei ostaks neid sellise vahega ei otse firmadest ega ka Kiwist. Käsipagasiga ja kui mitte mingit alternatiivi ei ole, siis võib-olla. Aga muidu ma Amsterdamis eraldi piletitega küll 1.40 ei jätaks. Samal piletil, siis pole probleemi.

Aga otsi ainult 2 täiskasvanut ja kui oled sobiva vahendaja või lennufirma välja valinud, siis seal sisesta 2 täiskasvanut ja sülelaps.

Osad süsteemid lisavad MR, MISS, MS ja muu automaatselt nimele. Probleeme sellest ei teki. Samuti lasevad need süsteemid kõik eesnimed üheks pikaks nimeks. Jällegi probleeme sellest pole. Töötajad on omapäradest teadlikud.

Saab selle kahju, et pilet lõpuga Helsingisse maksaks näiteks 200 eurot rohkem, kui pilet, mis viib veel Helsingist edasi näiteks Tallinnasse. Kui sa nüüd selle viimase lennu jätad tegemata, siis jääb lennukisse tühi koht, mille Helsingi-Tallinna lennul oleks saanud samal päeval äkki isegi 400 euro eest kellegile maha müüa. Näite puhul kaotab lennufirma 200 eurot, mis oleks rohkem maksnud sinu lend lõpuga Helsingis + 400 eurot Helsingi-Tallinna lennukis viimasel hetkel tühjaks jäänud koha eest.
Miks nad lollid siis müüvad selliseid pileteid, millel 2 lendu maksavad vähem kui üks lend? Konkurents, turundus jne jne. Põhjusi on palju. Pea kõigis ärides on hulgaliselt tooteid ja teenuseid, mille hind hetkel ei kata kõiki selle toote ja teenusega tehtavaid kulusid. Need kaetakse siis teiste toodete ja teenuste suuremast kasumimarginaalist.
Lihtsalt ostes kombo soodsast piimast ja keskööl riknevast salatist võid salati ilma trahvita ikkagi kohe minema visata ja ainult piima juua. Aga piletit ostes nõustud päris põhjaliku lepinguga, mida eriti keegi läbi ei loe.
Ja selleks, et lepingust tulenevaid lisatasusid vältida, ongi mõtet rääkida pigem pikkadest ümberistumistest, riiete vahetamisest jne. Sest vahel võib letis olla mõni tegelane, kes annab teada, et selline kaval plaan toob sulle ikkagi ka mingi lisatasu kaela.
Samas ma arvan, et sellistesse juhtumitesse suhtutakse paljudes firmades praegu tunduvalt vabamalt kui mingi 10 aastat tagasi. Mingi tavakliendile suht arusaamatu jamaga pole mõtet hakata võimalikku tulevast klienti eemale peletama.

Soovitan siis pigem uurida selliste kindlustustega tegelevaid rahvusvahelisi firmasid. Midagi kindlasti kuskil pakutakse, aga tõenäoliselt päris karmi hinnaga.

Eesti kindlustusfirmadel pole üldiselt ükski riik või piirkond välistatud, nagu paljudel lääne kindlustustel. Samas terroriaktidest, sõdadest, rahutustest jms põhjustatud kahjud on ikkagi välistatud. Näiteks võid sa rahulikult Kabulis olla ja kui saad mingi kõhuhaiguse, siis selle ravikulud katab kindlustus probleemideta. aga kui seal samas Kabulis kaotad plahvatuses käe, siis sinu ravikulusid ei kaeta.
Lisaks muidugi need ametid, nagu selles Swedbanki nimekirjas. Samas kiirelt vaadates Salvas ma selliste ametite välistusi ei näinud.

Kuna tegemist on üsna spetsiifilise küsimusega ja samas algandmeid sinu kohta on väga vähe, siis ei oksa midagi targemat öelda.

Kui on plaanis näiteks Kurdistani valimistele vaatlejaks minna, siis Swedbanki kindlustus pole tõenäoliselt kõige parem. Samas enamike Eesti kindlustusfirmade meditsiinikindlustused peaks toimima tavajuhul probleemideta. Lisaks oleks loogiline, et lähetaja garanteerib, et lähetataval oleks kindlustus, mis kehtib igas olukorras.

Aasias pagasit ära andes palud saata pagasi ainult Helsingini. Piisavaks põhjuseks on pikk ooteaeg ja riiete vahetamise vajadus jne. Kindlasti ei maksa mainida, et tegelikult tahad Helsingis lihtsalt lahkuda. Ja siis pead kindlati ise ka jälgima, et pagasile pannakse lennud ainult kuni Helsingini. Kui see tehtud, siis rohkem probleeme ei ole.

Kõigis riikides, kus kohalik pank võtab kaardi kasutuselt oma teenustasu lisaks, on see mul alati enne aktsepteerimist ka välja toodud. Teade a la - lisandub tasu 200 kohalikku raha vms. Kui sulle see ei sobi, siis saad tehingu katkestada ja mingit tasu ei lisandu. Seega see pole mingi kohustuslik tasu, kui ei taha ära maksa ja vaata ise, kust raha kätte saad :)
Mõnes riigis võtavad sellist lisatasu vaid teatud pankade automaadid ja siis kõnnid lihtsalt järgmise automaadini ja proovid sealt. Mõnes riigis ongi ainult üks teenusepakkuja, mis haldab kõigi pankade automaate, ja siis muidugi alternatiivi ei ole. Lisaks on vist ka riike, kus kõik pangad võtavad oma automaadi kasutuse eest välismaalaselt tasu, aga siis võivad need tasud erinevatel pankadel erinevad olla.
Mõnes normaalses riigis on pankade kodulehtedel isegi need lisatasud kirjas. Lihtsalt peab veidi kohaliku keele abil otsingut tegema.

Isegi 30-40 minutiga jääb aega üle enamasti.
Tallinnast saad mõlemad pardakaardid. Varssavis kõnnid lihtsalt järgmisesse väravasse. Vahemaad ei ole pikad. Pagas läheb ka sellisega piletida Nice'i välja.

Lennunumber on siiski erinev. Sama on lennufirma ja kui need piletid korraga ostad, siis on need ka samal piletil ja mingeid probleeme ei ole. Kui Helsingi-Oulu lennukiga tõesti mingi jama on, siis vaatab Norwegian, et sa lõpuks ikkagi Tenerifele saad ja katab ka võimalikke lisakulusid.

Kas lennud on ühel piletil? Tundub, et Tenerifele lendab seal Norwegian ja eeldan, et ostetud on pilet Norwegianilt helsingi-Oulu-Tenerife. Sel juhul pole mingit probleemi.