Raha välja võtmine - selle kommentari anonüümne andja tundub olevat väga kursis India olude ja v'imalustega. Ma oleks väga tänulik kui ta võtaks ühenndust [email protected] aadressil, sest kavatsen ise minna augusti lõpus Indiasse esimest korda ja mitte üksi vaid 13 aastase tütrega ja mitte turismipaketiga vaid seljakotiga. Mida lähemale reis jõuab seda rohkem tekib küsimusi ja - olgem ausad - hirme. Kuna just algatati siin kampaania, et ei tohi esitada liiga korduvaid küsimusi ja mina pole just sage trip.ee külastaja ei hakka ma ise kõiki oma küsimusi siia topikuks seadma kartes et siinsetele vanadele reisihuntidele on need kõik "korduma kippuvad". Seega - kui keegi on Radjastani ja Kuldse kolmnurga "seljakotiga läbimise" ekspert, siis andke endast märku ma olen väga tänulik!
esiteks: India restoranid Eestis = otsi kuupealt värsket õhku (st kuigi seal võivad olla päritolumaa kokad ei ole seal saadav roog pooltki seda mis Indias saadu) . teiseks: omast kogemusest võin öelda et näiteks kõhu võib keerama ajada nii tänavalt ostetud kui ka väga kenas ja luksuslikus restos saadud toit. vahet pole - ise peab ettevaatlik olema ja teadma (katseeksituse meetodil) mida tarbida mida mitte.
Mis mõttes on rahaautomaadid igal pool? Olime 3 nädalat Indias, startisime Delhist ja külastasime ka näiteks Shimlat, aga mulle küll silma ei hakanud. Samas ega me spetsiaalselt ei otsinud ka. Mis puudutab toitu, siis kuna me olime palju mägedes ja seega pärapõrgus, siis toidu suhtes ei saanud küll valiv olla. Peamiselt riis erinevate vürtsikastmetega ja tsapati eri varitasioonides (pranta, roti jne). Osadel meist läks süda sellest lõpuks pahaks küll, aga minul polnud häda midagi. Sõime tõesti igal pool ja algul isegi valisime meelega just need kohad, kus kohalikud sõid, kuigi need olid vahel siiski ekstreemsed kogemused. Üsna mustad nõud ja lauad, ühe söögikorra ajal pakuti kana asemel mingit muud liha. Võis ka koer või rott olla, kes teab. Kui söögikohta lähete, siis vaadake, et te ei istuks küsimata nende meeste lauda, kellel on otsa ees punane tärn, sest need on tähtsad onklid ja see oleks lubamatu käitumine. Teiseks vahitakse teid vähem, kui te söömiseks paremat kätt kasutate ja samast pudelist huultega ei joo:)Käega riisi vast siiski sööma ei pea, las see jääb kohalike privileegiks. Suuremates linnades ja turistikohtades on ka McDonaldseid ja muud säärast, aga ega need tavaliselt kohe silma ei hakka. Sinna peab spetsiaalselt minema ja neid otsima. Kohalikes söögikohtades süües saate ikka ehtsa India-kogemuse, kuigi väike toidumürgituse risk jääb alati. Indialased ise on küllaltki tihti haiged ja düsenteerias, palju oli lausa tänava ääres oksendavaid inimesi. Nii et mitme otsaga asi. Põhiline aga on see, et toit oleks ikka keedetud või praetud, siis on haiguse-oht väiksem.
üle ei pea pingutama, aga lihtsaid nõudeid tuleb järgida, et turul pesemata asju ei sööks ja vett ainult pakend.pudelist, ei maksa ka väga räpast toidukohta valida. Samas ükskord sõin Mumbays ühes jubedas urkas, kus laudu polnud keegi vist aastaid pühkinud, minu laual näiteks vedelesid 3 surnud rotti, üks oli juba tugevalt lagunenud. Vaatepilt oli õudne ja veel see hais, aga nälg oli suur, pidi sööma. Toit oli enam-vähem, ja pärast ei tekkinud ka mingeid probleeme.
Käisid Mumbai prügimäel või? Süüa tasub seal, kus on palju kohalikke.Nemad teavad, kus hea.Pasanteeria saab ennemini niiöelda valgeinimese kohast, sellepärast,et toit kallis inimesi vähe ja klienti oodates produktid riknevad.Õlu-rummi jaoks otsige üles nn. inglise õllepood.Kohalikud teavad.Üks on näiteks kohe New Delhi raudteejaama juures(õlu 35r fiks hind)