Üksjagu rännanuna tulistasin Palaud pooleldi puusalt. Bookingus küll panin tähele, et Palau Pacific Resort reklaamis oma liivaranda, kuid sel ajahetkel olid selle hinnad 450.- eurot öö (praegu kahele 300 eurot) ja valisin pisut mõistlikuma hinnaga Garden Palace Downtown Koror, mis maksis tol hetkel umbes 250 eurot öö kolmele (praegu 150 eurot öö kahele). Arvestus oli, et meri on ümberringi, küllap ka rand. Hotellide broneerimise juures tuleb tähelepanna, et lennud saabuvad ja lähevad ära öösel. Seega pead vähemalt vähemalt esimese öö ja viimase öö peaaegu kasutamata ikkagi endale broneerima. Kell kolm või neli öösel tahaks ikkagi magada, mitte oodata kusagil fujees sisseregistreerimise algust (seal tavaliselt 15.00 check in, check out 12.00). Niisiis asusin natukene maganuna otsima randa, mida selgus et polnudki. Siis küsisin hotellist, kus personal ei osanud muud öelda, et ainuke rand on Kororil Pacific Resordil. Kõndinuna siis ühele poole ja teisele poole millest kõnniteed kokku umbes 600 meetrit ja nagu tavaliselt on sõidutee ääres kraav ning keegi peale mõne turisti jala ei käi, sundis vajadus leidma rendiauto. Õnneks ainukese kaubanduskeskuse juures oli ka autode müügiplats, kust oldi ka mõistliku raha eest auto rentima. Autorent, arvestades Palau üldiseid hindu, oli ikka väga mõistlik. Varustatuna autoga, otsisin ülesse turistiinfopunkti, kust arvati, et naabersaarel võiks üks avalikuks kasutamiseks rand olla. Samuti saime kätte ka juhised paadituuride korraldajate leidmiseks, mida siis hoolimata selgitustest mõnda aega otsisime. IMPAC Tours, Jaapani päritolu, pakkus lahkelt oma teenust. Hinnad 100-200 dollarit inimene üks tuur. Kahjuks selgus, et Jellyfish Lake on jellyfishist tühi ning ehk taastub kunagi kauges tulevikus( olevat ka varem juhtunud ajaloos), seega võtsime muid tuure. Kuna jälle on valdav turist Aasiast, eriti Jaapanist, siis loogiliselt olidki kõik antud firma kasutajad jaapanlased. Aga teenindus oli üliäge, kogu raha eest. Kuna minu nimi on tõlgitav ka jaapani keeles, siis muidugi giide üllatas, et jaapanikeelse nimega inimene on hoopis valge Euroopast. Sõitsime ka naabersaarele otsima avalikkuranda, mille ka jaapanikeelselt kaardilt leidsime. Rand oli 2 meetrit räpast liivariba, mille ees päikese poole kasvasid kookospalmid, seega päikest võtta ei saanud. Muru pidid jagama kohaliku koerakarjaga ning tagatipuks ilmus välja ametnik, kes kasseeris sisse 5 dollarit inimese kohta, mille pidin maksma kõrvalasuvasse omavalitsuse valvelauas. Õnneks oli fotod selle seintel seda väärt. Seega katsusime õnne Pacific Resort rannaga, kust lahkelt pakuti võimalust nende randa kasutada hinnaga 99 dollarit inimene üks päev, mis mõnevõrra võttis mõtlikuks. Täpsustamisel siiski selgus, et hinna sisse kuulub 30 dollarine kupong, millega saad süüa/juua, rannatoolid (tegelikult diivanid), käterätikud ja pesemisvõimalus. Seega lõime ka nendega käed ning jäime väga rahule. Kuna seal pakutakse ka pulmade võimalust, siis jaapanlased kasutasid seda. Kuna on ka kombeks lilleõisi visata, siis viskajateks värvati turiste, kes lestade, kalipsode ja maskidega olles viskasid pruutpaarile lilli, mis nägi väga naljakas välja.

Kokkuvõtvalt Palau:

• kallis ja väga kallis, hiljuti võeti seal vastu otsus, et alla viie tärni hotelle ei lubata ehitada ning piirati lennuühendust Hiinaga selliselt, et sealt saabuks minimaalselt turiste. Hiina turist on kombetu, reostav, sülitav ja nende arvates väheväärtuslik
• loodus on imeline, paadituurid sadadele saartele ja nende vahel on ülilahedad
• valget turisti on väga vähe, musti ka ei ole. Kohalikud on okeaania päritolu ja turist Aasiast (valdav osa Jaapan)
• kui tahad rannas ka päevitada, siis Kororil on Pacific Resort, üks pidi olema ka Big Islandi tipus ning looduskaitsealustel saartel on üks ütlemata üksildane resort tsivilisatsioonist peaaegu puutumata, pesemisvõimalusega õuel, seal pead külmikust võetud joogid kirja panema ja maksad 3 dollarit jook
• internet on kogu saarel väga kehva, hommikuti võidki ühendust jääda ootama, uudistest loed ainult pealkirju
• kõnniteid ei ole, kõik sõidavad autoga
• söömine on kallim kus iganes mujal ning pulkadega
• jellyfish lake on enam-vähem tühi, siiski leidsime neid meduuse mujalt, väga lahedad käes hoida. Nendega on nii, et samad meduusid ookeanis on väga mürgised. Seal olles aga nad ei ole.
• kaubandus on vähene, kuid esmatarbed saad kätte, on väga korralikke kallist varustust müüvaid poode -kindlasti võta paadituurid, mis sellest et nad on kallid
• kohalikud on sõbralikud ja mingit omakasu nad taga ei ajanud
• ilm on müstiline, täiesti selge ilm vaheldub hetkega paduvihmaga, mis sajab nagu oavarrest ning järgmisel hetkel on taevas taas pilvitu. Palau üllatas mind väga ja jättis suured positiivsed emotsioonid, ülilahe ning soovitan seda kõigile, kes otsivad midagi imelist.