Kõik on väga head valikud, nagu ka kõik ülejäänud Lõuna-Ameerika riigid. Kui pisut arvustada, siis Rio de Janeiro on lahe aga Kristuse kuju pärast küll ei maksa sinna minna. Aga Brasiilias on ülilahedaid kohti, näiteks Bonita või Cuiaba või Campo Grande. Aga kindlasti tasub minna Pantanali, soovitavalt nii Põhja-, kui ka Lõuna-Pantanaali. Ka Amazonasesse saab erinevatest kohtadest, kõik annavad erinevad kogemused ja muljed. Brasiilias on muidki lahedaid rahvusparke, tasub aeg pikemaks maha võtta ja nautida. Ka Iguacu jugasid on parem vaadata Brasiilia poolelt.

Argentiinas on Buenos Aires ülilahe linna, kuna saatuse tahtel pidin seal veidi rohkem viibima, siis sain sealt mõnusa fiilingu.

Kui Venetsueela uuesti reisitavaks muutub, siis soovitan kindlasti sinna minna.

Endale tundub, et peaasjalikult tuleb aega varuda, et sihtkohta nautida. Pigem kuu või kaks riigi peale, kui nädalaga läbi tuisata.

Lisaksin siia nimekirja ka Ecuadori - Amazonase vihmamets, Andide kõrgmäestik ja pilvemetsad, vapustavalt mitmekesine loodus ja loomulikult Galapagos. Ecuadori pluss on ka see, et võrreldes enamuse Lõuna-Ameerika riikidega on see üsna kompaktne sihtkoht.

Aga endal samuti väga head mälestused ka Argentiinaga ning Buenos Aires on senini üks lemmikuid metropole. Lisaks eelpool mainitud paikadele tooksin Patagooniast veel eraldi välja ka Tulemaa päris riigi lõunaosas.

Soovitan soojalt Brasiilias sellist kohta nagu Parque Nacional dos Lençóis Maranhenses. Sinna on natuke keerukas küll minna, kuid saab elamuse, mis jääb sügavalt hinge - helevalged ja kõrged liivadüünid, mille vahel kristallselged ja lasuursinised laguunid, kus soojas vees mõnus supelda. Peale meie grupi -12 inimest - kedagi teist ei näinud ja kindlasti tasub mõne kõrgema düüni harjale päikeseloojangut vaatama jääda. Selge ilmaga võrratu elamus. Sinna suurt massiturismi ei ole ja minu teada eraviisiliselt vist ei saagi. Meie sõitsime bussiga Sao Luis linnast (Maranhao osariik) Barreirinhasesse ja sealt võtsime tuuri düünidesse. Esialgu viidi veoauto kastis ühe jõe äärde, mille ületasime väikese praamiga (mahtuski ainult 1 auto), siis sõitsime tükk aega mööda liivast teed põõsaste vahel ja lõpuks jõudsime düünidesse, kuhu jalanõudega ei lubatud minna, need jätsime autokasti. Giid vedas meid siis erinevate düünide ja laguunide juurde. Ise arvatavasti eksiks küll ära, sest tuulega liivamäed liiguvad ja ümbrus pidevas muutumises. Olime seal vist kokku 5-6 tundi koos päikeseloojanguga.

Väga huvitav teemapüstitus, kuna endal just plaan sinna pikemaks minna detsembris ja mõtlengi, et mida plaani lisada. Kuna suure osa ajast vaja ka kaugtööd teha, on muidugi liikumine natuke rohkem piiratud. Ise olen mõelnud ka kindlasti Boliivia peale, mida siin veel mainitud pole.

Endale väga meeldis Kolumbia ja linnana sealt eriti Medellin, mis oli väga positiivne üllatus. Soovitan seal kindlasti giidiga tuure, et rohkem linna taustaga tutvuda.