AirBalticu puhul ma imestaks, kui see ei oleks nii.

Proovime siis heaga.

Eelmise laupäeva Air Balticu Dubai-Riia lend saabus minutipealt 2 tundi hiljem kui plaanitud (pilet oli mul ostetud enne huilo marodööride agressiooni). Kuigi osaliselt oli ka süüdi lennuki väljumise hilinemine pool tundi ja tugev vastutuul, siis rõhuv osa läks tõenäoliselt tehtud ringi arvele (ekraanigraafika näitas algselt endiselt lendu üle ida-Ukraina ja Valgevene). AB muidugi võimalikust hilinemisest ette teada ei andnud (võib-olla poleks pidanudki, sest meil oli Riias algselt 5-tunnine vahepeatus, mis lühenes siis 3-tunniseks).

Eks neid huvitavaid kohti oli hulga, mis endalgi kavas olid, kuid kuhu ei jõudnud, sest aega oli varutud seekord 2,5 nädalat ja lihtsalt mingite punktide äravõtmist me ei harrasta. Nii jäid Dhofaris Wadi Darbat ja ka Mirbati linn seekord nägemata ning ei jõudnud ka Ubari ja Hiiobi hauapaika. Mulle tundub, et Dhofar jääb täiesti teenimatult paljude turistide vaateväljast eemal - tegemist ON teistsuguse piirkonnaga kui idaosa ja täiesti sürr oli nautida kolmekesi Mugshayli valge liivaga rannal päikeseloojangut. Vaatad ühes suunas - pole paar kilomeetrit peale kajakate mitte kedagi, vaatad teises suunas ja sama lugu. Samas ideaalne rand nii päevitamiseks kui ujumiseks. 

Samuti ei külastanud me Musandami, sest põhimõtteliselt oli meil valik, et kas Musandam või EXPO ja kuna Musandam on oluliselt jäävam väärtus, läksime seekord hoopis Dubaisse.

Nizwa fordis käisime ning see jättis väga hea mulje - nii see kindluse väljapanek, suur rõngasfort ise kui ka mõnus palmiderohke tagaaed.  Ikka tohutu ja maitsekas taastamistöö oli ära tehtud nii fordis kui ka souqis (üks ruum oli seal enne ja pärast piltide jaoks eraldatud, sealt oli näha, mis fordist alles oli, pärast seda kui britid kindlust pommitasid). Too päev kui me seal käisime tegid mõõkadega mehed ka laulu ja tantsu (vbl on nad seal iga päev), naised näitasid käsitööd ja oli veel muudki interaktiivset. 

Jabreen on pigem loss kui kindlus ja oma eri tasandite ja ka vahetasanditega oli eriti põnev avastada. Ei olnud väga palju vaja, et seal ringi konnates ära eksida. Aga samamoodi hästi renoveeritud ja huvitava väljapanekuga. 

Zubairi majja me ei jõudnud, kahel korral kui sealkandis olime, oli muuseum suletud. Ükskord sattusime sinnakanti reedel, mil see ongi kinni ja teinekord küll tööpäeval, kuid taaskord sisse ei saanud. Ei teagi, milles too päev teema oli.

Tänasel päeval Jebel Akhdari ilma 4WD-ta ei saa. Ning seda mitte selle pärast, et auto mäest ülest ei jaksaks sõita, vaid sellepärast, et turistid kipuvad mäest alla tulles piduritega pidurdama ja Akhdari laskumise peal sulavad selle peale pidurid lihtsalt ära ja igal aastal on inimesi seal surma saanud (viimati üks Pakistani neljaliikmeline pere eelmisel aastal). Politsei reaalselt kontrollib kõiki autosid, kus turistinäoga inimene sees. Jebel Shamsis (ja ka mujal) sellist kontrolli pole, ainult Akhdaris.

Ööbisime jah Wahiba liivadel (nüüd küll nimetatakse neid Sharqiya liivadeks) ning valisime Sama Al Wasili laagri. Jäime valikuga väga rahule. Kõrbes sõit (vähemalt see düünide vahe, mis viib Wasili) oli ikka väga lihtne, 4WD tuli paaris kohas kasuks, kuid väga suure tõenäosusega oleks saanud ka kaheveolise masinaga selle tee sõidetud, kui oleks hoolikas olnud. Kui sa mõnes kõrbelähedase linna bensukas, restos, poe ees või lihtsalt seisma jääd, tormavad muidugi "kõrberebased" juurde ja räägivad, et kui ohtlik see sõit ikka on ja kui ma vähegi enda ja oma pere elust hoolin, peaksin neid teejuhiks palkama. See oli ka ainus koht, kus keegi suhteliselt agressiivselt midagi pakkuma tuli. Tankimise ajal käis neli tüüpi akna taga, viimasele kahele juba ütlesin, et sõidan hoopis Masqatisse.

Mis puudutab teisi teid, siis Jebel Akhdari kaheveolisega ei lasta (politsei valvepunkt on teel ja isegi minu neliveolisel tangil paluti ette näidata, et Low Gear 4WD on laskumiseks olemas), aga muidu saaks suuresti ilmselt hakkama. Mina käisin aga rannikul ja ka wadides linde pildistamas kohtades, kuhu ilma 4WD-ta ligi ei pääse ja Jebel Shamsist murdsime rannikule põhja poolt ning selle kohta juba kirjutasin, et seal oli 20 km sellist teed, kust päris kindlasti kaheveolisega läbi ei saa (isegi oma neliveolisega olin ühel hetkel veits mures, sest asfaldirehv ei ole mõeldud kivistest jõesängidest läbisõitmiseks, aga kuna väike kogemus on all, siis probleeme ei tekkinud). Nelivedu annab seega mingites kohtades mugavuse, peamiselt mägedes laskumistel ja näiteks rannikul laguunide või lihtsalt mere äärde sõitmisel (ning meile oli vaja ka suurt pagasiruumi kolme kohvri paigutamiseks). Kui kaugele arenenud looduspildihuvi pole ja käikudega pidurdamine käpas, saab enamused turiste huvitavad kohad ka tavalisega sedaaniga ära käidud. Samas kuna kütus ei maksa midagi ja tore on vahel ka asfaldilt maha keerata, siis mina soovitan ikkagi neliveo võtta, kui vähegi kannatab. Jebel Shamsi vaatekohta sõites on näiteks ka põhiteel ca 10 kilti üsna järsku kruusakat, kõrvalteedest rääkimata. Aga selles mõttes sa pead ikka teadma, et kuhu sa sõidad ja millised on teeolud, meiesugustel lauskmaa inimestel ei tasu mägedes ega ka liivastel rannikuteedel hullu panna.

Nizwas ööbisime vahvas korteris nimega Rosa Bella, mis asus fordist 2 minutise jalutuskäigu kaugusel ja väidan, et parema asukohaga ööbimiskohta autoga reisijale Nizwas pole. Fort, Souq ja vanalinn olid 200 meetri kaugusel, korter oli värskelt renoveeritud ja avar ning need 3 päeva, mis Nizwas olime, saime küll täiel rinnal sellist vanakooli Araabiat nautida. Oli õnn näha ka reede ja laupäeva õhtu (mis on siis mõlemad nv päevad) souqi, kus peamiselt kohalikud ringi strollivad ja endale kaupa varuvad.

Otsustasime ka siiski minna. Ei tee seda väga kerge südamega, aga kodus istumine ja pidev uudiste jälgimine ei aita kedagi ning hetkel peale rahaliste ja mitterahaliste annetuste ei oska ka väga palju täiendavat teha. 

Selle segase maniaki kiuste tuleb püüda normaalset elu jätkata ning oma lapsele näidata, et maailmas on ka midagi muud peale laastava viiruse ja sõja. Samas süda on siiski Ukrainas ning ma väga loodan, et moel või teisel venemaa juhtkond lähinädalail vahetub.

Täisvaktsineerimine on 2 süsti. Ise ka Dubaisse minemas märtsi lõpus.

See "ühe korra kasutatud" reegel jäi mulle ka segaseks. Kuidas seda kontrollitakse, et seda on kuidagi kusagil kasutatud, tegemist on siiski ju QR-koodiga? Kas loogika ongi selle järgi, et kui tuled riigist, kus PCR on nõutav, siis järelikult oled juba kasutanud? Sisu mõttes on see muidugi absurd, aga tänapäeval muidugi ei imesta enam millegi üle.

Dubai ei nõua alla 12-aastastelt PCR testi.

Hea madmaxx, tänan küsimast, oskan lugeda. Lisaks sõnadele, saan aru ka kontekstist. Kui üks lause kontekstist välja rebida, siis see võib tähendada hoopis teist asja, kui on selle lause kirjapanemise mõte. Nagu ka sinu näite puhul. 

See sinu viidatud lause ju käib ainult reisieelse testimise kohta. Et kuidas käituda, kui oled juhtumisi hiljuti COVIDi läbipõdenud ja test näitab endiselt postiivset. Ei maksa inimestele puru silma ajada, et see tähendab ka seda, et saab ilma vaktsineerimata reisida, sest nõue mittekodanikele on endiselt järgnev (mõlemad peavad olema täidetud, mitte ainult üks):

• You must be fully vaccinated to travel to the United States by plane if you are a non-U.S. citizen, non-U.S. immigrant (not a U.S. citizen, U.S. national, lawful permanent resident, or traveling to the United States on an immigrant visa). Only limited exceptions apply.
• You are required to show a negative COVID-19 test result or documentation of recovery from COVID-19 when you travel to the United States by air.

Teemaalgatajale muidugi mõttekoht, et kas ta selle info pealt riskib reisile minna, et kellegilt ei küsitud COVID-passi. Arvestades seda, et ametlikult on vaktsineerimisnõue siiski üsna rasvaselt välja toodud ja ühtki viidet, et läbipõdemine annab erandi, ametlikel CDC lehtedel pole.

Jah, seda tingimust ma nägin ning see ütleb vaid seda, et testida on vaja nii või naa ning toob ära juhendi juhuks, kui oled hiljuti põdenud ja terveks saanud ning annad seetõttu positiivse PCR-i (kusagil ei mainita seda, et siis vaktsineerimist ei nõuta). 

Mittekodanike osas on ju ära toodud ammendav loetelu inimestest, kes vaktsineerimata riiki pääsevad (äsja läbipõdenuid ka seal ei mainita). Mitte kusagilt ei leidnud ma ühtegi viidet selle kohta, et äsjane läbipõdemine tühistab vaktsineerimisnõude. 

Samas kui sa oled jaanuaris 2x juba sellise loogika alusel USAs käinud, siis järelikult saab, ega ma ei vaidle. Lihtsalt CDC lehelt sellist viidet ei leidnud. Mina loen tingimusi siit - suht must-valgelt kirja pandud:

https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/travelers/noncitizens-US-air-travel.html

Kui sa nende kategooriate alla ei kuulu, siis ei:

https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/travelers/proof-of-vaccination.html#noncitizen

Hiljuti tegin endale asja selgeks, sest oli plaan minna jaanuar-veebruar EXPOle ja pärast Omaani. Omikron lõi plaani sassi ning nüüd on sihiks minna hoopis novembris ja siis loomulikult jääb ka EXPO nägemata. 

Aga oskan kommenteerida Omaani nõudmisi:

1. Alla 18 aastaste puhul ei nõuta ei vaktsineerimist ega testi.

2. Omaan nõuab kindlasti ka piisava COVID-kindlustuse olemasolu.

3. PCR-testi võib teha Eestis, kui see ajaliselt klapib (st ei ole Omaani piirile jõudes vanem kui 72 tundi).

4. Kogu paberimajandus (sh PCR QR koodid) tuleb eelnevalt üles laadida lehele https://covid19.emushrif.om/)..)

Positiivne PCR-test pärast põdemist on keerulisem juhtum. Omaani reeglitepaketist (https://www.omanairports.co.om/news/en/update-on-travel-restrictions-related-to-covid-19/)) selle kohta infot ei leia, aga lennufirmad väidavad, et "Passengers who have recovered from COVID-19 but tested positive on arrival are exempted from health isolation providing they are able to submit proof that they have completed the prescribed isolation period in the country where they were infected before traveling to the Sultanate." See konkreetne info on pärit KLM-i lehel.

Tahaks loota, et see nii on, kuid mina küsiks selle ikkagi konsulaadist üle. Et kas see info kehtib ja milline peaks olema esitatav tõend.

Tundub, et juhilubade mure on lahendatud, sest Taiwani Maanteameti kodulehel toodud nimekirjas on Eesti informatsioon ära muudetud ning Taiwani rahvusvaheline juhiluba kehtib ka Eestis (mis peaks siis tähendama ka vastupidist kehtivust). Varasemalt oli seal nimekirjas Eesti taga üks suur rasvane NO.

Fail, millele viitan, asub siin: https://www.thb.gov.tw/resource/upload/Download/3f76b3c7-6178-451a-884c-8240fbdca5bc.pdf

Hoolimata erinevatest plaanidest, tegi COVID taas omad korrektuurid ning 2021 jätkas 2020 aasta reisivaba elu ning ainsaks käiguks jäi perega mõnepäevane Riia külastus augustis. 

2022 osas olin juba ostmas pileteid jaanuariks Omaani, vahepeatusega Dubais (et ikka EXPO-l ka ära käia), kuid sõna otseses mõttes samal päeval tuli esimene uudis omikronist. Viirust otseselt ei karda, kuna vaktsiinid tehtud ja tõhustusdoos nüüd ka, kuid vaadates selle tüve kiiret  ja jõulist (kuigi üsna leebete sümptomitega) levikut, siis kartus on selle ees, et riigid keeravad turismi peagi taas mõneks ajaks kinni ja siis passid seal nii, et kusagil käia või midagi teha ei saa. 

Ning arvestades kui lobedalt omikron vaktsiinikaitsest läbi näib vupsavat, on nullist kõrgema tõenäosusega ka olukord, kus saad reisil katku külge ja pead siis seal nädal-paar karantiinis istuma, enne kui koju lubatakse. See oleks vast veel kõige nürim variant - oma raha eest väljamaal vangis istuda. 

Aga ma pole alla andnud, eks paistab kuidas jaanuaris-veebruaris arengud on ja selle pealt siis otsustame. Märtsi lõpuni on Omaan (koos lapsega) reisimiseks veel klimaatiliselt talutav sihtkoht. 

Kui see plaan ei õnnestu, siis äkki aasta lõpus või ülejärgmise alguses Colombia (või Ecuador või Peruu). 

Kevadel ehk saab Pariisi ja/või Lissaboni ning vahemikku kevad-sügis võiks ära mahtuda ka Kreeka, kuhu pole varem veel sattunud, kuid mis on pikalt mõttes olnud. Järeltulevale põlvele on aastaid lubatud Astrid Lindgreni maa külastust Rootsis ja Muumimaa taaskülastust Soomes, seega ka need tripid on nimekirjas ootel.

Lennusoodukatest on käesoleval ajal suhteliselt ükskõik - minu suurim soov on see, et 2022 reisaastat kokku võtva teema minupoolne kommentaar ei algaks tõdemusega, et "Hoolimata erinevatest plaanidest, tegi COVID taas omad korrektuurid..."

Kui sul juhtub olema LHV kuldkaart, siis seal on ka korralik COVID-kaitse.  COVID-st tulenev reisitõrge on 2000€ per kindlustatu (st kaardiomanik + pereliikmed) ning COVIDiga seotud meditsiiniabi on kaetud 500tuh€ ulatuses. See COVIDi lisakaitse kehtib praegustel andmetel märtsi lõpuni.

Sellest ringreisist sai lõpuks valmis ka reisikiri, mille huvi korral leiab siit - https://taivan2019.blogspot.com/.

"Sõrmuste Isanda" ja "Kääbiku" triloogia kinnistas niigi ammu mõtetes olnud Uus-Meremaa lõplikult ning 2017 seal ringi sõites, sai külastatud ka mitmeid võttepaiku.

Teiste reisisihtkohtadega on olnud pigem vastupidi - pärast riigi või piirkonna välja valimist olen vaadanud enne reisi selle paigaga seotud filme. Peamiselt küll loodusfilme, kuid ka erinevaid mängufilme.  Ega muidu vist poleks Taiwani "Seediq Bale" filmide, Botswana elust pajatava krimikomöödia seriaali "The No. 1 Ladies' Detective Agency" või muude sarnaste teoste peale sattunud.

Samas kaudse (võib-olla ka otsese) mõjurina tooksin välja ka nõukaaja seriaali "Kapten Granti lapsed" (see, kus Ulfsak mängis), mis mulle lapsena väga meeldis ning kus toimunud pidev ühelt maalt ja kontinendilt teisele rändamine tundus tohutult põnevana. Mine sa tea, võib-olla sai reisikihk just sealt alguse. Igatahes teoses külastatavatest maadest on Argentiina ja Uus-Meremaa juba käidud, Tšiili ja Austraalia on veel minna :)

Suur autorendigrupp Hertz andis USA-s pankrotiavalduse sisse. Loodetavasti ei tähenda see korporatsiooni lõplikku lõppu, vaid meedet, kuidas kuidagigi ellu  jääda, sest tulud on ilmselt mitu kuud nullilähedased.

Ja 440 nakatunuga (ja ca 25 miljoni elanikuga) Taiwan on selle loogika järgi üks maailma vaesemaid riike? Kuigi SKT per peanupp alusel on ta Eestist ees...

Ma arvan, et ta mõtleb ikkagi tavalisi pesukarusid. Need on Manuel Antonios olemas (olen neid ise ka seal näinud/pildistanud) ning ninakaruga on neid loomi keeruline segamini ajada.

1. Alustades lähemalt, siis korduvalt Riias ja Vilniuses ning korra Turus. Pikemalt sai viibitud Viinis, kuid reisiaasta tipphetk oli kindlasti 3 nädala pikkune ringreis Taiwani. Uskumatult tore ja eriline riik sõbralike inimeste ja põneva loodusega.

2. Ehk õnnestub Kreekas ja Šotimaal ära käia ning kaugema sihtkoha mõttes tõmbab taas Ladina-Ameerika suunas. Näis.

3. Lendude sooduspakkumisi ei kasutanud, sest pikemate reiside sooduspakkumisi sisaldavad tihti ülipikki vahepeatusi ning lühikeste otsade puhul ei sattunud reisiajad ning soodukad ühte ajaaknasse. Aga iga kord kui pileteid ostan, vaatan käimasolevad kampaaniad üle (sh trip.ee vastava lehe).

Minul on ainult üks, peaaegu ebameeldivalt lõppenud autorentimise kogemus ja see oli mõned aastad tagasi Sixtiga Barcelonas. Võtsin paariks nädalaks auto ja kõik sujus probleemideta kuni jõudsin reisilt koju tagasi. See oli ligikaudu nädal pärast rendiperioodi lõppu kui postkasti potsatas pikk juriidiline kiri koos ca 300€-se maksenõudega. Kirja sisu oli selles, et autolt leiti suur mõlk, selle parandamine oli oooii-kui-kallis ja nüüd maksa ära või me võtame selle summa su krediitkaardilt. Kuna ma tegin autost üleandmise hetkel pildid ja mingit mõlki loomulikult polnud, siis nad kas labaselt üritasid petta või siis üritasid mingit vana kriimu minu kraesse sokutada. Igatahes ma saatsin sama kurja kirja vastu ning lubasin krediitkaardi tehingu koheselt vaidlustada kui see tehakse ning sellega kogu asi ka lõppes. Rohkem mulle ei kirjutatud.

Aga see on ainult üks peaaegu-tõrvatilk ligikaudu 20-st korrast, mil ma piiri taga autot rentinud olen. Ülejäänud kordadel on kõik sujunud kenasti.

Eks kindlasti sõltub probleemivaba rentimine ka eeltööst. Kui sa bronnid auto puhtalt reklaamitud üliodava päevahinna pealt, siis võib juhtuda, et see nimekiri täiendavatest kuludest sulle tõesti ei meeldi. Mina ise uurin alati nelja asja lisaks hinnale - läbisõidupiirang (km), superkasko hind, kas superkaskol on omavastutus ning kas rentimisel broneeritakse ka mingi summa su kaardil. Kui mõnda asja nendest broneerides kusagilt ei leia, siis küsin e-kirja teel või helistan üle ning kui infot ei saa, valin mõne teise pakkuja. Enamus juhtudel võtan superkasko ka, sest ma olen valmis maksma selle eest, et mingite jamade korral on need jamad kellegi teise omad.