Viimased kommentaarid

Tundub, et USA-s kõik sõiduautod sõidavad aasta ringi m+s rehvidega. Seattle'st Kanadas rendiautoga suusatamas käies ebamugavust kordagi ei tekkinud, kuna teed lükati kiiresti lahti ja käidi graniitkillustikuga üle, lumi on ka pisut teistmoodi - ei lähe selliseks jääks nagu Euroopas. See viimane oli suusanõlvadel hästi tunda.

Ella123, lahedad videod! Nepaali oma aitas mõnusalt meenutada käidud radu.

Uued olid Kamtšatka ja mitmed suusakeskused Šveitsis.
2018 plaanis talvel LAV ja sügisel USA lääneosa mõned käimata rahvuspargid - Yellowstone NP, Grand Teton NP, Glacier NP jt.
Lendude soodukaid ootan Salt Lake City-sse.

Kamtšatka poolsaar oli väga eriline, sellest sai siin juba pajatatud
https://trip.ee/foorum/uldfoorum/kamchatka-2017-pildid

Veigo, tänud! Ma pole ka rannainimene, aga ajasid Maldiivide isu peale küll :)

AndresR, väga lahe ja lustakas video!

Olen ka üsna rikutud. Kuigi läptop on järjest rohkem koju jäänud, siis nutitelefonist ei raatsi loobuda. Naudin looduse, kultuuri km avastamiseks leitud lisaaega ja minul võtab nutikas pinget ja koormust maha, kuna

  • vastavate äppidega salvestan soovitud asukoha (laager, hotell, auto, leitud eriline koht jm; näiteks GPSKit)
  • navigeerin (jalgsi, autoga, rattaga, ühiskondliku transpordiga; näiteks GoogleMaps).
  • raamatute, kaartide jm vajadus olematu, kuna internet taskus (vajadusel teen soovitud infost koopia; näiteks Office Lens).
    Nii võiks pikalt jätkata.
    Ilma peegelkaamerata (pildistamine samasuur hobi kui reisimine; ei saa loobuda) lähen vaid suusareisile (kus suur kaamera segab sooritust ja kukkudes ohtlikum; taskukaamera parim koht jope küljetaskus - seal hoides ma ei ole veel ribi murdnud).
    Väike akupank taskus on marjaks ära kulunud.
    Isegi kui reisimise aeg ei oleks limiteeritud, jätkaksin vist samamoodi. Kuigi kunagi ei tea ette ...

Inimesi on erinevaid - osa põgeneb aktiivse vulkaani juurest, osa sooviks just sel ajal seal olla, et ürgset loodust kogeda ...

pinnael , tänan!
Olen samad dilemmad läbi käinud.
Olen katsetanud mitmeid formaate. Kõige pikemalt pildi-video-muusika-teksti presentatsiooni. Nüüd olen jäänud pildireportaaži juurde.
Jagamiseks tegin 7 a tagasi valiku Flicr.com kasuks ja olen väga rahul, kuna väga mugav, palju võimalusi ja tasuta ruumi 1 TB. Ka ajakiri Digi on sama meelt oma pildimajutuse testis "Kuhu riputada pildid?" (Digi nr 151, nov 2017, lk 56).

pinnael, väga lahe blogileht, tänud jagamast!

andresk, lahe reis ja lugemine, tänud jagamast!

Muttel, tänan!
Feeba, tänan!

Rohkem sellest matkast kuuleb korraldaja Mati enda suust Jõulumäel 25.11.17 http://www.matkaliit.ee/matkajate-ja-matkajuhtide-kokkutuleku-programm-ja-registreerumine

Netu, tänan!

Cocoboco, tänan!

Muttel, kohalikud loevad turismihooajaks augusti algus kuni septembri keskpaik. Aga ka sel ajal tavapäraselt pool aega sajab. Selle aasta augusti hea ilm oli ka kohalikele täielik üllatus ja õnn.
Helikopterite lennud on ilmast kõige rohkem haavatavad. Olen kuulnud lugusid, kus on oodatud lennuilma 3 ja 5 päeva ja väga mujale ka minna ei saa, kuna ei tea, millal lennu-auk tekib ja sellest, et jäigi lendamata. Suure läbivusega autod on odavamatel korraldajatel vanad ja lagunevad, sõiduajad lähevad oodatust pikemaks. Kindlasti teha kokkulepped ära. Aga see ei tähenda, et see reisi planeerituks teeb. Märksõna on - varuda aega.
Petropavlovski ümbruse avastamiseks sobib hästi takso. Ütled telefonis, kuhu soovid jõuda ja dispetšer saadab ise vastava läbivusega džiibi ja küsimise peale ütleb orienteeruva hinna, mis oli üllatavalt odav (näiteks linna tsentrist Kolme Venna / Tri Brata juurde neljakesi 500 rubla). Kasutasime ka ookeani äärde Holõtõrski rannale jõudmiseks, tagasi matkasime mõlemal juhul kuni esimese bussini. Linnaliinibussidel pealeistumise tasu 25 rubla.
Elasime põhiliselt telkides, mõned ööd korterites. Kindlam vist võtta booking.com vm kaudu, kohalike poolt pakutavad kippusid "pommiaugud" olema. Kui aega on, siis ilmselt leiab.
Toit ise tehes odav, väljas sõltub sellest, kuhu lähed. Pealinnas kordades odavam ei olnud kui meil. Samas mere ääres matkates kalurid kinkisid meile kala ja korjasime kaldalt merekapsast, millest naised tegid fantastilist salatit. Jõed kubisevad kalast (küsige kohalikelt mida ja millal kõlbab süüa; kudemise aeg), metsad seeni ja marju täis. Ettevaatust karudega, eriti mittekudemise ajal, kui nälg teeb nad närviliseks!
Rahavahetus vist ainult Petropavlovskis. Me saime euro eest 68-72 rubla, dollar oli kehvema kursiga. Vahetuspunktid olid iga 100 m peal.
Maksmisel deebetkaartidega probleeme polnud.
Helistamise ja Interneti jaoks mõistlik osta kohe sim-kaart, 5 euro eest sai 4-8 gb. Levi olemas ainult suuremates asulates.

andresk, tänan!
PKC (Petropavlovsk-Kamchatsky) pileteid lubati hakata müüma 12 kuud enne lendu. Reaalselt õnnestus osta ~9,5 kuud ennem ja siis saime edasi-tagasi 745 euroga. Koduleht näitas ka 600 kanti, aga selle hinnaga ostu vormistada ei õnnestunud.

marks66, tänud!
Hea plaan. Lennupileteid tasuks siis juba vaatama hakata. Meil olid Aeroflotist üle 9 kuud ette ostetud. Saime odavamalt, ilma lennujaamade vahetusteta ja normaalsete lendude vahedega - Šeremetjevos minnes 3,5 ja tulles 5 tundi.

veigo, tänan!
Hakatšõni pimsikaljud.
Sisesta Google otsingusse
Kutkhiny Baty
Кутхины Баты

Pimms on klaasjas ja veest kergem vulkaaniline kivim
https://et.wikipedia.org/wiki/Pimss

Tip,
sõber pani ise reisi kokku ja kutsus kaasa matkama sinna, kus ta peale TRÜ lõpetamist 3 a geoloogina töötas. Minul kulus pisut üle 3000 euro.

Mkm,
oli tõesti, tänan!

Kus saab lisada "olen käinud"?

Nii on, Eesti, USA ja paljude teiste riikide juhiload Jaapanis siiani ei kehti.
Autorendist autot küsi ingliskeelse menüüga navigaatoriga. Sellele saad sisestada sihtkoha telefoni numbri - toimis.
Arvatavasti saad kõik vastused kätte, kui sisestad ülemisse otsinguaknasse "autorent Jaapanis".

Mõlemad väga lahedad reisikirjeldused piltidega, mis panid oma Ukraina-Moldaavia-Transistria mälestusi läbi lappama, kui sai üksi autoga seal seigeldud. Transistriat nägin küll minimaalselt öösel läbi autoakna, kui peale piiril pikka grillimist pidin ametnike poolt etteantud ajaga teisest (Odessa-poolsest) otsast) väljuma. Aga ka see oli seiklus, mida lahe meenutada.

https://www.flickr.com/photos/ruudi/albums/72157625019498622

maree-ga täiest nõus. Üks hea nipp veel, mille õpetas mulle reisijuht Eveli Kilimandjaro võtmisel, on see, et jood vee olemasolul suure koguse endale sisse (nagu kaamel) ja pärast on vee tarvidus oluliselt väiksem. Tavaliselt on mul 0,25-0,33 l õhukeseseinaline veepudel taskus (Kilimandjaro tõusul ei tohtinud keskkonnanõudest tulenevalt tavataarat olla ja seal kasutasin jalgratta pudelit).

  1. Jaapan
  2. Kamchatka
  3. Lõuna- Ameerika