Viimased kommentaarid

Kangematel täiesti jalgsi tehtav. Me nii kõvad ei olnud ja lasime endid tuttaval autoga poole mäe peale viia. Sealt läksime jala tippu (tipp 906 m) ja laskusime mere äärde Nissaki'sse tagasi.

Google Maps näitab selle jalgsi laskumise raja kohta 3 tundi ja 11,5 km.
Mõned laskumise pildid alates 9093

Paar Ukraina vanemat pildialbumit, milles:

   1) Odessa pildid 5298-5543
Piltide suurelt vaatamiseks saab kasutada albumi vaates paremal üleval nurgas olevat kuvari pildi kujulist slideshow klahvi.

Olin selle statistikaga enne reisi kursis. Suurte numbrite taga on arvatavasti tõsiasi, et kohalikud oma liiklus-seadustega ja -käitumisega ennast ise (veel) väga ei kaitse. Päris huvitav oleks leida statistikat turistide (rendi)autodega juhtunu kohta.

siddhartha, autorent 12 päeva AutoEurope kaudu National'st null-omavastutusega maksis 372 € + ühe otsa tasu  145 €. Europcar'ist oleks odavamalt saanud, aga sealt mulle enam ei rendita https://trip.ee/foorum/uldfoorum/europcar-autorendi-vaidlus

Bensiin maksis kokku 98 €, keskmine hind tuli 0,68 €/liiter) ja keskmine kulu oli 6,6 liitrit/100km. 

Valeria. A, täitsa nõus. Peale isikliku autoga Napoli's sõitmist (kus oli raske leida ilma kriimuta autot) ei paku enam  ükski koht piisavalt närvikõdi. 

E.T, tänan!

Sõidukultuur oli uskumatult hea. Kogu 2200 km kohta oli ainult üks ohtlik hetk, kui maanteel rekka I reast  möödasõitu alustas hetkel, kui meie tema kõrval II reas olime (ilmselt tema peegli pimedas nurgas). 

Aeglastel kiirustel suurematel ristmikel tuleb nagu ikka liikuda sujuvalt (ühtlase kiirusega, võimalusel ilma seisma jäämiseta) ja kõik toimib rollerite meres naeratuste saatel õlitatult.
Reisi jooksul avariisid ei näinud v.a. üks teelt väljasõit.
Politseinikke oli teedel vähe ja kordagi kinni ei peetud. Põhiliselt olid kadalipu-kontrollid, kus meid kordagi ei kõnetatud, nägu nähes anti aupaklikult au. 
Auto-inimesele on Tai ideaalne koht puhkusereisiks. Kuna palju mägesid, siis pisut suurem mootor ei teeks paha. Võta kaasa  rahvusvahelised juhiload. 

holari, kasutasin Tai's mõnel korral Grab'i taksot ( nagu meil Uber ja Taxify). See osutus kordades odavamaks kui tuk-tuk. Selleks laadisin kodus nutitelefonisse Grab'i äpi (ostsin kohale jõudes lennujaamast ka kohaliku sim-kaardi). 



AndresR, väga hea reportaaž! 

Tänud jagamast!

peeterk, tänud info eest!

Annapurna ring on ka minu üks lemmikuid 

(Fullscreen'is vaatamiseks kasuta albumi vaates Slideshow klahvi üleval paremal) https://www.flickr.com/photos/ruudi/albums/72157644035033434/page1
Vaikselt kiusab ka Everesti baaslaagri matk.
Nende matkade puhul meeldib mulle see, et ei pea rasket kotti kandma ja saab lihtsalt nautida.

happyday, tore matk ja lahe reisipäevik koos piltitega! Selline noore neiu üksi matkamise lust, julgus ja ettevõtlikkus on üsna muljetavaldavad ... 


peeterk, tänud jagamast! Palju häid tabamusi!

Palun jaga kogemusi, sh
- kus ja kust täpsemalt on pildid tehtud? 
- kui lähedale karudele pääses? 
- millised võimalused on üldse Alaskas karude pildistamiseks? 
- jne.

sumsarr juba mainis ühte  selleteemalist eestikeelset saatesarja. Panen minule teadaolevad rivi peale. Kui keegi teab veel, võiks lisada.

2006  Rännud Kersnaga: Kilimandžaaro 
2013  Saladuslik Aafrika: Kilimanjaro (Peeter Vähi ja Tiina Jokinen)     https://arhiiv.err.ee/guid/20131012143422801000300112290E2BA238B440000006264B00000D0F003564
2018  Kuni mägi meid lahutab https://tvplay.tv3.ee/kuni-magi-meid-lahutab/  


Peale väsitavat matkapäeva <a href="

">

Eve, tänan!

Germalo Reisid, kellel kõik toimis "õlitatult". Giid Raivo stiil sobis mulle hästi - infot parasjagu ja mõnusas "kastmes".

LIsan veel, et kuna nägin kraatris telke, siis uuesti minnes uuriksin seal öö veetmise varianti (eeldab ilmselt paremat aklimatti).

Tansaaniast ühel korral Eestist pakettreisiga (enne mäge olime ühe nädala Serengetis ja Ngororos).
Läbisime 6 päevaga, lühemaga ei oleks tahtnud nii looduse nautimise kui ka aklimati mõttes.
Marsruut: 1) Machame - Shira, 2) - Barranco, 3) - Karanga, 4) - Barafu, 5) - Uhuru peak, Barafu, Mweka, 6) - Mweka värav.
Võimalusel väldi meie varianti, kus tipupäeval lisaks 1,3 km tõusule veel 3,0 km laskumist. Mõnu kaob ära. Järgmisel/viimasel päeval oli laskumist ainult 1,3 km. 
Kui magamiskoti koha pealt rendid, siis kontrolli, et see kuiv on.
Kaalu kontrolliks soovitan Excelit. 
Esimesel päeval vihmametsa läbides suure tõenäosusega korralikult sajab. 
Tipupäeval (öösel) oli meil -18 ja chill -25. Mul oli 4 kihti ja ei olnud palju (alla tulles võtsin vähemaks). Kindlasti korralik tuultpidav kapuutsiga koorikjope ja -püksid, topelt kindad ja topelt müts, näokate, meil poleks suusaprillid ka liiast olnud. Saapad oleks võinud suuremad olla, et oleks saanud teise paari pakse sokke sisse panna. 


Infoks, et peale postitusele kommentaari lisamist kopeerimise teel, ei saa seda enam muuta (tuleb ette valge leht ja midagi ei toimu). Ettevalmistatud teksti kopeerisin iPhone X Notes-st). 

Venemaal Elbruse mäe alla autoga sõitmise lubade (piiritsooni, rahvuspargi, OVR-i jm), teeolude jm kohta:

Kuna autoga Elbrusele ja Gruusiasse minekuks sõbrad vedu ei võtnud, siis käisime augustis kahekesi organiseeritud Elbruse matkal ja autoreis lükkus edasi. Aga nii palju kui kohalikega suhtelsin, sh taksobussi juhi kõrval MIneralnõje Vodõst minnes ja tulles 3,5 tundi,  Kabardiini-Balkaarisse sisenemisel piirivalve- ja tollitöötajatega (kui passidega tuli bussist väjuda piiripunkti läbimiseks), siis keegi ei teadnud mingitest lubadest, mida Elbruse alla Azausse mööda suurt maanteed mööda sõiites võidaks küsida. Iga kord mainisin, et olen Eestist ja tahaks sinna oma autoga minna. Suhtumine oli ainult väga sõbralik ja mitmed ütlesid, et olete alati oodatud. Maantee kogu oblasti piires oli super, ei näinud ega tundnud ühtegi auku ega ebatasasust, eelmisel aastal oli see kogu pikkuses üle asfalteeritud. Ainul ühes kohas oli mägede vahel killustiku lõik, kus jõgi oli jupi teed ära viinud. Liiklus üsna kiire (meie taksobussli ka enamus aega 20-50 ületamist), möödasõidud teepervest jne. Samas kõike tehti väga vilunult ja eriti ohtu ei tundnud.



Ei taha küll õhutaja olla, aga meil oli grupis mees, kellel 2014 ei õnnestunud, aga seekord tegi ära :)

Muidugi saab tippu minna siis, kui mägi lubab (ilmaolud, enesetunne jm), jõuga ei ole seda hea teha.
Huvitavat lugemist nt https://nolimits.co/2015/01/07/mt-elbrus-climbing-in-the-death-zone/
(sama Google Translate -ga eesi keeles, kui link tõsta tõlgitava teksti kasti ja vajutada tõlgi klahvi)

tripp, mere äärest tippu siiski kuuendal päeval (loetelus kohalesõidu päeva ei ole). Kas käisid ka? Millise aklimatiga?


tripp, meie teostunud aklimati ja tipu kava (kehtib enamuse grupi liikmete kohta):

1. päeval hotellist 2300 pealt 3800 peale ja õhtuks hotelli 2300 peale tagasi. 
2.päeval kogu varustusega tõstukiga 3850 peale, mõni samm 3870 peale (baaslaager - soojakud), aklimatitõus 4100 peale (endine Prijut 11).
3.päeval aklimatitõus 4800 peale (Pastuhovi kaljud). 
4.päeval baaslaagri kõrval mäevarustuse koolitus, puhkepäev.
5.päeva öösel kl 03 tippu (minnes traktoriga 4800 peale).
6.päeval tõstukiga kogu varustusega tagasi 2300 peale hotelli, puhkepäev, jalgsi Tšegetti ja osa ka selle suusatõstukiga ülesse, hotelli tagasi taksoga, õhtul pidu.
7.päeval kojusõit.
Tipus käis 15 (18-st), kõik käisid sadula peal (5300).
Kõrguste jm infot on pisut ka piltide all kirjas, samuti geotagid (asukohti näeb pildi all paremas servas kaardikesele klikates).