3km ülesvoolu on Annasmuižas sild, võimalik on ringiga sealtkaudu minna, teeb umbes 5km lisa. Traageldada kõrvaltänavaid pidi, et seejärel põhitrassi sillajärjekorras end mõne koha võrra ettepoole vahele pressida, ei tundu normaalsena. Nii tehakse, aga nii pole ilus. Mitte vaid selle silla järjekorra, vaid üldse ummikute korral, ikka leidub mõni "kavalpea" arvates, et leiutas kõrvaltänavaid või teepeenraiid kaudu nipi teistest etterebimiseks, saavutades oma väikese võidu kaasliiklejate arvelt. Küsimus on liikluskultuuris.
Nii, tegin nüüd kah selle protseduuri läbi. Skännitud passi esileht sobis, selle pealt luges kirjalikud andmed kenasti sisse ja kõik oli õige.
Edasi taheti arvutikaamera abil tuvastada, kas tegu päris inimesega. Siin tekkis tõrge, kaamera küll käivitus, aga pilti ekraanile ei tulnud. Käskis näo sobitada ovaali sisse, aga mida ma sobitan, kui nägu ekraanile ei ilmu, vaid hall latakas. Proovisin mitu korda kõike otsast alustades, ikka sama.
Sellest etapist saab mööda öeldes, et arvutil kaamerat pole.
Ega näopildist seepärast pääse, sel juhul nõuab järgmine etapp pildi üleslaadimist. Passipilt loetakse mittesobivaks, seega palun lugeda kehtetuks mu eelmine kommentaar, kus ma soovitasin pildi eesti.ee kaudu alla laadida. Tahetakse rohkem keha, vähemalt büsti jagu, et õlad näha oleks.
Ja siis uus probleem, mul polnud kodus ühtlast taustaseina, kirju tapeet taustal ei kõlba. Tegin klõpsu veebikaameraga arvuti taga istudes. Huvitav, kuidas siis veebikaamera versioonis saanuks, hakka veel seinu üle värvima? Varju kah ei tohi olla, seega kunstlik suunatud valgus ja välk tuleb unustada. Olgu, võtsin kaamera statiiviga õlale ja läksin õue, mõningase jalutuskäigu järel leidsin ühtlase krohvitud majaseina, mille taustal oma nägu päevavalges varjuvabalt üles fotografeerida. See siis tunnistati kõlbulikuks.
Kokkuvõtteks - on ikka põrgulikult palju sebimist esmapilgul justkui lihtsa asjaga. Eriti hämmastav oli just näopildi osa, ei sobi talle üks ega teine, veebikaamerat ise aga hallata ei suuda. Ma alustasin seda taotlemise tsüklit 6 korda nullist, kuni lõpuks rahuldava tulemuseni jõudsin.
Enda näopildi võiks esitamiseks laadida eesti.ee iseteenindusest, seal täpselt sama pilt, mis passigi trükitud. Vähemalt pole passikontrollis seletamist, et need 2 täiesti erinevat nägu (passipilt ja ETA jaoks tehtud selfie) kuuluvad samale inimesele. Pole mõtet sellega ise pusida. Passipilt on tehtud ikkagi kontrollitud tingimustes ja vastab nõuetele, teine nagu jumal juhatab. Kõigil on küll pildistav telefon, kõik pole kaugeltki fotograafid.
Passi esilehte oleks parem aga skännida, kel selline aparaat olemas. Pildistamisega on kah nii ja naa, normaalselt õnnestumiseks võiks pisut fotograafia alusteadmisi olla. Köögikapi servalt nurga all moblaga klõpsides võib väha imeliku tulemuse saada.
Minu teada on epass24-ga ühinenud Rootsi, Norra, Taani, Prantsusmaa ja Portugali teemaksuhaldurid, kus kahes esimeses toimib ka teemaksude automaatne tasumine, teistes tuleb seda ikkagi äpi või veebiliidese kaudu ise jälgida ja sooritada.
Neis kolmandates riikides, kus on vaja vinjetti, pole epassiga midagi teha ja sõiduauto peab iga riigi jaoks oma vinjeti hankima. Ühtne eurovinjett on olemas vaid raskeveokide ja busside jaoks.
Kokkuvõtlikult on teemaksudega opereerimine tänapäeva digitaalses maailmas paras nuhtlus, vähemalt Euroopas võiks need kõik ju ühtsetel alustel ühtse hinnakirja ja ühise maksumooduli abil toimida.
Kui konkreetsemalt, siis Sinu marsruudil Rootsi - Taani - Saksa - Austria või Šveits - Itaalia läheb epass24 käiku Rootsis ja Taanis, Saksamaa bahnid on tasuta, Austria või Šveits vajavad oma vinjetti ja Itaalias maksad väravates vastavalt läbitud kilomeetritele. Oleneb marsruudist, aga Austrias võib teele jääda ka Brenneri tunnel, kuhu sisenemisel pead vinjetile lisaks eraldi maksma 12€.
Nagu ma juba ütlesin, paras puder ja kapsad, kus riigid pole senise eksistentsi vältel ühtset süsteemi suutnud kehtestada.
Abiks on hea vaadata tolls.eu lehte, kus on info nii riikide kaupa, kui ka kalkulaator, mis kogu reisi maksud ja maksmisviisid välja rehkendab. Peale selle saab seal silma peal hoida kütusehindadel, liiklusel jms.
Sel aastal tellitud Tammsaare büroost 24.jaanuaril, kätte samast 5.veebruaril, seega 12 päeva. Aga nagu varasematestki postitustest näha, võib aeg kõikuda väga suurtes piirides ja pead keegi panti ei pane. Ma ei tea, kus neid tegelikult trükitakse, aga loogika ütleb, et kui dokument tellida kusagilt perifeeria kontorist ja soovida samast ka kätte saada, siis võib posti liikumise arvelt vähemalt +2 päeva nii ette kui taha juurde liita. See post ei liigu igapäevaselt, on nädalas mingi kindel päev, millal transport mingit bürood külastab, samuti võtab oma aja selle kodukoha Selverisse jõudmine. Lisaks ettenägematud viivitused, kui suur koormus trükkalitel parasjagu juhtub ees olema jms.
Kokkuvõte: mida lähemal passi reaalsele trükkimisele asjatada, seda kiiremini on lootust see kätte saada. Kuna kiirkorras passe väljastatakse üksnes Tammsaare ja Pinna büroodes, pole vist raske arvata, et ka tavakorras tellitud pass satub emba kumba neist lühimat ja kiiremat teed pidi.
Mulle on tulnud bookingu poolt e-post, sms ja/või äpis teade, et makse ebaõnnestus ja palutakse see asi korda ajada. Siis sõltub probleemi olemusest, kui kontol polnud piisavalt raha, saab seda juurde kanda, aegunud kaardi puhul see kehtiva vastu vahetada ja korras. Muidugi olen ma asjad korda ajanud enne broneeritud ööbimist. Kui ma oleks meeldetuletust eiranud ja hotelli saabumise ajaks toimivat kaarti seal poleks, siis ma ei tea, mis saanud oleks, kas ma oleks üldse öömajale saanud. Tõenäoliselt mitte. Ma pole selle teadasaamiseks kunagi riski võtnud.
Muidugi tuleb see teema päevakorda ettemaksuga ööbimise puhul. Kui ettemaksu ei nõuta ja maksmine alles hotelli letis saabumisel, siis pole vahet, mis kaart bookingus üleval on või kas üldse.
Aga muidu ma arvan, et pole vaja liigselt muretseda, küll nad tuletavad mingil moel meelde, kui raha kättesaamisega probleem, esimese hooga kohe üle parda ei visata. Jamaks läheb ainult juhul, kui üldse maksta ei taha:)
Neid on erinevate nimetuste all tõesti mitmeid: Bepanthen, Burnshield, Aloe Vera, Sulfargin jne. Seni nimetamata tundub Panthenol. Selline kuulus mul kunagi pritsiauto kohustusliku esmaabi hulka, tulekahjul teadagi võib vahel kõrvetada saada. Hiljem olen seda kasutanud ka päikesepõletuste puhul ja üks tuutu on koduses esmabikapis alati olemas. Justnagu aitab, võrrelda konkurentidega ei oska, pole muud kunagi proovinud.
GPS tracker (jälitusseade) on selle asja nimi. Müüakse kõikjal, on pisemaid, suuremaid, magnetkinnitusega jne. Saab libistada lapse taskusse, kinnitada koera kaelarihma külge, jalgrattale, poetada autosse, käekotti, kohvrisse, kasutada võtmehoidjana, mida iganes. Vajab oma sim kaarti, aku kestab töörežiimis 4-7 päeva. Olenevalt mudelist maksab 10-100 eurot. Jälgimine käib üle interneti, telefoni või arvuti op-süsteem, millisega internetti minna, ei oma tähtsust.
Tehakse igasuguseid trikke, et aga suts odavamasse hinnaklassi saada.
Katuseraamide, suusabokside, antennide mahakruvimine on üpris tavapärane tegevus enne laevale sõitu. Mõni on ka rehvid lössiks lasknud, saab veel paar cm alla. Siin eelpool mainitud auk põhjas ja koormarihmaga madalamaks tõmbamine on ikka täitsa omaette "tase":)
Meil oli tööl väikebuss kõrgusega 196 cm ja see suutis Tallinki 190 piiranguga laeval mingi tala alt läbisõidul katusele ikkagi kriipsu ära tõmmata. Sel ajal veel fotosilmi polnud ja usaldati pileti ostnu adekvaatsust õige kõrguse määramisel.
Kõrgusevaru ei pruugi üldse suur olla, loterii ju, millisesse nurka surutakse. Kes kruvib katusebokse maha, kes maksab ega vaevu taidlema.
Kus on öeldud kaubik 1.90? Sellist kategooriat DFDS-il ei ole, Tallinkil on sõiduauto kuni 1.90.
DFDS kategooriad on kõrgustega 1,75, 1,85, 2,2, 2,7 ja 4m. Eraldi veel madala kliirensiga ja pikad sõidukid, et need põhjapidi mõnele estakaadi jõnksule kinni ei jääks, need suunatakse lamedamat rada pidi. Ka alumist poolt peab silmas pidama.
Olen näinud, sõidab märgitust kõrgem auto ja paarutab uhkelt trümmi laes mingi toru, tala vm konstruktsiooni alla kinni. Siis laiutab käsi ja hakkab süüdlast otsima, aga aru ei saa, et laev pole kummist ja et tagatipuks on ise loll. Mõnes kohas ongi laevades reaalselt sentimeetrite mäng ja need kõrgusemõõdud ongi sõna otseses mõttes laest võetud. Ainus mõõt, mis ka tegelikult omab tähtsust.
Milline on see tungiv vajadus, kas tõesti 25€ lisa tapab, et ise peab hakkama asja peeneks ajama? Kui on kõrgem masin, siis ostagi kõrgema masina pilet ja saad kohale, kuhu ka muretult ära mahub. Loota, et äkki ikkagi hooga mahub on naiivne. Aga äkki ei mahu, saadetakse silla alla tagumisse nurka vastavalt broneeringul märgitule? Andmete esitamise õigsus on puhtalt enda vastutusel, mis on ka reeglites kirjas.
Tallinki jt terminalide väravates on fotosilm, ka 1 cm kõrgem masin ei pääse läbi. DFDS-il viimati ei märganud, puhtalt oma autoga riskid, kõvast rauast laevale auto pehme katuseplekk vaevalt kriimugi jätab, aga kui see juhtub, on jälle seisak, kuni ullike "koopast" jõuga välja tiritakse. Sanktsioonid valeandmete esitamise ja sujuva laadimise takistamise eest kirsina tordil pealekauba.