Suure tõenäosusega ei küsita midagi. Kevadel ei pakkunud minu isik immigratsiooniametnikule mingit huvi, standard pass skännerist läbi ja kõik.

Soovi korral võib muidugi konto väljavõtte kaasas olla, kuigi ma oletan, et krediitkaart peaks ka piisama.

See tagasilennu, majutuse ja rahaliste vahendite nõue on vaikimisi vist pea kõikide riikide immigratsiooniametitel peal. See tähendab, et piirile saabudes otsustab Sinu riiki lubamise / mittelubamise konkreetne ametnik ja see on tema isiklik kaalutlusotsus ja seejuures saab ta mn huvi tunda Su finantsvahendite, reisiplaanide, tagasilennu jne kohta.  Käisime Lõuna-Koreas kevadel 2018, tingimused muutunud ei ole. Kedagi ei huvitanud mitte midagi - ei mu hotellid (meil polnud kõik broneeritudki), ei mu Jaapanist väljuv tagasilend ega miski muu.  Kontoväljavõtteid pole ma elus kunagi kaasa vedanud - äärmise vajaduse korral saaks vast internetipangast kontoseisu näidata, aga see kindlasti eeldab, et jääd piirivalveametnikule kohe eriliselt silma. Ma olen elus ainult ühel korral piirivalveametnikus kahtlusi tekitanud - Austraalias. Ta ei suutnud uskuda, et me tõesti tuleme Euroopast Sydney'sse ainult 2 päevaks ja siis lendan edasi Cooki saartele ja teistele Vaikse ookeani saartele. Kuna meie outfit / look oli selgelt "cheap backpackers" ja päritoluriigi Eesti puhul kommenteeris ta ka, et "teid eestlasi on siin palju ebaseaduslikult viibimas, tööd tegemas ja reegleid rikkumas", siis pidin pikalt seletama, et mul on raha olemas, näitama kõik kinnitatud (kallid!) saarte piletid ja majutused, seletama, mis tööd ma teen ja kuidas meie tööandjad lubasid meil 3 kuud ära olla jne jms. Siiski proua lõpuks rahuldus ja lubas meid riiki kaheks päevaks Sydney'd avastama. Samas, tagasiteel sisenedes ei huvitanud mu isik kedagi

Tulid üheksakümnendate Soome piiriületused meelde - kuhu lähed? Mis teed seal? Palju sul raha on? Näita ette! :D

Käisin 2019 kevadel. Mitte midagi ei küsitud.