Ma ei uskunud, et nii palju vastuseid tuleb.Praegu on küll selline tunne, et roniks kuhugi tippu tõstaks kaks kätt taeva poole ja sosistaks vaikselt-FREEDOM. Kõik mu vaba aeg on läinud enamasti kalapüügi peale, on mõned aastakümned mu lahutamatu kaaslane.Paar viimast aastat on kuidagi soiku jäänud.Taban ennast mõtetelt, et mis ma neist kalakestest häirin ja eriti kisub kulmu kortsu see, et kohti kus rahulikult kala püüda saaks jääb kodumaal järjest vähemaks ja pidevalt pead sa ennem teisi platsis olema, et mitte hiljaks jääda.Muudkui võistle.Loomulikult võib alati C@R viljeleda. Mägedes ei pea kellegagi võistlema, oled ürgse looduse osaks ja tunned rõõmu. Ega ma kalapüügist loobuda ka ei kavatse, plaan näiteks matkakepi sisse väike spinningulatikene ära petatada, et ninaesine kuskil üksinduses rasvasemaks vahel teha. Mõtteainet on mul igal juhul nüüd kamaluga. Eile sirvisin siin matkavarustuse rubriigis teie arvamusi, kirjutasin üht-teist kõrva taha ja tõdesin , et tuleb ilmselt jalgratast leiutama hakata.Nagu ma aru sain siis Eestis sellist klubi näiteks ei ole kus ses suhtes abi saaks ja tuleb leppida paari poe varustajate pakutuga või ise kuskilt väljast endale midagi sebida.Normaalsed matkasaapad sai ostetud (lasportiva-jalas nagu valatud), eks ülejäänu muretsemine seisab mul ees:) Kujutan ette kuidas mõni vana kala praegu muheleb (umbes sama tunne kui kuulen kalatarvete poes kellegi küsimust, et tahaks haugilanti osta, plaan minna sinna ja sinna). Aga ega ei peagi kõik lihtsalt tulema:)