Midagi ehk leiad Atlas Obscurast.

Tänud, uurin.

Tere.

Sõltub, kui palju sa matkata jaksad. Seal on väga äge loodus, aga seda tuleb oma jalgadel kogeda.

Bugøynes - vana kalurküla, üks väheseid, mida sakslased II maailmasõjas maha ei põletanud.

Halti / Haldi tipp - see on Soome kõrgeim mägi, aga selle otsa ronida on lihtsam Norra poolt (Skibotn ja Guolasjärvi parkla). Saad ühe päevaga ära käia. Soomest Kilpisjärvelt on ligi nädalane matk.

Nordkappi neemest läände jääva poolsaare matkarada.

Varangeri poolsaare rahvuspark. See on vist kogu Skandinaavia kõige kaugem ja kummalisem maastik. Tuttavad matkajad on seal käinud ja kirjeldasid piirkonda kui sürreaalset ja hirmutavat - isegi nende jaoks, sest nii maailma lõpus.

Vene piiripunkt Kirkenesi juures (aga ma ei tea, kas see töötab praegu).

Lyngeni Alpid, see võib küll ka "tavalise" alla minna, aga see on väga lahe matkapiirkond Tromsö lähedal. Kevadtalvel käib seal usin suusa-tuuritamine.

Tromsö botaanika-aed, kõige põhjapoolsem maailmas.

Tromsö vana (linna keskel olev) polaaruurimise muuseum.

Põhjast jäid meelde sellised kohad nagu Hamningeri küla, kuhu minnes rannikuäärsel teel oli näha huvitavaid pinnavorme maakera koore liikumisest.

Kirkeportenis on veeääres kaljune maastik vaatega Nordkapi suunas ning seal on ka postkaardilik auguga kalju.

Kenasse Gjesvaeri kalurikülla jäime ööbima.

Knivskjeloddeni matk jäi meil uduse ilmatõttu käimata aga oleks kangesti tahtnud.

Eesmärk oli ühtlasi ka polaarpäeva näha, mis teoreetiliselt päris põhjas kestab 29. juulini. Allpool, märksa vähem ja startisime seepärast varakult, juba jaanipäeval.

Altas, peale kaljujoonistuste, käisime jalgsimatkal Alta kanjonisse, kus keset suve veel lund ja jääd oli.

Tromsos oli läbi linna maa-aluses tunnelis ringristmik, varem me ei olnud sellist asja näinud.

Õhtul silla all Saltstraumeni mõõnaaja veemöllu vaadates saab vee rahunedes edukalt kala püüda, sain paar saidat.

Ja muidugi Svartiseni liustik. Põhjapoolt lähenedes viiakse sinna pisikese kaatrisõiduga.

Tänud, uurin netist ka nende kohtade kohta.

Veel küsimus. Nagu aru saan, siis Norras drooni lennutades peab miski kindlustus olema. Kas keegi on seal lennutanud ja kus kohas meil siin seda kindlustust saab vormistada?

Ametlik info on siin:
https://www.luftfartstilsynet.no/en/drones/

Norras on aga praegu vene tegevuse tõttu väga väga terav droonivastane hoiak. Kõigist reeglitest ja registreerimistest hoolimata peetakse drooni lennutamist jämedaks ebaviisakuseks. Ükskõik kus ja ükskõik mis viisil. Kõik soovitused on väga lihtsad - "turist, ära too oma **** drooni meie riiki".

Nõustun trippiga, olen palju aastaid oma reisifilme droonikaadritega täiendanud, viimastel aastatel on see mul autos kaasas olnud, aga pole lihtsalt näinud võimalust selle lennutamiseks. Mitte vaid Norras, kõikjale on keelusilte riputatud: matkaradadele, loodusparkidesse jne, inimeste läheduses niikuinii. Lähed mingit koske või mäge vaatama, esimesena vaatab vastu drooni lennutamise keeld.

Ja kui kohalike võimudega sel teemal jagelemiseks soov puudub, jääbki droon kohvrisse. Norras võidakse rikkumise eest ka konkreetselt vangi panna, näiteks satud üle mõne eramaa lendama omanikult luba küsimata ja see kutsub politsei, täitsa reaalne võimalus.

Ilmselt sai neid põristajaid ühel hetkel juba liiga palju ja inimestes tekitas see hirmu. Juba enne sõdade algust hakkasid keelusildid kõikjale tekkima, sõda sai vaid viimaseks piisaks karikas. Keegi kuskil näeb-kuuleb, kohe häire üleval. Ega nemad tee vahet, kas on tegu pommi kandva lahingudrooniga või süütu hobipildistajaga.

Mulle näib, et see ajajärk hakkab (vähemalt minu elus) läbi saama, lihtsalt üha raskem on leida paika, kus veel sanktsioone kartmata drooni lennutada saaks.

Midagi analoogilist toimub ka elektritõukside maailmas, ka need on paljude silmis hirmsad asjad, mistõttu soovitakse neilegi päitseid pähe panna, mõneski linnas ongi need suisa keelatud.

Inimestel on paaniline hirm moodsate asjade ees ja ma ei seostaks seda ainult käimasolevate sõdadega. Tegelikult kui nende keeldude tagamaale mõelda, siis on selle põhjustanud süüdimatud kasutajad ise, kes lennutab oma droonikest ohutusele vilistades, kes kimab tõuksiga jalakäijate vahel ja õnnetusi on samuti hulgaliselt.

Tegu on tagajärjega ja sama labidaga saavad nüüd kõik, ka normaalsed kasutajad. Süüdi on ju asi, mitte selle juht, eks ju?:)