vatse

Rändur ja toimetuse liige, liitus Tripiga 15 aastat tagasi. Tahab minna:
254 meeldimist
58 postitust / 1054 kommentaari
41 (6.6%) külastatud sihtkohta
Viimased kommentaarid

Huvitav, et Tallinnas pole keegi seni hakanud pakkuma parkimisteenust koos transfeeridega. Nagu Riia lennujaama ümber. Viid auto valvega parklasse, sealt viiakse sind väikebussiga lennujaama, pärast helistad neile ja tulevad uuesti tasuta järgi. Lennujaama läheduses peaks jätkuvalt olema piisavalt kohti, kuhu mõni sellise teenusega parkla rajada. Kliente peaks ka leiduma.

Alamo hindu võib vaadata ka nende Hollandi lehelt - https://www.alamo.nl
Neil saab sealt mitmeid erinevaid soodukaid. Näiteks sai mingi ühekordse liitumistasuga Alamo.nl-i püsikliendiks ja peale seda kohe 5 % hinnast alla. Pead ise arvutama, kas tasub ära. Tellid uudiskirja ja saad kohe jälle raha maha. Lisaks leidis veel mingi koodi, mida sai samas broneeringus kasutada. Kokkuvõttes tuli hind omajagu soodsam, kui mujalt sama auto eest leidsin. Enamik sellest infost on hollandi keelsel lehel. Ma teistelt Euroopa Alamo lehtedelt selliseid soodukaid ei leidnud.
Autot ei võtnud USA-s vaid Albaanias,

Kui tahad mingit kindlat hotelli ja eriti kõrgema klassi oma, siis võiks ära broneerida. Eriti kui sisse jääb nädalavahetus. Paljud Addis Abeba rikkurid ja seal töötavad välismaalased käivad Bishoftus nädalavahetus veetmas. Kui hind ja tase pole olulised, siis midagi leiab kindlasti isegi laupäeval kohale jõudes.

Keenia pole ainus maa, kus need keelatud on. Populaarsematest sihtkohtadest näiteks Tansaanias on keeld al 2006. a., Rwandas 2008. a. jne. Ise olen keelumaadest käinud ainult Eritreas ja seal ei huvitanud kilekotid lennujaamas kedagi. Kui sa kaubanduslikus koguses kilekotte ei vea ja linnas kilekotiga ringi ei käi, siis ei tohiks mingit probleemi olla.
Nende keeldude peamine eesmärk on vabaneda kohalikust kilekoti tarbimisest. Kui sa oma kilekotid ilusti koju tagasi viid, siis on ka keskkonnahoiu mõttes kõik korras.

See kõlab äärmiselt kahtlaselt. Kopenhaageni lennujaamas on kontinentidevahelisele lennule ümberistudes minimaalseks ajaks 45 min. Seega ei tohiks ka broneeringusüsteemid sellist võimalust pakkuda. Ma ei tea, kes see vahendaja on ja kuidas ta reaalselt saab sellise muudatusega pileti väljastada. Loogiliselt võttes peaksid saama selle pileti vahetada sellise vastu, millega on ümberistumine näiteks Stockholmis või Helsingis ja jõuaksid ikkagi Dohas Krabi lennule.

Tõenäoliselt muutus Helsingi-Doha lend?
Kui nii, siis peaks saama muuta lennu kuupäeva. Kui ei soovi ööd ja päeva Kataris veeta, siis lase lahkumine Helsingist päev hilisemaks muuta kui on hommikune Doha lend ja jõuad ikka sama muudetud Krabi lennu peale. Jah kaotad oma makstud öö Krabis, aga ei pea Dohas selle eest juurde maksma või pingil magama. Või kui puhkus jne võimaldab, siis äkki saab muuta ka päev varasemale lennule, kui see hommikul läheb ja sealt Krabi lennule jõuab. Maksad Krabis ühe öö eest rohkem ja saad päeva lisapuhkust.

Tundub, et graafik on neil umbes nii, et kaks päeva läheb õhtul lend ja siis kaks päeva hommikul. Vaata graafikust ise sobivad päevad ja lase ära muuta.

Ja kui lähed selle hberti mainitud tasuta Doha öömaja alla, siis kaotad küll oma Krabis makstud öö, aga saad selle eest öö Dohas ja päeva linnaga tutvumiseks.

Kas need Türgi lennud olid charteriga või liinilennuga Istanbuli?
Kogemusi lugedes tundub, et charteritega lendajate käest küsitakse neid pabereid rohkem. Tõenäoliselt on neil töötajatele rangemalt selgeks tehtud, et tuleb küsida, sest kui kohale jõudes piirilt tagasi saadetakse, siis charteri firmad ei raatsi oma raha eest inimesi Eestisse tagasi lennutama hakata. Lihtsam ja odavam on seada rangemad nõudmised lennule registreerimiseks.

expedia.de - miks just Saksa oma? Lihtsalt harjunud ja näiteks Iiri eurodega lehel olid vanasti samad lennud kallimad. Ja UK lehel käis arvestamine naeltes ja raha võeti krediitkaardi kursi järgi, mis on veidi kehvem kui ametlik kurss. Süsteem on pidevalt paremaks läinud ja klienditeenindus (ka inglise keeles) on olnud isegi keerukate muudatuste ja probleemidega väga hea. Kui lõpphind on kusagil kahtlasemal lehel mõni euro odavam, siis see enam ei müü mulle.

Varem ka mõned opodo lehed, aga neil on nüüd enamasti sama asi, et odavale hinnale lisanduvad hiljem üsnagi suured kaarditasud.

Ja kui saab sama hinnaga, siis alati otse lennufirmadest.

Võimalus on, aga mitte eriti suur. Müncheni lennul ongi tihti suuremad LOT-i lennukid Nordica enda lennukite asemel ja tõenäoliselt on kohad müügis samuti selle suurema lennuki järgi. Lisaks müüvad lennufirmad tihti lennukisse mingi arvu kohti rohkem, kui seal kohti on, lootuses, et keegi vahepeal tühistab.
Kui samal lennul on ka grupi broneeringuid, siis on lootus pigem sellel, et mõnest sellisest grupist tuleb mõni tühistus ja kohad antakse müüki. Peast ei oska öelda, mis reeglid Nordical gruppidele on. Et mitu päeva enne lendu saab trahviga või ilma kohti tühistada. Sel juhul oleksid sellised tähtajad need, mille läheduses pidevalt kohti jälgida.

Kui teil on kohad kindlale lennule ja tahate sinna ühe koha juurde saada, siis võib oodata ja loota, et midagi tekib. Kui midagi veel ostetud ei ole, siis soovitaks osta lennud ümberistumisega. Seni kuni neid veel jätkub.

Probleemi pole. Päriselt ka.
Qatar Airwaysiga ei sõida mingid põgenikud. Sama ka kõigi teiste lennufirmadega. Põgenik, kellel on raha lennupileti jaoks ja vastavad dokumendid, et teda lennukisse lastakse, on ikka hoopis teise klassi põgenik, kui need, kellest enamasti jutt käib.

Ja igasugused sarnased teemad, mida meie meedias ja foorumites pidevalt kedratakse, viivadki lõpuks selleni, et esimest korda veidi Euroopast kaugemale minnes (või veidi erineva lennufirmaga lennates jne) on inimene reaalselt hirmul, et kõik ongi nii nagu siit ja sealt lugeda võib.
Või mis Euroopast välja, paar aastat tagasi oli paljudel vähem reisivatel inimestel isegi Viini minnes suur hirm, et sinna pole ühtegi eurooplast enam alles jäänud ja kas ikka tasub minna. Kusagil tripi avarustes peaks see teema veel alles olema.

Kuna trip on üks väheseid eesti foorumeid, mida ma regulaarselt kasutan, siis kogu see muu internetis toimuv sama teemaga seotud elu on jäänud minust väga kaugele. Ja reaalses maailmas pole viimaste aastate jooksul mingeid kohutavaid muutusi silma jäänud. Ei Euroopa suurlinnades, Lähis-Ida riikides (neis, kus hetkel sõdu pole), erinevate maailma piirkondade lennukites ega mujal. Jah, Euroopa suurlinnades on suurenenud terrorirünnakute oht ja see on reaalne, Aga see oht on õnneks sadu või pigem tuhandeid kordi väiksem kui Bagdadis või Kabulis. Osad jätavad sellepärast mõned sihtkohad külastamata ja see on täiesti arusaadav. Samas teised reisijad on hakanud vaikselt tagasi Damaskusesse ja Iraagi Kurdistani valguma ning Iraanis on juba aastaid tõeline turismibuum. Eks valulävi (mitte otseses mõttes muidugi :) ) on kõigil erinev.

Miljonid inimesed lendavad iga päev kõrvuti erinevate riikide lennufirmadega, erinevat usku inimesed kohtuvad täiesti sõbralikult erinevate maailma linnade tänavatel jne. Rõhuva enamuse jaoks on maailm jätkuvalt väga lahe ja turvaline koht elamiseks ja reisimiseks. Naudi neid võimalusi, mis sulle on antud. Käitu teistega nagu tahad, et sinuga käitutakse. Kui keegi on nõme, siis sa ei pea ise samaga vastama. Jne

Lissaboni lennujaamast saab metrooga Oriente raudteejaama ja sealt saab rongiga Coimbrasse. Näiteks kõik Portosse minevad rongid peatuvad Coimbras. Ametlik raudteejaama nimetus on Coimbra-B. Coimbra nimeline raudteejaam on kesklinnas, aga sinna käivad ainult piirkondlikud rongid. Coimbra-B-st peaksid saama liinibussi või taksoga soovitud kohta linnas.

Ma täpselt ei mäleta, aga kusagilt on meelde jäänud, et Eesti kodanikust lapsele kehtivad reisimisel Eesti seadused. Kuna Eesti ei nõua koos ühe vanemaga reisimisel teise vanema luba, siis ei tohiks ka teiste (vähemalt EL-i riikide) piirivalvurid küsida teise vanema luba.
Kui laps reisib ilma vanemata, siis Eesti kodanikust lapsele peaks piisama tavalisest lihtkirjalikust vanemate loast, kus on mõlema vanema andmed ja kontaktid ilusti kirjas. Näidise saab näiteks VM lehelt.
Samas see on puht teoreetiline jutt ja kui piiril keegi midagi nõudma hakkab, siis tuleb ise vaadata, et mis edasi saab. Tõenäoliselt saab lisainfot VM-i infotelefonilt jne.
Seni pole Euroopas keegi minult mingit luba küsinud. Lastega käidud nii EL-i riikides (ka Bulgaarias) kui ka Albaanias ja Kosovos. Viimaste jaoks sai isegi luba kaasa võetud, aga kedagi see ei huvitanud.

Olen lennanud korduvalt Stockholmi ja tagasi Iran Airi ja Ethiopian Airlinesiga. Rootslaste nahavärviga inimesi on lennukis pea alati olnud 5 % piires. Erandiks on mõni üksik kord, kui lennukisse on sattunud mõni väiksem Rootsi või Norra turismigrupp. Ja neid lende olen väikeste vahedega teinud juba pea 15 aastat ning olulist muutust pole selle aja jooksul toimunud. Emiratesiga pole seni lendama sattunud ja nende püsiklientuuri kohta ei oska midagi arvata.

Seda tasub küsida pigem lennufirmast. Need reeglid on lennufirma poolt määratud. Finnairil ei tohi olla ühtegi viga ja iga vea eest peab maksma. Samas mõned lennufirmad ei tee 1-2 veast jätkuvalt probleemi.

Ms on alternatiiv missile ja mrs-ile. Naine, kelle perekonnaseis pole kirjas.

Ükski lennufirma pole tõenäoliselt teinud läbivaid hindu Tallinnast Altamirasse. See on ikka üsna väike lennujaam. Seega süsteemis on mingi süsteemiga genereeritud vaid eriti kallid hinnad. Ostagi piletid Belemi ja siis eraldi piletid näiteks Azuliga sealt Altamirasse ja tagasi. Jäta ka piisavalt varuaega juhuks kui lennud hilinevad. Et kui lend (näiteks TAPiga) jõuab hommikul Belemi, siis lenda sealt edasi pigem kunagi pärastlõunal. TAP kipub vahel hilinema ja siis vahel ka tunde.

Kas 1,5 aastane laps sinna baby basketisse enam reaalselt ära mahuks? Ma oma loogikaga üritaks saada need vaheseina vastas olevad kohad akna alla. Baby basketi kinnitatud broneering tagab kindlasti selle vaheseina vastas oleva koha. Ja siis võtaks kaasa mingi rullmati ja teeks sellest oma istmete ette lapsele pesa. Teki ja padja saab lennukist. Kui see väike nüüd sinna korvi ikka ära mahub, siis on ka suuremal mõnusam maas magada. Ja öise lennuga horisontaalis olek tähendab seda, et laps magab tõenäoliselt suure osa ajast. Seda, et ma oma maas magava lapse öösel kogemata ära talluks, ma eriti ei kardaks :)

Pole ise nii pikki lende lastega teinud, aga meie Euroopas tehtud perereisid tähendavad enamasti ümberistumisega lende, mis kokku Tallinnast sihtkohta kestavad minimaalselt 6-7 tundi. Väikseim laps alustas reisimist veidi peale esimest sünnipäeva ja pole viie aasta jooksul lennukites mingit jama korraldanud. Arvan, et normaalse kasvatusega normaalsed lapsed saavad igasugu reisimisega hakkama, kui nendega veidi vaeva näha ja ise ka normaalse inimesena käituda. Ja perepuhkus ilma terve pereta tundub väga kummaline. Mingi lühem linnatripp või tõsise mägimatka, kaljuronimise, raftingu jne eesmärgil tehtud reis jms sobiks osade pereliikmetega. Aga pikem puhkus ilma terve pereta ei sobiks kuidagi. Aga see polnud antud juhul ka üldse teemaks.

Seal on kirjas daily housekeeping, mis ei ole kindlasti mitte cleaning fee. Kas sul on kusagil ka midagi kirjalikku selle kohta, et majutus nõuab cleaning fee-na mingi summa või siis daily housekeepingu (igapäevase koristusteenuse) eest? Kui peale broneeringu tegemist hakkas omanik küsima koristustasu (cleaning fee), siis oleks see booking.com-i kaudu lihtsalt protesteeritav, sest sellised kohustuslikud tasud (ka linnamaksud jne) peavad alati ilusti kirjas olema. Igapäevane koristusteenus (daily housekeeping) on hoopis midagi muud ja see ei ole kindlasti kohustuslik lisatasu.
Kui see lisatasu nõue tuli alles kohale jõudes ja näiteks suuliselt ning omanik võttis hiljem selle summa krediitkaardilt maha, siis peaks see olema ka hetkel lihtsalt protesteeritav nii booking.com-i kui ka panga kaudu. Kui koristustasu hakati nõudma kirjalikult peale broneeringu tegemist, siis sõltub tõenäoliselt sellest, et millega sa täpselt kirjalikult nõustusid.
Kui kohe oleks booking.com-ile protesteerinud, siis oleks tõenäoliselt omanikuga ühendust võetud ja üritatud midagi selgitada. Selle tulemuseks oleks muidugi võinud olla ka omaniku poolne tühistus ilma mingite trahvideta ;) Aga kindlasti tasub veel asjaga tegeleda, kui sa just ise kirjalikult igapäevase koristusega (vms mõnes teises keeles) ei nõustunud ja seda siis kuidagi 0 euroseks hinnaks ei kaubelnud. Kohustuslikku cleaning fee-d igal juhul kusagil kirjas ei ole.

Swedbanki reisikindlustus ja nende Gold kaardiga kaasnev reisikindlustus on erinevad tooted. Aga jah, kummagagi ei kaeta juba tasutud majutuse kulusid, kui rike on mõnel teisel sõidukil va ühistransport vms.

Huvi pärast vaatasin, et näiteks Seesam kataks ka enda autoga, rendiautoga jne olnud rikke korral kasutamata majutuse kulud.

3.1.3. kindlustatu poolt reisiks kasutatava
transpordivahendi vargus, tehniline
rike, osalemine liiklusõnnetuses või
liikumist takistav ilmastikuolu, ülebroneerimine
või õhuruumi ülekoormatus;

3.5. Reisitõrke kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse
kindlustatu valikul kas:
3.5.1. broneeritud ja makstud reisi kasutamata
jäänud teenuste (sh majutus ja
transport) kulud või
3.5.2. esialgsele reisipaketile lisandunud
mõistlikud transpordi ja majutuse
kulud reisi jätkamiseks või tagasi pöördumiseks
ning makstud ja kasutamata
jäänud muude teenuste kulud. Sel
juhul ei hüvitata kasutamata transpordi
ega majutuse kulusid.

https://www.seesam.ee/doc/reisikindlustuse_tingimused_1_2016_est.pdf

Seega selliste juhtumite jaoks oleks nende kindlustus parem. Samas võivad neil mingid muud tingimused kehvemad olla.
Iga reis on erinev ja ise loen enne pikemaid reise erinevate firmade tingimused jälle üle (eriti kui need on viimase aasta jooksul muutunud) ja üritan vastavalt võmalikele riskidele parima variandi valida. Ja vahet pole, mida valid, kuskilt otsast on lõpuks mõne teise firmaga võrreldes ikka midagi kehvemini.

Vahel on neid saatjaga lapsi lennukis silma jäänud. Enamasti jäetakse nad lennukisse istuma kuni rahvas on lahkunud ja siis tuleb saatja lennukisse ja võtab lapse stjuuardessilt üle. Kui laps istub esimestes ridades, siis on vahel kohe ka uksest välja saadetud. Aga enamasti saadetakse vist esimesena lennukisse ja tuuakse viimasena välja.

Ma ei tea, kas need on nüüd selle kaardiga kaasneva kindlustuse tingimused, aga isikliku sõiduki katki minekuga seotud kulud pole reisitõrke all põhjustena mainitud. https://www.swedbank.ee/static/pdf/private/insurance/travel/cond_travelins_vmgold_2016_07_01_est.pdf lk 6

Liiklusõnnetuse ja varguse puhul hakkab kindlustus kehtima.

Enamasti ei loeta vist reisitõrkeks teiste sõidukitega (va ühistransport) tekkinud probleeme. Kõlab ka loogiliselt. Ma võin ju võtta mingi suvalise panni ja üritada sellega Saksamaani logistada ning kui mootor on lõplikult kokkujooksnud, siis näitan booking.comi broneeringut Hispaaniasse ja nõuan, et mind nüüd kindlustuse rahade eest sinna lennutatakse.
Autoga seotud probleemide eest reisil kaitsevad korralikumad kaskod. Näiteks ERGOl on Euroopa piires tasuta autoabi, millega on tasuta puksiir lähimasse remonti ja reisijatele transport lähimasse soovitud punkti, kust jätkate reisi juba oma raha eest. Mida iganes see viimane täpselt tähendab. Võimalik

Kui reisid oma autoga ja Swedi kaardi kindlustus kehtib, siis muud reisitõrked on ikka kaetud. St haigestumine, kodu häving jne.

Kas lennud on samal piletil?
Eestist kõige tavalisem LOT-Lufthansa (vm Star Alliance) samal piletil on probleemideta.