Raamatut ei tahaks anda, aga soovitusi küll. Olin Mexico Citys selle aasta märtsis kokku vist isegi 5 päeva. Teha ja näha on iseenesest palju, sõltub sellest, mis huvitab. Meid huvitas asteekide kultuur ja ajalugu üldiselt. Ööbisime peaväljak Zocalo lähedal ning seal ümbruses on juba palju tegemist. Esiteks Zocalo ise, kus pidevalt midagi toimub. Siis sealsamas asuv peakatedraal, mis vaikselt-vaikselt vajub (kuna vundamendile ei viitsitud eriti panustada). Selle kõrval asub kunagise asteekide pealinna Tenochtitlani keskus (välja kaevatud kujul) - Templo Mayor. Seal asub ka üsna suur ja asjalik asteekide ajaloo muuseum. Platsi kõrval asub Mehhiko presidendipalee Palacio Nacional, kuhu saab tasuta sisse. Palee seintel asuvad kuulsad Diego Rivera muraalid ning siseõues on väike botaanikaaed suure kaktusevalikuga. Kui nüüd metrooga ringi sõita, siis huvi võiks pakkuda Chapultepeci park, kus võib niisama ringi jalutada (see on muidugi üüratult suur). Võib minna ka pargi territooriumil olevasse loomaaeda. Eksootilisemates loomadest võib seal näha pandat ja gorillat. Loomaaiast üle tee on Antropoloogiamuuseum, mis on väidetavalt maailma parima pärismaalaste kollektsiooniga. Kui ei viitsi enam kõmpida, siis võib teha tuuribussiga (ikka punased ja kahekordsed) ühe tuuri. Kuid peab hoiatama, et see võtab aega üle 3 tunni ning õhtul lõpetab buss liiklemise punkt kell 9 (ükskõik kus ta siis ka ei asu). Natuke veel metrooga sõitmist ja võid jõuda linna äärde - Xochimilcosse. Seal asub suur kanalite võrk, millel kulgemiseks võid laenutada paadi (ca 12 kohaline parv) koos paadimehega. Seal käib nädalavahetusel kõva melu - mariachid mängivad, kohalikud peavad pidusid, väikestest paatidest üritatakse sulle kraami müüa jne. Väga vinge koht. Ise käisime veel äärelinnades - kunstnik Frida Kahlo sinist maja vaatamas Coyoacanis. See on nagu väike linnake Mexico City küljes. Rahvast oli palju, kuid väikesed restoranid ning peaväljakul asuv laat (ning selle lähedal asuv käsitööturg) kaalusid rahvamassi üles. Mida veel? Käisime Torre Latinoamericana tipus (kunagine ladina-ameerika kõrgeim ehitis), tingisime ja shoppasime suurel käsitööturul Zona Rosas, proovisime igatsugu kohalikku toitu, käisime linnast 60km kaugusel asuvaid Teotihuacani püramiide vaatamas, jalutasime niisama. Kindlasti leiad endalegi midagi huvitavat.
Kuna MC on röögatute möötmete ja populaga linn, siis Coyoacan ei ole mingi äärelinn, lihtsalt 10 km linnasydamest löunasse. Frida Kahlo majamuuseumi lisaks on seal ka teise ajaloolise isiksuse muuseum - Leo Trotski (Viena 45). Anahuacalli on Diego Rivera projekteeritud muuseum tema enda pre-hispaania kunsti kollektsioonile. Teotihuacan on MC-s olles lausa kohustuslik :-) Peale seda (ja Egiptuse pyramiide) on raske leida maailmas midagi veel vapustavamat.
Tõepoolest on Coyoacan MC üks osa, kuid oma keskväljaku ja veidi teistsuguse atmosfääriga annab väikelinna mõõdu välja. Aga Teotihuacani külastamiseks soovitan varuda aega - esteks on see MC keskusest üsna kaugel ja teiseks on külastusala meeletult suur. Ja kui mõlema püramiidi tippu ka veel ronida, siis võib väsimus hakata üsna kergelt kimbutama. Sinna ja tagasi sõites muide näeb ka tõsiseid slumme, mis annavad kurva ülevaate sellest, kuidas väga suur hulk inimesi peab elama ja hakkama saama.
Ja suur osa nendest slummidest Teotihuacani tee ääres on veel sellises olukorras, millises nad olid peale suurt Mehhiko maavärinat (a.1985).
Ma ei ole küll eelpool sõna võtnu aga võin kindlalt väita, et Teotihuacani külastamiseks piisab täiesti ühest päevast. Püramiidide juurde jõudmine ei ole keeruline. Meie kasutasime täiesti tavalist bussi, mis väljub Terminal Nortest (piletit ostes ära võta piletit Teotihuacani vaid küsi "Un boleto para Las Piramides"). Samas pakuvad mitmed hotellid/hostelid (nt Hostal Moneda, Catedral) päevaseid trippetutvumaks Teotihuacani ja Basilica de Guadalupega. Seal päeva veetmiseks soovitaks end varustada päikesekaitse kreemi ja veega. Kui päeva lõpuks nälg näpistama hakkab, siis võib tekkida veidi probleeme söögikoha leidmisel. Kui meie oma tuurilt tagasi jõudsime, oli kohalik söögiasutus juba suletud, kuigi varemete sulgemiseni oli veel aega. Meie otsustasime tegeleda ekstreemturismiga ja tutvusime ka ühe lähedalasuva külaga, kus oli juhuslikult mingi lahe külapidu käimas ning kus saime oma näljased kõhud tacodega täita.
Nagu juba mainiti on MCs hirmus palju näha ja teha. Kõik oleneb ainult sinu enda huvidest. Üks lahe pühapäev võiks minu meelest alata jalutuskäiguga Almeda pargis, kus sageli toimuvad mitmesugused kontserdid. Seal lähedal on Palacio de Bellas Artes, Torre Latinoamericana Sears'i kaubamaja kõrval. PS Sears'i kaubamaja vist 7 korruse kohvikus istudes avaneb võrratu vaade linnale. Edasi võtaks suuna Zõcalo ja Templo Mayor'i poole. Teele jäävad mitmed huvitavad hooned (nt postkontor). Suhteliselt Zõcalo lähedal on kulla ja hõbeda kvartal, kust võib nii mõndagi ilusat leida. Kui jalutamisest isu otsas ja väheke puhkust vaja, siis on mõnes Sanborns'i restoranis mõnus kehakosutust võtta. Või mõne Condesa linnaosa kohviku terrassil kohvi juua. Condesa oleks ka koht, kuhu minna ööelu nautima (kirevam on see muidugi Zona Rozas :)). Plaza Garibaldi on vaatamist väärt. Mitte just väljak ise aga kõik need mariachid. Sealkandis võiks aga oma asjadega olla vähe tähelepanelikum kui muidu. Kui on huvi antropoloogia muuseumisse minna, siis võiks selle külastamise ühendada Chapultepec Park'iga. Park koos Maximilliani & Carlota lossi (lossi külastus maksis u 40 pesot) ja muude vaatamisväärsustega on muljetavaldav. Lossi rõdult avaneb suurepärane vaade Reformale ja ilusa ilmaga paistab kuldne ingel ka. Aga park on tõesti väga suur ja kui aega ei ole palju, siis vast jätaks selle vahele. Kindlasti võik ära kaia mõnel turul. Nt Ciudadela (Balderase metroost mitte väga kaugel) või San Angel'is Bazar Sabado. Ilusat reisi!
Teotihuacani näeb loomulikult päevaga ära, kuid sinnasaamine, seal olemine ja linna tagasitulek võtab aega. Meil läks vist kokku ca 6-7 tundi ära e siis sisuliselt terve päev. Pärast seal püramiidide otsas turnimist ja niisama ringi kolamist enam midagi väga teha ei viitsi. Meeldetuletus päiksekreemi osas oli asjalik, sest vähemalt kevadel oli taevas täiesti pilvitu ning päike võttis nii mis jaksas. Ja varju minemise kohti Teotihuacanis väga palju pole.
Kui variant on, siis tasub veepudelile lisaks töesti mingi väike eine, kasvöi möned puuviljad kaasa vötta. See turistidele möeldud restoran seal kusagil kaugemal nurgas on oma toidu ja teeninduse poolest suht sygavalt. Kvaliteet pole hinda väärt.