Viimased kommentaarid

ID-kaardist piisab. Nii ametlikult kui ka praktikas. Ainus riik Balkanil, kuhu Eesti ID-kaardiga ei saa, on Kosovo.

Juuni keskel hakkab alles hooaeg vaikselt peale. Olime eelmine aasta ühe väiksema asula rannas enne jaanipäeva ja siis tehti ettevalmistusi nädalavahetusel algavaks hooajaks. Enamik söögikohti olid kinni viimaseks kiireks remondiks ja kohalikud nautisid tühja randa.

Ma valiks Sarande asemel kindlasti Himare. Tunduvalt rahulikum ja mõnusam koht. Eriti enne suurema hooaja algust. Samas piisava suurusega koht, et midagi oleks avatud ka enne hooaja algust.
Sarandes pole vist eriti väikelapsele sobivat randa. Lisaks suurim linn ranniku sellel osal, rahvast juba juuni keskel tänu kruiisilaevadele palju jne.
Pigem eelistas sellele Ksamili, kus on rannad enamsti elamisele lähemal, kuid samas hinnad üldiselt kõrgemad.
Aga esimeseks valikuks võtaks juuni keskel Himare.

Kohal liikumine on autoga muidugi lihtsam. Rannikul eriti mingit ühistransporti külade vahel ei liigu ja pead seal muidu põhiliselt taksodele või autoga naabrimeestele toetuma. Samas ei oska öelda, kuidas odavam tuleks. Lisaks ei pruugi Tiranast käival bussil olla konditsioneeri. Bussifirma nimed mulle midagi ei ütle, aga osadel liinidel on veel mitmeid vanemaid Itaaliast vm toodud busse.

Kõigis randades tasub eemale hoida merre jõudvast voolavast veest. Kena mägiojake võib tegelikult olla osa mõne kõrgemal asuva helamise kanalisatsioonist. Kui nende suudmetest paarsada meetrit eemale hoida, siis pidi juba üsna OK olema.

Kuulujuttude järgi hoiavad Euroopas tegutseva albaania maffia kohalikud harud Albaanias asjadel silma peal, et keegi turiste ja nende vara ei näpiks. Siis majandus kasvab ja endal ka hea rahulik sünnimaal puhkamas käia :)

Mingeid turvaprobleeme kusagil ei märganud. Öösel oli auto enamasti külalistemaja hoovis, sest nänaval pole lihtsalt piisavalt ruumi. Päeval sai pargitud igal pool suuremate linnade keskustes, keset loodust jne. Kusagil midagi kahtlast ei märganud ja kohalikud olid oma autodega samuti üsna muretud. Tirana kesklinnas parkis tänaval öösel isegi Serbia numbritega luksusautosid. Tõenäoliselt olid Serbias tegutseva albaania maffia omad ;)

Lezhe on iseenesest hästi arenenud kaasaegne linnake, aga kui aja ja raha poolest välja venitab, siis sõida Krujasse ja ööbi mõnes Kruja kindlusealal tegutsevas külalistemajas. Ise ööbisime sellises - http://www.roomsemiliano.com/en-gb/ Aga seal on neid veel. Hind võib olla vabalt kaks korda kallim kui Lezhes, aga asukoht vägevate vaadete ja päikseloojanguga tasub ära. Päris normaalse hinna eest pakuti ööbijatele ka õhtusööki.

Eeldan, et sõidad mööda rannikuteed Vlora ja Sarande vahel. Kaart näitab kiiremat sisemaa teed.

Saranda on suur linn ja majutust rohkem ja hinnad soodsamad. Kuna eriti palju aega Albaania jaoks ei ole, siis pole mõtet tõenäoliselt mõnda väiksemasse kohta midagi vaatama hakata.
Sarandas ma vaataks öömaja, kus on olemas ka kinnine parkimine õues vms. Seal liigub tänu suuremale turistide arvule rohkem kahtlast rahvast kui mujal. Võimalik, et tegemist on konkureeriva sitsiilia maffiaga :)

Bussid - https://gjirafa.com/Autobus

Pole kindel, kas sinna jõuab kõigi firmade info, aga kohalikud kasutavad enamasti seda lehte otsinguks.

Kohad Rivieras. Butrint, kindlus Sarande kohal, Porto Palermo kindlus, Himare vanalinn, Llogara kuru. Lisaks on veel külade kohal mitmeid vanu külasid, kindlusi jms, mida on vaikselt kõpitsetud, aga mis pole veel kuulsaks saanud, sest suure bussiga ei pääse ligi. Kui olemas auto või takso, siis tasuks midagi ka neist külastada. Lisaks mingeid väiksemaid ranud, kuhu pääseb vaid jalgsi või paadiga. Suuremad rannad on ka veel naabermaadega võrreldes üsna heas seisus ja täis ehitamata. Kõige suurem ehitus- jm läbu on Sarandes, Ksamilis ja Himares. Mujal on hooajaväliselt veel väga rahulik ja kena olla.

Mis kuupäevaks oli broneering? Kui saabumiseni on vähem kui 7 päeva, siis tagastatakse 50 % kogu majutuse tasust ja lisaks veel Airbnb teenustasu (sest tühistamine tehti 48 tunni jooksul).


170.84 - 124

See - Cancel within 48 hours of booking and 14 days before check-in - eeldab, et mõlemad tingimused on täidetud. Tühistus on tehtud 14 päeva enne saabumist ja 48 tunni jooksul peale broneerimist.

Lisaks on vist Soome tollil ka õigus kontrollida, kui mitte-EL-i pagasilipik pagasisaalist väljudes silma hakkab.

Hotels.com võtab raha kaardilt ise ja kannab selle hiljem hotellile edasi.

Kui on tasuta tühistamine, siis peale tühistamist kannab hotels.com raha ise tagasi. Tavliselt on raha tulnud umbes nädalaga.
Nendega on plussiks ka see, et kui hotelli hind on sinu broneeringus eurodes ja isegi tasuta tühistamisega maksad selle raha kohe sisse ära, siis hilisemad kursimuutused enam lõplikku hinda ei muuda. Mõni hotell arvestab hinnad kohalikus valuutas ja hiljem on broneeringus ka ilusti kirjas, et tasumine on kohal kohalikus valuutas. Poole aasta pärast võib näiteks USD kurss olla juba midagi muud ja kohal kaardiga makstes on lõplik summa eurodes hoopis teine.

Bookingul on ka tekkinud osadel hotellidel nüüd sarnane võimalus, kus saad arveldada otse bookinguga, aga kõik majutused seda ei paku. Tõenäoliselt mingi lisavidin, mille eest peab majutusasutus bookingule teenustasu maksma.

Sellist 1,5 tunni reeglit lennufirmadel ei ole. Kindlustustel on reisitõrke ja eraldi osteud piletitega mingid sarnased reeglid. Lennufirmadel on nii, et kui näiteks AirBaltic müüb sulle pileti Tallinnast Lissaboni ja seal vahel on 35 min ümberistumiseks Riias, siis on see lennufirma asi, et sa ikkagi jõuad Lissaboni. Sina oled ostnud konkreetselt pileti Tallinn-Lissabon ja kui lendudega on mingeid probleeme, siis see, mis seal vahel ja kus lennujaamades toimub, on lennufirma korraldada.

Vahel on mingid erandid kusagilt broneeringusüsteemist ostes, kui piletile satub mingi vea tõttu ühendus, mis ei ole tegelikult lubatud. Seda siis vist alati juhul kui samale piletile pannakse mitu erinevat lennufirmat. Siis on jällegi broneeringusüsteemi ja/või pileti väljastanud lennufirma asi sulle võimalikult valutult asjad korda ajada.

Erandiks on odavlennufirmad. Näites Easyjetiga saab vist sama broneeringuga osta korraga mitu piletit ja neil on see kusagil reeglites kirjas, et nii ostetud piletid pole tegelikult seotud. Ümberistumisel pead ikka pagasi välja võtma, uue check-ini tegema ja lennukile jõudma. Kui esimene lend hilineb, siis on see sinu mure.

No sellele 2004. a. sündinud lapsele pane siis 2002.

Pane 2002. Probleem on tõenäoliselt selles, et kohe alguses oleks pidanud lapsed piletit ostes märkima lasteks. Isegi kui hind on ikka sama. Aga teil on ostetud kõik täiskasvanu piletid.

Seda on enne ka juhtunud ja sünniaasta check-inis muutmine pole seni probleemiks olnud. Kogemused on kõik Schengeni lendudega.

Kui esimene lend hilineb ja maha jääd, siis pannakse järgmisele lennule ja saad ikka need 4 tundi elu nautida. Eks see sõltu ka sellest, kui palju varem selliste ühendustega lennatud on. Esimesed paar korda on kindlasti närvilisem, aga kui näed, et asjad toimivad ilusti, siis hiljem eriti ei muretse enam.

Frankfurdis on vist miinimum aeg Schengeni lendudel 40 või 45 min. Ja kuna ka sellise vahega on sealt nüüdseks palju lennatud, siis ei muretse eriti isegi siis, kui peab B terminalist A-sse liikuma. Samas esimest või teist korda läbi Frankfurdi lendajale kohe soovitada ei julgeks.

Ei ole probleeme olnud ja pagas on ka vist alati jõudnud. Riias on lubatud vist isegi 25 min. Kunagi oli mingi ühendus vist 35 min ja koos passi- ja turvakontrolliga Riias ning ka siis probleeme ei tekkinud. Kõik kohe Tallinna lennule minejad korjati turvas töötajate poolt teistest mööda ja karjatati lennukile. Meid oli üle 10.

Mõlemas lennujaamas on sellise väikse ümberistumise ajaga päris suur osa lendajatest, sest see on üks lisaboonustest, mille pärast Finnairi ja AirBalticu lende valitakse näiteks Lufthansaga võrreldes. Seega on nii lennufirmade kui ka lennujaamade töötajad harjunud, et näiteks Tallinnast saabujate hulgast peab enamik kohe mõne järgmise lennuki peale saama. Ja sellega arvestatakse kogu logistikat (ka pagasil) korraldades.

Riias ja Helsingis 4 tundi istuda oleks ikka täiesti mõttetu. Ma läheks siis juba bussi või laeva peale :)

Thessalonikist võid sõita ka otse Sofiasse ja sealt kiirteed mööda Burgasesse. Ajaliselt tõenäoliselt väga palju ei kaota. Peamine vahe tuleb äkki piiri järjekordadest. Kui Thessaloniki-Sofia satub nädalavahetusele, siis on Bulgaarias nendel lõikudel, kus kiirtee valmis pole, veoautodel liikumise keeld ja liiklus on kõvasti kiirem. Tööpäeviti läheb rohkem aega, sest möödasõidu võimalusi väiksemal teel napib.

Alternatiiviks on Plovdiv. Vanalinn ja kesklinn on kompaktsemad ja hästi korras.

No mulle meeldib kindlasti see kolmas variant rohkem. Teisega on nii Makedoonia kui ka Kosovo mõlemad lihtsalt punkti korjamiseks.

Kolmandal kehtib ikka Komani praami soovitus. Makedonias saate näha Ohridit, mis on tõenäoliselt oluliselt ilusam kui Skopje. Albaanias tasub põigata Beratisse. Sobiks hästi ka ööbimiseks. Rannik on lihtsalt ilus sõita ja vahemaad ei ole tegelikult kuigi pikad. Kultuurist võib lõppu jätta ka Butrinti varemed. Ja nende kõrvalt läheb väike praamike üle jõe ja pääseb otse edasi Kreeka poole.

Mis kuus on üldse plaanis minna? August on Albaanias kõige hullem aeg. Lisaks naaberriikides elavatele albaanlastele saabub puhkuste ajal sinna ka hulgaliselt mujal Euroopas elavaid albaanlasi. Ja näiteks rannikul läheb elu päris tihedaks ja majutust ei pruugi lihtsalt ehku peale leida. Sisemaal on asi veidi rahulikum. Lisaks on suvel nädalavahetuste ümber Kosovo ja Makedoonia piiridel suuremad järjekorrad, sest rahvas läheb/tuleb mere äärde. See väike piiripunkt Tropoje ja Gjakova vahel on rahulikum, aga suurel kiirtee piiril lähevad järjekorrad vahel mitme tunniseks. Sama Makedoonia ja Albaania piiril.

Et pealinnad jäävad küll mõlemas riigis nägemata, aga lõpuks oled tegelikult rohkem rahul ja mulje riikidest oluliselt parem.

Kui Albaaniale on näiteks ainult üks öö, siis käi Shkoderis koos kindlusega. Edasi sõida hommikusele või lõunasele Komani praamile ja naudi vaateid. http://www.alpin.al/?lang=EN või https://komanilakeferry.com/en/ - lihtsalt erineval ajal väljumised. Siis kõrvalepõige Valbona orgu ja edasi Kosovosse. Kui jääd ööseks Albaaniasse, siis võin enne piiri Tropojest mõnusat külalistemaja koos maitsva õhtusöögiga soovitada.


Kosovos veeda aeg Prizrenis ja siis edasi Makedooniasse. Prizrenist otse üle mägede Kacaniki tundub ka täiesti normaalne ja tõenäoliselt päris ilus tee minevat.


Shkoder-Komani otsa ma ei saa korraga samale kaardile panna, sest neid praame google.mapsi jaoks ei eksisteeri.

Ei tea palju aega igale riigil plaanitud on? Väga palju vist mitte. Albaanias soovitaks Tirana asemel pigem teha kiire peatus Krujas võimalusel koos ööbimisega mõnes kindluse territooriumil olevas külalistemajas. Enamik tuntud kultuuripärandist jääb Tiranast lõunasse. Põhja-Albaania on põhiliselt looduse poolest tuntud. Hetkel pole seda ka eriti marsruudil näha. Kiirtee asemel võiks sõita Koman-Fierza praamiga. Soovi korral võin mõlema kindlama laeva lingid anda. Võib-olla jõuaks siis ka korraks Valbona orgu põigata. Hetkel on marsruut riigi kõige suuremaid teid mööda, kus mingit erilist aimu maast ei saa. Kosovo kiirteel siiski veidi loodust näeb.


Kosovos tasub võimalik ainus peatus teha Priština asemel Prizrenis.

Roheline kaart kehtib kõigis riikides va Kosovo. Horvaatia rendiautol võiks põhimõtteliselt see roheline kaart juba olemas olla, aga kui ei ole, siis saad selle osta juba Horvaatias suvalisest kindlustusest või esimeselt piirilt. Kindlasti osta sel juhul just roheline kaart kogu perioodiks ja mitte kindlustus Montenegro jaoks ja hiljem järgmine Albaania jaoks jne. Eraldi ostes tuleb see lõppsumma oluliselt kõrgem.

Kosovo kindlustusel on mingid standard hinnad kindlateks perioodideks. Need olid internetist lihtsalt leitavad.

Rendi hinnale lisandub kindlasti lisatasu teiste riikide külastamise eest. Lisaks uuri enne kindlasti järgi, et antud firma lubab kõiki neid riike külastada.

Kui sa sõidad Makedooniast Kosovosse, siis sealt edasi sa Serbiasse ei pääse, sest serblaste jaoks oled sa illegaalselt Makedooniast nende territooriumile sisenenud.
Variant on sõita Montenegrost läbi ilusate mägede otse Kosovosse ja sealt Põhja-Albaaniasse, kas Komani praamile või kiirteed mööda rannikule. Ja pärast Makedooniast otse Serbiasse ja edasi Bosniasse. Sel juhul serblasi Kosovo templid ei sega. Vajadusel tõmmatakse need passis lihtsalt joonega maha. Ja Serbiasse oled saabunud nende jaoks täiesti legaalselt otse Makedooniast.

Kosovo on ainuke riik, kuhu ei pääse Eesti ID-kaardiga. Seega tuleb pass kindlasti kaasa võtta.

Kui Qantasega edasi, siis sellega saab Singapuri transiit check-in kindlasti hakkama. Singapuri jõudes ei lahku transiit tsoonist vaid otsite lähima transiit check-ini. Seal näitate järgmise lennu pardakaarte (kui neid veel ei ole, siis peaks need samast letist saama) ja pagasilipikut ja palute ka pagasi järgmisele lennule saata. Siis läheb veidi aega ja lõpuks peaksite saama uue pagasilipiku, mis näitab, et kohver läheb Austraaliasse.


Mõlemad lennufirmad käivad samast terminalist.

See sõltub lennufirmadest. Finnair üldiselt ei saada pagasit edasi, kui järgnevad lennud on eraldi piletitel. Erandeid on, näiteks Oneworldi liitu kuulvad lennufirmad ja äkki midagi veel.

Ja siis on alati see võimalus, et Singapuris transiittsoonist ei välju ja lasete transiit check-ini lauast kellegil pagasi järgmisele lennule saata. See sõltub jällegi järgmisest lennufirmast. Odavlennufirmadele vist seda võimalust enamasti ei pakuta.
Ja kui muu ei aita, siis tuleb peale pagasi kätte saamist ja enne tolli läbimist lihtsalt vähendada pudeli sisu 1 liitrini ;)

Kui pagasit ei pea Singapuris välja võtma ja tolli läbima, siis ei ole mingit probleemi. Kui peate pagasi välja võtma ja uue check-ini tegema, siis on probleem.

Kõigisse Balkani riikidesse (va Kosovo) pääseb Eesti ID-kaardiga. Riiki sisenedes skännitakse dokument süsteemi sisse ja väljudes uuesti välja. See asendab siis seda varasemat passis templite otsimist ja näppudel arvutamist.

Igaks juhuks tasub alati riigist väljudes ja uude sisenedes ikka dokument ette näidata, sest muidu võib juhtuda nii nagu jaanusm-il.
Osadel sealsetel riikidel (va Horvaatia, mis on EL-is) on mingid kahepoolsed lepingud ja nende riikide kodanikelt naabermaale minnes ei viitsitagi alati dokumente küsida. Ja kui siis ilma suurte logodeta rendiautoga piirile satud, siis võidakse sind kiiruga kohalikuks pidada ja lastakse peatumata edasi sõita.
Mõni piir võib ka sellise süsteemiga olla, et kontrollitakse ainult uude riiki sisenemist. Näiteks on see süsteem sõbralikul Albaania-Kosovo piiril.