Mul oli selleks Hiiva Usbekistanis.
Ikka täiesti müstiline koht, kus sealses vanalinnas kaasaeg ja traditsiooniline eluviis korraga kokku saavad.
Eelmisel aastal Berat Albaanias, kus sattusin kõigi nende piltide peal olevasse kodumajutusse, kus selgus, et ilma sõnagi oskamata räägin vabalt itaalia keelt.
Olümpiamängud Pariisis, suurepärane koht selle sündmuse jaoks. Vehklemine Grand Palais, rannavõrkpall Eiffeli torni jalamil, näha oma silmaga kuidas dream Team pidi viimasegi jõupingutuse välja panema , et Serbia alistada poolfinaalis. Rasmus Mägi kõike välja panev jooks , mis päädis finaalipääsuga. Või euroopa suurimasse sisehalli ehitatud ajutine ujumisareen ja Lilles jalgpallistaadionile ehitatud ajutine käsipalliväljak.
Fenomenaalne sündmus ja tõeline spordipidu. Mis oli aga veel huvitavam, Pariis oli sel ajal inimtühi, õnnestus teha mõned pildid meteojaamades kus olime ainsad inimesed.