Viimased kommentaarid

Nõus, kuid Tallinnast Tartusse saab sõita ka mööda väiksemaid kõrvalteid, kui tahta.
Kuigi ma nüüd hästi ei mõista, mis see "päris asi" peaks Krugeris olema? Tegemist on siiski savanniga. Jah, loomulikult jäävad sul mingid kohad käimata, kuid need jäävad käimata ka 4WD sõidukiga, sest seal on hulgim nn erateid, kuhu ilma giidita ei tohigi sisse keerata.
Kuna mina ei käinud Krugeris kohti vaatamas, vaid loomi ja linde passimas ning pildistamas, siis selle huvi rahuldamiseks piisab 2WD sõidukist. Sai kolatud nii põhjatipus Pafuri kämpingu lähistel kui ka all nurgas Lower Sabie kandis ning paljudes paikades, mis jäävad nende vahele. Enamasti sai sõidetud väikestel kruusakatel ning üsna rasvane osa päevast läks ka niisama seistes, lastes loodusel endast mööda jalutada/lennata.
Kes otsib teravamaid elamusi ja soovib kitseradadel autoga mütata, siis tuleb muidugi vastav sõiduk valida. Aga igal juhul soovitus selline, et varuge Krugeri jaoks aega - 2-3 päeva on miinimum, et tunnetus saada.

On loomulikult igasuguseid trasse, kuid ma ei suuda välja mõelda põhjust, et miks need ilmtingimata paremad on. Kui on off-roadi pisik juures, siis küll, kuid kui soovid keskenduda ikkagi ümbruse vaatamisele, mitte sellele, et kas auto läheb siit nüüd läbi või mitte, siis ma ikka soovitan tavateid. Nägemata ei jää Krugeris midagi, kui endale aega varud. Küsimus ju oli, et kas ilmtingimata on vaja 4WD - ei, kindlasti mitte. Vähemalt kuival hooajal on nii.

Võrdlus 2WD ja loomaaiast poole tunniga läbikihutamise vahel on küll väga meelevaldne. Kõik sõltub ikkagi sellest, palju aega võtad ja viitsid savanni passimisega tegeleda, auto valik on kolmanda-neljandajärguline teema. Isiklik kogemus 2WD autoga oli 5 päeva hommikust õhtuni ringi sõitmist ning selle jooksul ei tekkinud kordagi sellist tunnet, et miskine jõrmim auto võiks olla.

Eks eelarve sõltub sellest, et millised on su nõudmised. Seljakotiränduri ja viietärniresortide (mida seal muidugi väga palju pole) vahel pendeldaja eelarved on üsna erinevad. Võin jagada enda kogemust eelmise aasta algusest - sõitsime ringi rendiautoga, ööbisime normaalsetes motellides/kodumajutustes ning vähemalt korra päevas tegime ka sooja söögi kusagil restoranis.
Lennupiletid - 1100€ per inimene. Meie sooviks oli algus Tallinnast ja võimalikult kiire kohalejõudmine (st lühikesed vahemaandumised). Kui vahemaandumiste pikkus või lennu algus Eestist pole olulised, võib mõned sajad odavamalt ka saada.
Autorent - 23 päeva läks 1400€ (ja see sisaldas Cooki väina ületuse autopiletit edasi-tagasi). Autoks 7 aastat vana Corolla. Tasub tähele panna, et suured rendifirmad ei luba Cooki väina autoga ületada, meie kasutasime APEX autorenti (mis tegelikult on küll AVIS-Budget grupi liige).
Ööbimised - keskmiselt 130-160 NZ$ (kahene tuba). Alla selle väga ei leidnud, rohkem õnnestus küll paar korda maksta.
Söögid - 15-20€ eest saab üks inimene söönuks, supermarketite hinnatase nõksa kallim kui Eestis.
Tuurid ja vaatamisväärsused - pigem on kallimapoolsed. Näited: Milfordi kruiis ca 70NZ$, Albatrossikeskus Otagos ca 50NZ$, Hobbiton ca 79NZ$, poolepäevane matk Waitomos 75NZ$, Waiotapu geotermaalala 32NZ$ jne.

Idee on ikkagi selles, et kui on oht, et see sinu kaasa toodud asi võib kasvama minna või kohalikku floorat/faunat kahjustada (nt läbi mingi haiguse), siis sellised asjad on keelatud. Kalevi šokolaad ja soolapähklid kindlasti ohtu ei kujuta ning neid võib kaasa võtta, kuigi pead kindlasti sellel sissesõiduvormil ära märkima. Seemnetega on nii ja naa, kui need võivad idaneda, siis ei tohi kaasa võtta. Igatahes tuleb kõik kaasa võetu kenasti kirja panna ja siis võid kindel olla, et probleeme ei teki (ebasobivad asjad lihtsalt konfiskeeritakse). Kui unustad midagi kirja panna, siis kiirtrahv on 400NZD.

Samuti küsitakse sellel formularil kaasa võetud matkatarvete kohta (sh matkasaapad) - kui sa nendega hiljuti kusagil Võrumaa metsades matkasid, siis tasub kraam hoolikalt üle vaadata, et mulda või muud sodi küljes ei ole. Kuna me ütlesime tollis, et pesime kodus matkasaapad puhtaks (mida me ka tegime), siis ette näidata ei kästud, kuid nii mõnelgi vaadati kohvrisse sisse kah.

Täpsem info reeglite kohta on siin: http://www.mpi.govt.nz/travel-and-recreation/arriving-in-new-zealand/

Sinu väljatoodud paikadesse kahjuks ei jõudnud, kuid olime 2017 veebr-märtsis Uus-Meremaal kuu aega. See oli üks elu reise ja väga raske on midagi eraldi välja tuua.
Põhjasaarel sai käidud Waitomos (tuur kindlasti Spellboundiga, mitte see peamine koobas) ja Kawhia kandis, Taranaki regioonis, Wellingtonis, Rotoruas, Tongariro RP-s, Thamesi lahe läänekaldal, Hobbitonis ja Waitakere RP-s.
Lõunasaarele sai tiir peale tehtud Pictonist Invercargilli ja tagasi. Eredamad hetked vast Marlborough väinad, Abel Tasmani RP, Franz Josefi liustik ja selle ümbrus, Haast Pass, Glenorchy kant (täiesti ulmeliselt kaunid vaated), Fiordland, Otago ja Banksi poolsaared, Tekapo järve ümbrus ning Kaikoura.
Mina eelamainitud kohtadest midagi välja praakida ei suudaks, kui siis vbl Wellingtoni. Uus-Meremaa linnad mulle tegelikult üldse muljet ei avaldanud (sh Auckland), aga ega sinna mindagi linnapuhkust tegema. Olen kirjutamas ka oma ringreisist reisikirja, kuid see nüüd lähikuudel kindlasti valmis ei saa :)

1) 2017 sai käidud nii kaugel kui lähemal, uute sihtkohtadena saan välja tuua Vilniuse ( jah, polnud sinna varem sattunud ), kuid ka Singapuri ja Uus-Meremaa. Kustumatu mälestuse muidugi jättis viimane. Üks ammuseid reisiunistusi selle käiguga täitus ja see kuu aega ületas kõik ootused ja lootused. Miski aga trumpas ka selle üle - suvel algas minu reis noore lapsevanemana ja see on olnud siiani üks äärmiselt põnev ja vinge retk :)

2) Viimati mainitud põhjusel 2018 aastal ka sajusaartele ei kavatse põrutada. Üsna kindel on väike Rootsis käik, kuid kevadesse ja sügisesse olen mõelnud Kreekat, Maltat, Korsikat, Sardiiniat vms. Et ei oleks väga pikk lend ja et oleks tsipa teistsugune kliima kui Eestis. Eks ma siit tripist siis loen, et kus põngerjatega käiakse. :)

3) Mina ootan endiselt soodukaid sinna, kuhu soovin minna ja täpselt selleks perioodiks, kui soovin sinna minna.

Kaunist Jõuluaega ja kena järjekordse (reisi)aasta lõppu hääd tripikad!

Mina olen Finnairi aeguvate punktide eest tellinud Finnairshopist kaupu. Suhe on umbes selline, et ca 350 punkti = 1€ ning punktidega saab tasuda ka postikulu. Parem ikka kui niisama raisku lasta.

Vägev! Braavo! Väga huvitav lugemine ja marsruut.
Hea, et sa täisid ka eelarve siia juurde panna, sest see annab paljudele sarnase huviga inimestele selged raamid ette, et millega umbes võiks arvestada, kui midagi sellist tahaks ette võtta.

Cooki saarte jutus kirjutad: "Stressiga seal saartel probleeme ei ole. Internetiga oli saartel kehvasti." Äkki need kaks asja on omavahel seotud? :)

Aitäh, meelis, minu mõttele õpikunäite lisamise eest.

Ilma, et ma oleks avaldanud ainsatki seisukohta antud teema sisu kohta, on mul kõri praktiliselt läbi lõigatud ja tütar vägistatud. Sest sellega iga endast lugupidav sisserändaja ju tegeleb, eks? Ootan huviga ka teise poole geniaalseid ja vähemalt sama demagoogilisi mõtteavaldusi, kuidas meile migreeruvad vaid kõrgelt haritet arstid, insenerid ja IT-spetsid. Siis läheb pidu lahti ja klikke muudkui tuleb.

Kordan oma mõtet veelkord (ja ühtlasi viimast korda siia teema alla kütet lisades), et mul isiklikult on kopp ees, et igas kuradima foorumis või iga uudisnupu all, kus on vähemalt 10 kommentaari, jõutakse sellesama teemani ja hakatakse saagima. See on Euroopa jaoks väga tõsine teema, kuid mul on hinge roninud kahtlus, et Eesti netikommentaatorid seda foorumites lõuates siiski ära ei lahenda. Aga kui lahendate, siis jõudu selles!

Ei mõista mitte selle teemapüstituse eesmärki siin foorumis. Kas on soov saada tripile kõvasti külastatavust (odavat populaarsust) juurde? Kui vihjata mõnele seltskonnale (või ajakirjandusele), et selline teema siin on, kirjutatakse kommentaarium hoobilt täis ja sellest saaks lõdva randmega foorumi kommentaarirohkeim teema. Siis võiks veel ju teha paar teemapüstitust Savisaare, vaktsineerimise kasulikkuse/kahjulikkuse ja Trumpi teemal. Kõiki annab kenasti ka reisimisega seostada.

Väga eestlaslik - inimene küsib nõu ja siis pannakse kohe paika, et missa üldse nii väikese lapsega ronid kodust välja. Las läheb ülikooli, siis reisige.

Tegelikult soovitan teemaalgatajal vähem muretseda. Sa tead oma lapsi kõige paremini ja kui sa olid veendunud pileteid ostes, et nad saavad sellel reisil kenasti hakkama, siis ma olen kindel, et nii ongi. Päris kindlasti pole sa ainuke väikeste lastega selles lennukis ja kui läheb natuke käest ära, siis tuleb teha oma parim, et laps(ed) rahuneks. Muretse nende kaasreisijate pärast siis, kui reisilt tagasi oled. Paar kuud tagasi lendasin Frankfurdist Singapuri ning paar rida eespool oli see neljane rida, kuhu lapsehällid sai kinnitada. Kõik 4 hälli olid täidetud ning ausalt öeldes ei ole meeles, et oleks üldse mingit nuttu kuulnud.
Mind isiklikult häirib kordades rohkem puuduliku hügieeniga kaasreisija kui vääksuv titt. Teadlikul pikamaareisijal on kõrvatropid niikuinii kaasas, aga vat ninatroppe ei ole veel leiutatud.
Ehk siis eestlaslik soovitus targutajatele siia lõppu - kui kaasreisijate tittede nutt häirib, siis investeeri kõrvatroppidesse või esimese klassi piletisse. :)

Jah on blogi :) Ning kuna olen seda ka siin reklaaminud, siis ilmselt seda lugesidki. See Big 5 fakt on lihtsalt nii hea iseloomustamaks Krugerit, et ma ikka vahest kasutan seda. See muidugi ei garanteeri seda, et kõigi külastajatega nii juhtub :)
Asub blogi muidu siin - http://aafrika2013.blogspot.com/

Aga päris kindlasti saate ise sõites hakkama. Minu rendiauto oli ka tegelikult 2WD (kuigi maasturivälimusega) ning sellega tegelikult sai kõikides nendes loodusparkides kenasti hakkama, kus LAV-s ja Svaasimaal käisin. Krugeri eripäraks on lihtsalt see, et sa võid oma safari rahulikult nii ka ära teha, et asfaldilt ei lahku (kuigi seda siiski tasub teha, et veidigi massidest eemalduda).

Safari pakkujate kohta ei oska öelda, kuid päris kindlasti ei ole vaja Krugeris 4WD - enamus avalikest teedest on tavalise sõiduautoga läbitavad ning põhiteed on ka asfaldi all. 4 aastat tagasi veetsin Krugeris kokku 5 päeva ning sõitsin kaitseala peaaegu täies pikkuses läbi (sai käidud nii põhjatipus Pafuris kui ka lõunas kuni Lower Sabieni). See on täiesti fenomaalne paik looduse vaatlemiseks (ja ka pildistamiseks) - nn suurest viisikust nägin neli ära esimese poole tunni jooksul, vaid leopardi vaatlemiseks tuli oodata järgmise hommikuni. Kindlasti varuge aega ning võimalusel sõitke ise, sest nii saate valida tempot ning kogute põnevamaid elamusi (nt meil blokeeris ninasarvik ühes kohas tee, teises kohas keeldus lõvi autotee pealt lahkuma ja tuli kõrvalt mööda sõita, kolmandas kohas ületas elevandikari tee nii, et osad läksid auto tagant ja osad eest jne...)

Nii ei saa küsida, et kumb on ilusam :)

Kui aega on, soovitan käia mõlemas, kui ei, siis... siis on väga raske soovitust anda. Mõlemad rannikud vastavad kenasti sinu soovidele ja kahjuks on 2 rannikut ka üsna erinevad. Tõsi - Kariibi mere rannik on mõnevõrra kompaktsem (sest see on oluliselt lühem) ning väga metsikuid randasid on sealt keerulisem leida (kuid mitte võimatu). Teisalt on loodus seal äärmiselt lopsakas (eriti võrdluses nt Nicoya poolsaarega) ning kõige ilusama Costa Rica ranna tiitli saab minult Manzanillo rand Kariibi mere ääres.

Vaikse ookeani rannikul on aga väga palju selliseid randasid, kuhu ligi pääsemine on keeruline (vajab tõsist 4WD autot või matkamist) ning mis seetõttu täidavad kindlasti ka metsiku ranna kriteeriumi. Ja mida lõuna poole mööda Vaikse ookeani rannikut lähed, seda metsikumaks eluolu läheb. Corcovado ja riigi edelanurga avastamine on kõike muud kui mugav, kuid ilmselt sealkandis näeb ka kõige metsikumat Costa Ricat (ise sinna ei sattunud, kuid tuttavad käisid).

Kui sul on viitsimist, siis võid kiigata minu reisikirja - käisin aastal 2015 ning mõlemal rannikul. Reisi kaart on siin - http://kostariika.blogspot.dk/2015/03/reisi-kaart.html - ning iga päeva kohta on hunnik juttu ja pilte kah. Mina ei loobuks igatahes kummastki rannikust, pigem on La Fortuna selline paik, kus sa tunned pidevat küünarnukitunnet teiste turistidega.

Peaaegu 100% tõenäosusega ei teki probleemi. Kui kirjas on kuni 13 ja laps on 13, siis ka minu nägemuses on tingimus täidetud. No ja tegemist on ikkagi Hispaaniaga, kus suhtutakse mõnevõrra paindlikumalt erinevatesse reeglitesse :)

Mõnedele eelnevatele - ei reisi 2 täiskasvanut ja 2 last. Broneering on kolmele inimesele, kellest üks on siis "ametlik täiskasvanu", teine 17 (kes on üles antud ka kui täiskasvanu) ja kolmas 13-aastane.

Toon siia sisse oma kogemuse natuke teise nurga alt, äkki keegi maadleb sama murega, mis mul oli.
Nimelt kui juhtumisi peaks mõni reisija olema rase ja soov on lennata, siis Eesti turul praktiliselt puudub mõistlik kindlustustoode. Enamus Eesti seltse pakub raseda meditsiiniabi summaks 1500€ ning selle juurde käib tavaliselt ka pikk välistuste list. Esiteks on see summa täiesti naeruväärne - rasedusega seotud meditsiiniteenused on ropult kallid - ning teiseks välistavad tingimused suuresti sellise abi, kus tõesti on abi vaja.
Kuna endal oli hiljuti pikem reis maailma kuklapoolele ja naine päris mitmendat kuud rase, siis nägin ikka kurja vaeva, et leida üldse mingi reisikindlustoode, millest probleemide korral abi ka oleks. Lõpuks leidsin - IIZI vahendatav AIG reisikindlustus pakkus mõistlikke tingimusi ja sisuliselt tingimusteta meditsiiniabi kuni 500 000€ ulatuses. Poliisi hind oli samuti mõistlik ning kokkuvõttes sain pärast vaevarikast tööd (kammisin läbi 10 Eesti kindlustuspakkuja ja ca 5 välismaise pakkuja üldtingimused) soovitud lahenduse. Teisele kohale jäi väljamaine Bupa Global, mis oli tsipa kallim ja mõningate piirangutega. Kõige parem selle poliisi juures oli muidugi see, et kokkuvõttes ei olnud seda vaja kasutada.

Ega siin vist ei eeldatagi inimestelt väga suuri erialaseid teadmisi, pigem uuriti, et milline on reisijate teadlikkus teemadest. Seega kui sa mõnest asjast pole kuulnudki, siis ka see on uurija jaoks vastus. Pakun, et küsimustiku väljundiks on empiiriline ülevaade lennureisijate teadmistest/harjumustest.

Aga kiiduväärt tasemega küsimustik igal juhul. Edu lõputööga!

Lähedastele saadame alati postkaarte. Õde nõuab ilmtingimata kassikujukest (mõnes riigis selle leidmine on osutunud ka mission impossibleks) ning riigi nimega pastakat.

Endale olen toonud peaaegu alati (mõnikord pole lihtsalt leidnud) väikese käsilipu, kuid mida aasta edasi, seda keerulisemaks läheb nende kodune presenteerimine (selline ÜRO tunne tuleb vahel peale). Ning pole midagi teha - mugavussuveniirina oleme alati toonud ka ühe külmkapimagneti. Võimalusel on olnud eelistatuteks väikese kiiksuga käsitöömagnetid, kuid on ka standardseid kipskärakaid, riigi või linna nimi peal. Lisaks veel paberrahad ja mündid, niipalju erinevaid, kui raatsib kõrvale panna :)
Viimastel aastatel oleme igal korral läbi astunud ka mõnest galeriist/käsitöökojast ning investeerinud puidust või klaasist või metallist käsitööesemesse. Tavaliselt on see kogu reisi kõige suurem üksikkulutus, kuid selle eest oleme alati leidnud ka midagi ägedat. Selle arvelt on jäänud siis muu pudipadi ostmata.

Käisin samuti Uus-Meremaal veebruaris ning kinnitan, et mingit eelnevat paberite vormistamist pole Eesti kodanikul vaja teha. Kõik, mis vaja, antakse sulle lennukis. Ei küsitud ei tagasisõidupileti ega ka pangakonto kohta. Piirivalvur uuris lihtsalt, et kaua ma olla plaanin ja mis ma need kuu aega siin teen. Piisas vastusest, et rendin auto ja sõidan ringi.
Tõsisemalt võeti tollideklaratsiooni, seega peab meeles pidama, et igasuguse taimse ja loomse aine sissevedamine on keelatud. Seega toiduaineid ära kaasa võta ning matkasaapad puhasta enne sõitu mullast/liivast puhtaks (jah, selle kohta küsitakse ning osad pidid ka ette näitama).

Lendasin veebruaris/märtsis Frankfurdist Singapuri ja tagasi ning ühe otsa Aucklandist Singapuri. Kõik turistiklassis.

Väga jäin rahule, lennukid olid mugavad ja isegi minusugusel, peaaegu 2m pikkusel kolkel, oli isegi piisavalt jalaruumi. Tore oleks olnud olla muidugi vahelduseks II korruse turistiklassis, kuid ega suurt vahet vist pole.
Samas polnud peamiseks elamuseks mitte see lennuk kui aparaat, vaid ikkagi Singapore Airlinesi teenindsutase. Olles lennanud väga erinevate lennufirmadega, siis Singapore on kvaliteedi mõttes ikka päris tipus. Samal reisil olid võrdluseks paaril otsal nii Lufthansa kui ka Air New Zealand (mis pole ka just kehvad firmad), kuid Singapore oli teeninduse mõttes praktiliselt igas elemendis natuke parem.

Mis puudutab seda, et kus saaks kõige odavamalt A380-ga lennata, siis siin arvatavasti on väga lihtne vastus. Piletit hinnastatakse ikkagi peamiselt vahemaa järgi ning A380 on mõeldud pikamaalendude jaoks. Seega misiganes A380 liin on kõige lühem, sealt ilmselt tasub ka kõige odavamat hinda otsida.
Samas kui just väga suur lennukifanatt pole, siis mina spetsiaalselt A380 lendama ei läheks (vähemalt turistiklassis). Ega ta niipalju ka ei erine teistest suurtest ja moodsatest lennukitest.

Püüdes nüüd lihtsalt huvi pärast teema sisu juurde tulla - mis peaks olema reisijuttude/-blogide kirjutajate motivatsioon oma loomingu edastamiseks anonüümsesse e-raamatusse, mis laetakse üles kuhugi torrentisaidile? Isegi kui seda tehakse AMETLIKULT (mida iganes see nüüd ka ei tähenda).

Teine teema on see e-raamatu loomise mõte, millel on minu arust veidi äraspidine loogika. Et netist ei jõua kõiki reisiblogisid lugeda, aga paneks kümned (sajad?) reisikirjad ühte pikka dokumenti (mis ilmselt on sadu ja sadu lehekülgi pikk) ning siis kohe loeks ja teeks? Ma ei näe sellel mingit lisaväärtust, pigem vastupidi.

Kui on normaalne äri (st ei olda kliendi petmise peal väljas), siis peaksid vahendajate head hinnad tulema mahust. Kui sa ikka tood rendifirmale sadu ja tuhandeid kliente, siis tehakse sulle ka hulgihind. Nii on see tegelikult igas äris.
Teisalt olen täheldanud, et väga paljudel juhtudel tuleb rendivahendajate soodne hind millegi arvelt e siis pakutakse midagi vähem kui rendifirma. Seda erinevust loomulikult välja ei tooda. Näiteks: km arv on limiteeritud (vs unlimited), basic omavastutus on kordades suurem, pakutakse hinda 0-kindlustusega (kuigi reaalselt sulle ükski rendifirma ilma ühegi kindlustuseta autot kätte ei anna) jne.

Kui Excess on lepingus 1100 eurot, siis on omavastutus 1100 eurot. Kui sa soovisid nulli ja lepingus on 1100, siis on veel tõesti variant, et saad kohapeal täiendava summa eest kindlustust juurde osta. Tavaliselt on 0-omavastutuse hind ka lepingus/kodulehel ära toodud. Aga kui näiteks üldse ei pakutagi väiksemat omafinantseeringut (excessi), siis peadki arvestama sellega, et kõige hullemal juhul oled 1100 eurost ilma (kui midagi juhtub).
Kokkuvõttes - kui kohapeal lepingule alla kirjutad, siis igasugune number, mis Excess real erineb nullist, on see summa, millega õnnetuse korral riskid.