Tere
Pole 7 aastat reisil käinud ja nüüd hing ihkab minna soojale maale just talvel (sobiks jaanuar, aga äärmisel juhul ka veebr lõpp - märtsi alguses).
Tüüpilised turistikad ei tõmba ning mõtlesin, et kui juba minna, siis mõnesse kaugemasse sihtkohta. Reisiseltskond oleks mina, abikaasa ja selleks ajaks 3-aastane laps. Tais olen käinud, meeldis - oli üsna turistikas, aga siiski väga eksootiline ja super reisi kogemus.
Seekord liiguvad mõtted Ameerika mandri suunas, kuna sellel mandril pole veel käinud. Kas Kariibi mere saared oleks sellel ajal sobiv sihtkoht ja kas väikelapsega on seal turvaline? Millised on hinnad? Kuidas kohale saab kõige paremini (loe soodsamalt ja kiiremini)? On keegi seal käinud ja jagaks kogemusi? Või oleks soojem ja soodsam vaadata Lõuna-Ameerika poole? Kui jah, siis mis riiki täpsemalt ja kuidas seal on turvalisusega?
Võib pakkuda ka täiesti teisi sihtkohti teistel mandridel. Kuna pole kaua reisinud, siis olen täiesti teemast väljas, kuid tahaks nüüd miskit erakordset ette võtta ja paluksin alustuseks natuke juhatust.
Tänud ette kõigile, kes tahavad vastata
EDIT: Täiendan teemat, et oleks selgem ülevaade:
1. Reisi pikkus 2-3 nädalat
2. Eelarve - sellega on nii, et oleme hea asja eest nõus ka paremini maksma. Sooviks eelkõige üle-üldiselt teada, mis hinnatase on võrreldes Eestiga Kariibi mere saartel ja Lõuna-Ameerikas?
3. Koha peal ringi liikumise teemad jätaks lahtiseks, aga pakuks, et ca kolm erinevat hotelli võiks olla ja tahaks laeva/praamiga erinevatel saartel käia ja/või rendiautoga erinevaid kohti külastada. Linnade külastused huvitavad pigem vähem, rohkem looduskaunid kohad, aga paar-kolm päeva linnas veeta kogu ajast oleks ka ok.
Kui kohe tehagi selline plaan et alguses Miamis natuke ringi vaadata ja sealt edasi lõuna poole, siis see on küll hea plaan. Me seevastu tahtsime Argentiinast võimalikult suure tüki haugata ja USA oli ainult odavate piletite pärast ehk mõttetu transiitriik. Meil oli edasi-tagasi Tallinn-Helsinki- New York- Buenos Aires umbes 600 EUR ja tuttavad tulid samale Tallinn-Helsinki lennule aga sealt edasi Madriid- Buenos Aires umbes 1000 EUR piletitega. Nad jõudsid varem kohale ja olid lisaks välja puhanud. Meil oli see ots koos vahemaandumistega umbes 24 tundi millest viimane 12 tundi öösel New York- Buenos Aires turistiklassis . See polnud mu vanadele kontidele hea :)
ESTA ja USA tolli pärast ei põdenud. Esimene oli 10 minutit arvutiga klõbistamist, piiril läksin sellesse järjekorda kuhu kõik teisedki (esimest korda seejuures USA-s ) ja ei küsitud üldse midagi. Vist isegi ei öeldud midagi. Panin passi ja edasilennu pileti lauale, koputasin sõrmega piletile et "transiit", vaatasin mingisse kaamerasse ja viibati peaga et OK, lase jalust minema.
Aga kui Miamist alustada ja aega ainult 2-3 nädalat siis Uruguaist ja Buenos Airesest vist kaugemale küll ei jõua. Ma ei jõudnud kahe nädalaga isegi Uruguaisse kuigi see on BA-st kohe üle jõe. Buenos Aireses tuli üks Moskvast Argentiinasse pagenud juut vastu ja tegi oma autoga paaritunnise tutvustava linnaekskursiooni. Kes turistina Kiievis on käinud siis natuke sarnane linn. Kaarti peal suur kuid paari päevaga jõuab kõik olulisemad kohad jala läbi käia kui hotell kesklinnas on. Mis on oluline see on käe-jala juures ja mingitesse magalatesse või getodesse polegi suurt asja. Isegi ühistransporti polnud vaja kasutada. Või sõitsime lihtsalt põhimõtte pärast ühe peatuse metrooga et mitte ainult jala käia.
Spetsiaalselt just ei vaadanud kuid kolmeaastasel lapsel vist pole seal peale mõnes pargis jalutamise midagi huvitavat. Võib-olla Uruguais on tõesti mitmekesisem valik. Moskva juut seletas muuhulgas et kelle Buenos Aireses raha ja võimalust on see proovib (teise) elamise hankida Uruguaisse. Midagi sarnast siis kui Tallinn ja Viimsi. Argentiina on "turbulentne".
Üleüldise ohutuse kohta ütles ta naeratades et kui olete Nõukogude Liidus elanud ja ellu jäänud siis siin pole midagi karta. Me kolasimegi enamasti õhtuti ringi sest siis oli jahedam, just paras eestimaine sume augustiöö. Keegi ei vaadanud isegi kurja pilguga. Muidugi, kui hakata seiklusi otsima ja Rolex käe peal getos kooserdada võib juhtuda et keegi tahab inimesi varanduslikult võrdsemaks teha.
Nende "turbulentside" kohta ta tõi näiteks et aeg-ajalt tekib eikuskilt tänavale rahvamass mis rusikad püsti ja hispaaniakeelseid loosungeid skandeerides kuhugi läheb. Möödakäijaid nad ei sega, olge rahulikult kõnniteel ja keegi ei puutu. Huvi pärast demonstratsiooniga kaasa minna pole hea mõte sest krt teab kuhu nad lähevad ja mida tahavad. Tavaliselt minnakse küll presidendilossi juurde mingit päevapoliitilist küsimust lahendama. Me näinud ühtegi sellist "turbulentsi" kuid tõesti-tõesti: presidendilossil oli teisaldatav raudaed ümber ja just nii kaugele sätitud et tavainimene sillutisekiviga aknasse ei ulataks viskama.
@FD62
See, et Teil lihtsalt ja kiiresti läks USA passikontrolli läbimine, ei tähenda, et alati nii on. Minu viimane kogemus juulis Newarki lennujaamas- kaks lennukitäit inimesi suunati järjekorda, mida teenindas ÜKS töötaja, ja temal oli muidugi täiesti suva, kas keegi jõuab jätkulennule või mitte. Vaatasin kella, tunni ajaga jõudsin järjekorras edasi 15 meetrit. Kui kolmas lennukitäis ka samasse järjekorda suunati, tulid mõned töötajat juurde ja lõpuks jõudis järg ka minu kätte. Lendan USA kaudu mitu korda aastas ja ikka küsitleti mitu minutit ( "Mida sa sihtkohas teed? Kas tunned seal kedagi? Miks sul passis nii palju templeid on? Mis tööga tegeled?" jne..)
Nojah, ma pole just igapäevane külaline USA-s ja peale koroonat pole üldse käinud.
Postitus oli selle mõttega et läbi USA Lõuna-Ameerikasse lennata võib olla odavam kuid edasi-tagasi reisiga läheb julgelt üks päev raisku. Sama vedaja jätkulennud on ka tihtipeale sellised et kahe lennu vahel on aega magamiseks vähe ja lennujaamas passimiseks palju.
