Plaan sõita asstaks või pooleks astaks Põhja-Mongooliasse tsaatanite juurde elama. Tsaatanid on põhjapõdrakasvatajate hõim mägedes. Nad on säilitanud veel oma vanad traditsioonid ja elavad püstkodades. Millal täpselt minek on, ei tea. Aga mitte enne aasta 2010, sest ettevõttmine nõuab suuremat ettevalmistamist.
Lihtsalt huvitab: Mis on su reisi sügavam eesmärk? Kust või millest sündis selline huvi? Miks tahad nende juures nii pikalt elada?
Olen suur loodushuviline. Loodusrahvaste elu on mind juba varasest east köitnud. Raske on seda sõnastada, kuid ma lihtsalt tahan ise proovida sellist elu, päevast päeva käsikäes loodusega. Aasta võiks olla just paras aeg õppida seda paika tunnetama, kohaneda oludega nii, et hakkad üha enam märkama ja kaob ära pinge.
Vabandust Hiietont, mul tekkis ka paar küsimust. Kas sa oled juba varem seda paika külastanud? Või on tegemist ammuse unistustemaaga?
Kas nemad sind ootavad? Mis siis saab, kui aasta jooksul keegi neist sinusse ära armub?
Huvitav ettepanek. Ma oleks huvitatud kuulama lähemalt. Miks sinna ja palju on juba läbimõeldud jne...
Jep, tõsi ta on. Tunneksin isegi huvi; aga kas see on lihtsalt tore mõte, või on seal tõesti reaalne võimalus elamiseks? Selles suhtes, et ega neil põlisrahvastel vast jurtasid jalaga segada pole ja võibolla napib ka muid ressursse, et seal vastava ettevalmistuseta võõramaalasi ülal pidada... Mina isiklikult põhjapõtra püüda ei oska ja ei tunne eriti kedagi teist ka.
Aga pajata lähemalt, ehk lööksin isegi kampa :)
Mõte võib ju hea olla aga enne tasuks paar asja endale selgeks teha. Looduslähedast eluviisi saab ka kodule lähemal olles proovida, kasvõi selleks, et oma suutlikus selliseks eluviisiks järgi proovida. Mõned talvised kuud kuskil rabasaarel. Ilma pesematta, ühed ja samad riided kolm kuud järjest seljas, magamine onnis -20 ga. Pidevas toidupuuduses. Rasket tööd tehes. Kindlasti tuleks endale veel sügelised ja söödikud hankida. Kui see meeldib siis tasuks veel mõelda, et seal on elu ikkagi kolm korda hullem. Juba külma on seal kaugel 45 kraadi pluss tugev tuul. Ja kindlasti seal oodatakse igast maailma kolkast "külalisi", et neid toita ja katta.
Ma olin suvel kuu aega Mongoolias, millest 10 päeva veetsin mogoolia nomaadide juures. Väga huvitav kogemus oli. Elasin jurtas, kuhu öösiti ronisid marmotid (kohalikud loomad) sisse, et näksida meie toitu. Kui päeval oli sooja +40C, siis öösel oli vahepeal +5C ja hakkas suhteliselt külm...magasin oma soojas magamiskotis ja riided seljas. Ise pikemalt seal elada küll ei tahaks aga ma pole ka nii suur looduse fanat.
Nad ikka teevad kõiki asju nullist. Neil on lehmad, kitsed, lambad ja muud loomad, kellest nad elavad. Selleks, et seal niimoodi elada, pead olema võimeline tapma neid loomi ja siis nülgima ja ise küpsetama. Nägin ka loomatapmist. Seal ei ole nii nagu moslemitel, et verejoad voolavad igas suunas, vaid lastakse verel voolata looma sisse, et sealt see veri pärast kulbiga kokku korjata ja verivorsti teha :)
Piimast tehakse ise juustu, kohupiimataolist asja, kodujuustu jms. mis mulle tundus kõik maitsetu kuigi Eestis olen suur kohupiima jms armastaja.
Mongolid ise on äärmiselt sõbralikud ja külalislahked. Oma külalislahkust näitavad nad rasva sisaldusega toidus. Kui mingi toit on ikka eriti ravane ja tilgub õlist, siis oled eriti welcome.
Plaan minna umbes juulis UB.i rongiga ja seal edasi Hiina, Mongooliasse esimest korda. Tore oleks leida reisikaaslasi.