Oleme minemas jaanuaris elukaaslasega pikemale seljakoti rännakule. Esialgu küll Work and Holiday viisaga aastaks Uus-Meremaale ja sealt edasi nagu ikka aasia ots. Meie oleme esialgselt plaaninud külastada Indoneesia saarestikku, Filipiine, Taimaad ja Hiinat. Nii muuseas sisestasin ühel õhtul Youtube-i otsingusse dangerous roads ja sealt viskas ikka klippe nii uus-meremaalt, filipiinidelt kui hiinast. Loomulikult mõistan ,et vulkaanilisele ja mägisele maastikule on need mägiteed paratamatud, kuid siiski....mul oli ikka väga kõhe juba Tenerifel ringi sõites põhja pool ja Masca küla külastades, autoaknast kuristikku vaadata. Eriti tekitab kõhedust mõeldes sellele ,et bussidega seal ringi kolistada. Muidugi on ärevus uute kohtade külastamise ja nägemise ees suurem kui hirm. Loeks huviga teiste põnevatest seiklustest seoses mägiteedega. Ja Uus-Meremaal rännanutele....kui palju seal neid ette tuleb, pean silmas ikka selliseid eriti hirmsaid nagu Skippers Canyon Queenstown ? ( ´eriti hirmsa´ hinnang põhineb küll ainult tänu youtube-i videomaterjalile )
Hiinas (Yunnan) oli küll vahel endal hirm püksis. Bussiloksuga sõita kitsal kruusasel mägiteel, millel veel pool mäepoolsest küljest on reserveeritud mäest alla veerenud rusuvallide jaoks, on päris hirmutav. Nepaalis sellist hirmu küll ei tekkinud.
Rändasime abikaasaga miniatuurse matkabussiga ligi 4 nädalat Uus Meremaal ja üritasime leida ka närvikõditavaid teid. Vastavat kodutööd küll ei teinud aga need, mis koha peal ette jäid ja oleks võib-olla midagi pakkunud, olid tavaturistidele suletud - nendel veeti turiste organiseeritult. See Skippers Canyon ei tundu ka videodel olema teab mis kole koht. Isegi kesk Norras võib leida palju ekstreemsemaid teid, kus tõesti ei mahu päris pikalt kaks autot teineteisest mööduma ja targudamine suure tõusu või laskumise peal on päris ekstreemne tegevus :)