Viimased kommentaarid

No ma läksin nüüd hoogu, terjekas kirjutas veel kapsapõllust. See meenutas kohe üht järjekordset seika, seekord siis olime autoga teel Leningradi ja ööbimine teadagi jälle telgis. Eks see Leningradi ümbrus selline soisevõtu ja võsastunud on, kah otsisime pikalt sobivat telkimispaika, lõpuks seadsime end ühe männituka veerde kapsapõllu äärde. Kapsaid me ei varastanud, meil olid omad produktid olemas, priimusel supp juba podises kui ühtäkki seisis me ees mitte just sõbraliku moega püssimees. Et mida me sealt otsime jne. Eks me siis seletasime, et turistid Eestist ja ei leidnud paremat kohta telkimiseks. Kuuldes et Eestist, muutus mehe toon kohe sõbralikuks, soovis lahkudes head ööd jne. Enne veel jõudis kiruda, et varganägusid on palju ja ta peab oma kapsapõldu niiviisi valvama, muidu varastatakse tühjaks. See oli aeg, kui eestlased viisid omi kapsaid Leningradi turule, õige meil nende omi vaja virutada:)

Lisan siis ka selle auto pildi, millega pool NSVL-i läbi sõidetud sai:

Nagu terjekas kirjutas, on ka sarnastel bussieksursioonidel osaletud. Ööbimine telkides oli sellisel juhul päris tavaline:


Siit lõuna poole minnes on meie jaoks harjumatu, et läheb väga järsku pimedaks. Kord oli kah kusagil teel Karpaatide poole, kas Valgevenes või Ukrainas, muudkui otsisime sobivat telkimiskohta, aga kõikjal vaid risu. Lõpuks oligi täis pime käes ja keerasime esimesest ettejuhtuvast teeotsast võsa vahele sisse, leidsime isegi ühe lagedama platsi. Bussi tulede valguses saime telgid püsti ja magama. Hommikul ärkasime suure mürina ja kolina peale, meie telkide ümber askeldasid igat mõõtu traktorid ja kallurid. Olime maandunud otse keset prügimäge. Siis polnud enam jorutamist, kibekiiresti piinlikkusest nõretades telgid bussi ja jeehat.

Tekkis probleem pildi lisamisega, väikse pusimisega sain sellele lõpuks pihta, aga nüüd uus mure, ei saa enam seda mittevajalikku postitust kustutada.

Nagu siin varemgi öeldud, organiseeriti igal aastal erinevaid reise töökohtade poolt töötajatele ja nende peredele sümboolse hinna eest või suisa tasuta. Mõned seigad jäävad meelde, mõned ähmastuvad ajaga, mõned ununevad täiesti.
Esimese reisina on mul lapsepõlvest meeles ekskursioon Moskvasse, mina olin siis 8-9-aastane. Pea igal asutusel oli sõsarasutus ka mõnes teises NL linnas, minu vanemad olid sel ajal trammijuhid, seega kohapeal ööbisime Moskva trammipargi ühikas. Ilmselt on järgmine pilt sellest või mõnest teisest tolle aja tüüpilisest hotellist/ühikast, pildil mu ema ja isa:

Palju ma sest reisist ei mäleta, aga meeles on VDNH ehk rahvamajanduse saavutuste näitus, kus igal liiduvabariigil oli oma paviljon ja ekspositsioon. Seal sai sõita sellise autorongiga, mis oli poisikeste jaoks huvitav. Pildil olen mina see kõige pisem tegelane:

Meeles on veel, et Eestit esindas seal suur siga, tõenäoliselt oli muud veel, aga siga on meelde jäänud. Tal oli oma hooldaja, kes teda ja ta puuri muudkui kasis, ma pole nii puhast siga varem ega hiljem näinudki. Kunagi hilisemast ajast mäletan, et meie vabariiki esindasid ka suitsuvorstid, erinevad konservid, kommid ja šokolaad jms, mida poelettidel naljalt enam ei kohanud. Aga selle esimese reisi ajal 62 või 63 olid need asjad kõik ka poes vabalt saadaval, seega ei olnud "delikatesside" muuseumist vaatamisel mingit jumet. Pealegi suitsuvorst mulle lapsena üldse ei maitsenud, sihuke kõva ja vastik junn.
Siis oli seal veel kosmosepaviljon, kus esimesed sputnikud üleval. Mis valmistasid pettumuse, nagu mingid lömmis romud. Ma ei tea, mida ma eeldasin, aga kujutelmas oli sputnik ikka mingi läikiv ja ulmeline asi. Pole teada, kas need olidki päris, vist hoopis mingid maketid.
Siis oli seal veel 360° panoraamkino, mis kah erilist muljet ei jätnud, vaatasin ära ja konstanteerisin fakti, et ahah, pilt on ümberringi. See polnud ruumiline pilt ju, mis tuli märksa hiljem.
Veel on sest Moskva reisist meeles metroo, vaat see oli poisikese jaoks põnev elamus. Samas on ebameeldivusena meeles lõputud kappamised mööda erinevaid vaatamisväärsusi, jalad olid sest täitsa villis. Mingil hetkel, kui siht mingile järjekordsele muuseumile võeti, ajasin mina jalad harki ja teatasin, et mina sinna ei tule ja kõik. Mis ma neist piltidest ikka vahin, ma juba mitut näinud:) Isa küsis, et mida ma sel ajal siis teen, kui nemad muuseumis on. Vastus oli ilmselge, ma lähen metroosse. Ja nii saingi oma tahtmise, isa andis 5 kopikat sissepääsuks ja oma käekella, leppisime kokku, mis kellaks ma teatud metroojaama ukse juures pean neid ootama. Nii ma maa alla sukeldusingi ja sõitsin selle paari tunniga pea kõik Moskva metroojaamad läbi, vaat need olid uhked. Lisaks sai igas jaamas ka eskalaatoriga üles-alla sõidetud. Liinide skeem oli suhteliselt lihtne, mina jagasin süsteemi kiiremini lahti kui täiskasvanud ja olingi peamiselt teejuhiks-suunanäitajaks, kui taheti metrooga kuhugi jõuda. Vene keele õpe oli juba koolis alanud, oskasin tõenäoliselt mitut sõna. Igatahes metroojaamade nimetuste lugemisega raskusi ei tekkinud ja olin lõpuks õigel ajal kokkulepitud kohas. Tegelikult käisid vanemad sel ajal hoopis relvapalatis, mis oleks tegelikult ka poisikesele päris põnev vaatamine olnud, aga seekord ja see mul siis vahele.
Eks neid hetki tuli hiljem veel ridamisi, aga selline oli siis minu esimene tõsisem reis, ikkagi vabariigist välja.

Huvitav, mis teeb Kiievi ebaturvaliseks? Tulin hiljuti sealt, midagi ebaturvalist küll ei kohanud, vastupidi, päris turvaline tundus kõik. Sõjategevus, kui see ka kusagil Ukrainas on, siis Kiievisse see kindlasti ei ulatu. Mis maffia, selleks peab ikka eriline kuju olema, et maffiale jalgu jääda, mingi 15 aastane poisike pole küll nende sihtgrupp.

Odavuse suhtes ei tea, meie skaalast on ta muidugi odavam, aga näiteks Poola tundus veel odavam. Ega ma muidugi kõiki hindu võrdlema ka ei hakanud.
Hotellides jah registreeritakse külastajad, aga see on meilgi palju aastaid nii olnud, vaid mõned viimased aastad mitte, seega ei tohiks ühe blanketi täitmine küll kedagi kohutada.
Inglise keelega võib kuidagi hakkama saada turismist elatuvates kohtades (hotellid, restoranid, muuseumid), aga tänaval ja poodides enamasti mitte. põhiline on ikka vene keel. Muidugi käsi, jalgu ja miimikat appi võttes saab alati ka keelebarjäärist üle.
Pinnapealse transpordi asemel, taksod sealhulgas, kasutaks ma linnas liikumiseks pigem metrood, palju kiirem ja turvalisem. Neid metroo plastikust žetoone võib tasku täis toppida, siis iga kell võtta, nad ei maksa peaaegu midagi. Tänavaliiklus on suhteliselt tihe, tipptundidel on ummikud ja edenemine on vaevaline. Taksojuhid võivad noorel ja kogenematul naha üle kõrvade tõmmata, see oht on alati ja kõikjal.
Mingi linna kaart võiks nutitelefonis või paberkujul orienteerumisel abiks olla, kuigi tegu pole eriti keeruka linnaga. Kõik põhiline on koondunud peatänava (Khreshchatyk) lähistele, ütleks isegi jalutuskäigu piiresse, transporti läheb vaja põhimõtteliselt vaid hotelliga ühendumiseks kui see ise keskuses ei asu. Äärelinna uusmagalates ei ole minu hinnangul midagi vaadata ega teha.
Kui üldse linnast välja minna, võiks külastada Janukovitši residentsi Mežigorjes, samuti korraldatakse päevaseid ekskursioone Tšernobõli. Viimasele väljasõidule on vaja eelmisel päeval ette registreerida, loata ja uitmõtte ajel sinna ei pääse.
Kokkuvõttes, midagi hirmutavat ei ole, täiesti normaalne linn, olgu siis noorele või vanale.

Kui Eilatis on väljas söömine kallis, siis mida öelda Eesti kohta, minu hinnangul keskmiselt sama hinnatase. On kallimaid, on odavamaid söögikohti, aga ka kodus ei kannata igapäevaselt restoranis söömas käia, pensist ei mängi välja. Aga reisiks on vast pisut kogutud ja nädala-paar elab kuidagi tavapärasest suuremad reisikulud üle. Kui see ei sobi, siis on veel küllaga odavamaid riike, kus meie keskmist palka teeniv inimene end rikkurina tunda ja laia lehte mängida võib.

Veealuse maailma observatooriumis tasub küll ära käia, samuti delfiinide rannas. Viimases ei pea tingimata delfiinidega ujuma minema, see on kallivõitu lõbu, delfiine näeb sama edukalt ka kai peal istudes, nad tulevad ise end näitama, kui neil selline tuju tekib. Need delfiinid ei ole vabad, see osa on avamerest võrguga eraldatud ja nad on põhimõtteliselt puuris, kuigi avaras sellises.

Tänud totole vinjettide e-müügi lingi eest, ma seda ei teadnudki, olen seni iga riigi vinjetid eraldi hankinud või kohapealt otsinud. Nüüd tellisin kohe Saksa, Austria ja Tšehhi omad korraga, lubavad nädalaga kõik kohale saata, postikuluks lisandus 2.40€, kleepsud ikka oma hinnaga.

Mul on telefon esiaknal ja põhiliselt jookseb seal navi. Kuna üks okulaaridest vahib aga sellisel juhul niikuinii esiaknast välja, siis ma mõnikord klõpsan ka mõne foto või videolõigukese. Suhtlusvõrgustikus ma ei kola ega levita midagi, teiste autode ja võõraste nägude jäädvustamisel ei näe ma pointi. Huvitav, kuidas Austria politsei küll esikaasile iminapaga kinnitatud telefoni suhtub? Mul varsti minek ja pidasin just plaani seal erinevaid maastikke jäädvustada, nii autost sõidu ajal kui jalgsi kolades. Puhtalt enda jaoks, et oleks mida hiljem meenutada. Täitsa põnev, mis nad siis veel ütlevad, kui ma mütsile seikluskaamera kinnitan? Nii võiks ju üldse kõik reisivideod ja pildid keelu alla panna, täitsa imelik.

Ma käisin viimati lendamas grupiga ja kuidagi oli juhtunud nii, et grupijuht oli mu perenime täiesti valesti kirjutanud, jutt pole vaid täppidest. Esimene ehmatus oli Tallinna lennujaamas äralennul, kus minu isikut grupipileti nimekirjast ei tuvastatud. Õigemini arvuti ei tuvastanud. Õnneks oli grupijuht ise veel silmapiiril ja selgus sai majja, et ma pole mitte x vaid hoopis y, Tagasilennul juba teadsin seletada, millise nime all ma reisin ja et minu esitatud passis pole mitte ainus võimalik nimekuju. Kuidas iganes, mul läks õnneks, aga sellest ei maksa ometi kaugeleulatuvauid järeldusi teha, sest kõik sõltub lennujaama letis olevast inimesest.

Nagu öeldud, tegu vahendajaga. Tegin huvi pärast katse, märkisin rendikohaks Tallinna lennujaama ja peale autovalikut järgmise astme juures (kus juhi andmeid küsitakse), näidatakse juba, millisest firmast valitud auto saadakse. Erinevate sõidukite puhul olid mõistetavalt ka erinevad rendifirmad esindatud. Kindlasti pidi see märge ka kinnituskirjal olema. Kardan, et algsõnumi autoril on midagi kahe silma vahele jäänud.

See on nagu booking.com hotellide puhul, ei ole ju sügavat mõtet võõras linnas bookingu nimelist öömaja otsida.

Jah, kui aga võrrelda hindu, siis enamasti kipuvad need apartmendid olema samas hinnaklassis või isegi kallimad kui tavaline hotellituba koos hommikusöögiga. Mõte sobivuse osas võiks seega käia umbes taolist rada, kas eelistatakse reisil ise turult või poest produkte hankida ja  "kodus" süüa teha või pigem lasta end hellitada juba valmis serveeritud söökidega. Me naisega veel  70 pole, aga reisiaega me kokkamisele ei viitsi kulutada, üleüldse viibime hotellides nii vähe kui vähegi võimalik, praktiliselt ainult magame seal. No veekeetja võiks igaks juhuks olla, aga täismahulist kööki me lihtsalt ei vaja. Reisilt koju jõudes ongi esimeseks ehmatuseks, et nüüd peab hakkama jälle ise söögi eest hoolt kandma, mis tähistab argiellu, tükkis kaasnevate muredega, tagasipöördumist. Koju on küll alati hea tulla, aga pisut kurb on see vabaduse ja puhkuse lõpp ikka.

Seda räägib meie välisministeerium: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/tsehhi/

aga ma ei oska antud väidet kinnitada ega ümber lükata, sest pole kunagi välisriigis trahvi saanud.

Euroopa riikide liiklusalase info leiab siit: www.highwaymaps.eu

sisaldab riikide kaupa erinevat vajalikku liiklusalast teavet, lubatud kiirused, joobeaste, maksulised teed, tulede kasutamine jne. Kõik see, ilma milleta ei saa ja mille iga riiki siseneja peaks pähe õppima. Kuigi palju on ühist, leidub ka erinevusi ja neid mitte teades ongi jama käes.
Tšehhi vinjeti soetamiseks eraldi müügipunkte ei ole, neid müüakse postkontorites ja tanklates. Vinjett on kaheosaline, 1-osa tuleb peale täitmist kleepida tuuleklaasi paremasse alanurka, 2-osa aga säilitada kontrolliks. Tasub tähele panna, et eri riikides on vinjeti asukohale erisugused nõuded, mõnel pool käib see paremasse ülanurka. Vale asukoht, halvasti nähtav või isegi korralikult kinnitamata (nurgast lipendav) kleebis on sama hea kui kleebise puudumine. Siis veel, kehtivusaja ületanud kleebis tuleb koheselt eemaldada, vananenud kleebisega sõit toob samuti trahvi kaela. Ega muud kunsti polegi, igas riigis selle riigi nõudeid arvestades saab probleemivabalt kõikjal hakkama.

Kui kõik see sobib, siis järgmisena leiate ennast arutamast, et peaks matkabussi soetama....

Jah, Meelis, täpselt nii ongi. Minugi sünniaasta juba selline uunikum, et ise olen jõudnud kõik need etapid läbida ja hetkel pean ainuvõimalikuks hotellis ööbimist. Kuhu enam edasi, ainult tähti saab veel lisada:) Aga kindel on vai üks, kes korra paremat/mugavamat proovinud, see enam kehvemaga ei lepi.

Autos magamise võimalikkus sõltub kõigepealt automargist. Eelis telgi ees, et iga ilmaga on kuiv küljealune olemas. Kui pole just buss, siis suuremasse universaali mahub normaalselt magama 2 inimest. Normaalselt tähendab, et saab pikali visata ja jalad sirgu ajada. Väiksemasse universaali või luukpärasse mahub samuti 2 inimest kõrvuti, aga jalad jäävad sel juhul konksu. Kui looteasendile vastunäidustusi pole, saab hakkama ka nii.

Siiski on pikemal reisil korralik väljapuhkamine oluline, paaripäevasel ehk kannatab kuidagi välja istmel kägarasendis tukkumisedki. Enamikel universaalidel tekib tagumiste ridade allapööramisel tasane põrandapind, kuhu võiks ideekohaselt mahtuda kahekohaline madrats ja ongi mugav voodi olemas. Kui autos reisib rohkem inimesi, ei kujuta mina enam kõigi autos magamist ette, ega siis esiistmel ometi.
Olen täheldanud, et auto muutub suletud akendega ja mittetöötava ventilatsiooni korral lühikese ajaga vägagi umbseks, akna paotamisel ründavad aga kohe sääseparved. Seega tasuks aretada vähemalt ühele aknale midagi putukavõrgulaadset.
Lõpuks võiks mõelda ka sellele, kuidas meeldib enese avalikustamine, läbipaistvaid klaase pean silmas, kust iga möödakäija saab vabalt sisse piiluda. Selleks ei pea tingimata perverdiga tegu olema, lihtsalt oledki nagu kala akvaariumis. Tumendatud klaaside korral see pole vast probleem, muidu kasutatakse ka ööseks ettetõmmatavaid kardinaid või ruloosid, isegi papitahvlitega saab aknaid varjutada.

Lihtsalt mainin, et kui laevausku, on olemas ka Helsingi-Travemünde liin sõiduajaga 29h Liepaja-Travemünde 28h vastu, ehk vahet nagu polegi, hinnad ka samas suurusjärgus. See Tallinn-Liepaja ots on kah päris tüütu tegelikult. Kui ikkagi autoga, siis pigem juba kogu teekond.

Buldooza, hakkasin pisut kahtlema selles Paldiski-Kappelskäri 2x hinnavahes ja toksisin sisse sama kuupäeva, ehk 21.08.2019. Muud tingimused, 2 täiskasvanut, 2 last, 1 sõiduauto, kõige odavam 4 nariga aknata kajut, 1 suund. Tulemused:

DFDS - 187 €
Tallink - 260 €
Asi muutub pisut, kui võtta edasi-tagasi piletid (21.08-29.08), teised algandmed samad:
DFDS (25% soodusega) - 327.50 € (ühe suuna peal soodust ei saa)
Tallink - 360 €
Sel juhul enam nii suurt hinnavahet polegi, arvestama peab kuludes aga, et Kappelskär on Stockholmist nii 100km võrra "vales suunas".
Nojah, kuidas iganes, kuupäevadega mängides võib saada väga erinevaid tulemusi, isegi sama firma piires suuresti erinevaid. Leidsin ka sellise vahemiku, kus hoopis Tallink osutus odavamaks.
Seega kokkuvõttes ei maksa reisi planeerimisel usaldada muid soovitusi, kui et ise erinevad variandid vajalikeks kuupäevadeks läbi mängida. Või kui päevad just väga lukku löödud pole, saab teinekord vaid päeva võrra reisi nihutamine siia-sinna märgatavat hinnavõitu anda.
Aga sellega on jälle nii, et ühel päeval on sõit odavam, siis öömaja kallim, teinekord jälle vastupidi. Eks kõige klapitamisega ole omajagu rehkendamist ja peamurdmist, teisalt on seegi juba üks põnev osa reisist, kohati tundub videosid ja teisi reisikirjeldusi uurides, nagu olekski juba ise kohal:)

Kui sihiks Taani, ei hakkaks mõjuva põhjuseta Poola (eriti veel Gdanski) kaudu ringitama, läheks lühimat teed Rootsi kaudu.

Esimene öö laevas, hommikuks (10:45) Stockholmis, sealt jõuab ühe päevaga küll see 900km  Legolandini ära vajutada, enne keskööd kohal ikka.
Kui kavas oli ka Kopenhaageni külastamine, siis viimaseks otsaks positsioneeriks end juba sellesse linna ümber ja tagasiteed Stockholmi poole alustaks viimasel päeval sealt 670km ots, õigel ajal startides jõuab 17:30 väljuvale praamile kenasti, järgmiseks hommikuks juba kodus tagasi.
Hoiab kokku üle 2000km autosõitu ja lühendab pikal teel kimamist 2 päeva võrra. Samuti laheneb 2 öömajamuret, sest need on laevas. Sellevõrra jääb rohkem aega kohapeal ringi vaatamiseks.
Gdansk, Sopot ja kogu Poola põhjapoolne kant väärivad külastamist küll, aga teed sealkandis ei ole kiireks edenemiseks sobivad ja plaanida sellistele üle 1000km päevateekondi tähendab vaid hullumeelset kihutamist ühes mittemidagi nägemisega.

Kui juba maksumustele jutt läks, saab mitut moodi.


1. Poola põhjarannik - 7 päeva, 2500km. Autos 2 täiskasvanut ja koer. Ööbimine varem broneeritud hotellides hommikusöögiga. Lisaks iga päev vähemalt 3-4 restorani, baari, pubi, kohviku külastust +  õlled, jäätised, muud maiused. Pooled neist söögikordadest olid lihtsalt kuhugi kohvikusse jalgade puhkuseks maha istumised, menüüks ehk vaid kohv ja koogike. Erinevate atraktsioonide ja vaatamisväärsuste piletid, laevasõidud, rendisõidukid (elektrilised ATV-d ja mopeedid) kohapeal liikumiseks. Autoga väikelinnakeste kitsastel tänavatel ukerdamisel ja parkimiskohtade otsimisel pole jumet. Veel mõned õlled, naisele kõrrega segu jne. Suveniirid kodustele. Kogukulu ca 1300€ ehk 93€/in/päev.

2. Austria Alpid - 10 päeva, 5209km, sama seltskond, samad nõuded kõigele. Kogukulu 2370€ ehk 119€/in/päev. Siin mul ka täpsem rehkendus alles, ehk kütus 542, hotellid 746, söök-jook 640, piletid siia-sinna 362, suveniirid 80.

Selgituseks suhteliselt kõrge (tegelikult keskpärase) maksumuse kohta. Oleme juba pensionärid, liigset luksust ei vaja, aga elementaarsed mugavused on meie eas juba nõutavad. Telki ja kämpingusse me enam ei roni, autos ka ei maga, need ajad on möödas. Öömaja miinimumi hulka kuulub hommikusöök ja privaatne vannituba, me ei pahanda, kui olemas on ka rõdu ja aknast välja vaadates peaks ikka midagi kenamat vastasmaja seinast nägema. Loomulikult peab see koht aktsepteerima meie koerakest. Boonuseks sisebassein ja saunad. Filtrist pääsevad läbi vaid need majutused, mis nimetet tingimustele vastavad ja sealjuures on pälvinud külastajatelt hindeks vähemalt 9 palli, alla selle ei hakka riske võtmagi. Reisil tahame nautida kõike, mida sel paigal pakkuda on, ega soovi aega sisustada sentide veeretamisega pidevalt arvutades, mida saab lubada ja mida mitte.
PS. Omal ajal sai ka seljakottidega rännatud ja hotellidest kauge kaarega ringi käidud, vaat siis, kuidas inimesed ja nende eelistused aja jooksul muutuvad:)

Teekonna erinevus polegi nii suur. Augustów-Białystok-Varssavi vs Augustów-Łomża-Zambrów-Varssavi on vahe 35km. GPS näitab liikluseta täpselt sama sõiduaega mõlemale variandile, aga hetke liikluskoormust arvesse võttes võib see ennustus kõikuda. Arusaadavalt mõjutab kehvake ja sisuliselt möödasõidu võimaluseta Łomża variandi liiklus sõiduaega rohkem kui magistraalil vabalt püsikiirusega täiel kiirusel minnes. Oleneb ka millega sõita, veokiga ja bussiga võib-olla tõesti tiksub pikemal teel see 30 minutit juurde, aga sõiduautoga olen ma Białystoki kaudu GPS-i ennustusest enamasti kümmekond minutit kiireminigi saanud. Eks see ajavõrdlus ongi suhteliselt selgeltnägemise teema, sest kui ma sõidan üht teed pidi, ei saa ma kuidagi teada, kuidas just samal hetkel teist kaudu sujuks. Magistraalidel tasub aga tähele panna Poola liiklusmärkide erilisust. Kui rahvusvaheliselt ollakse harjunud, et rohelise põhjaga märk tähistab kiirmagistraali, siis Poolas on rohelise põhjaga märk vaid rahvusvahelise tee tunnuseks, mis ei pruugi olla veel kiirtee, rohelist võib vabalt isegi külavaheteel kohata:) Ainus selgitav märk asetseb magistraalile sisenemisel (ka sealt väljumisel), kui seal on  (sõiduauto kujutis), on tegu ekspressteega, kus 120 lubatud. Kui seal on  (silla kujutis), alles tegu päris kiirteega, kus võib 140 vajutada. Jääb see märk sissesõidul kahe silma vahele, juba teel olles enam viitade ja märkide värvuse põhjal neid eristada pole võimalik. Ka GPS pole alati adekvaatne ega tunne uusimate trasside piiranguid. Enamasti eelneb kiirteele ka väravate läbimine ja lahkumisel nõutakse raha.

Ma ise rehkendan autoreiside planeerimisel sellise valemiga, et sõidule ei tohiks kuluda rohkem aega kui kohapeal puhkamisele. Kui 2+2 päeva kulutada edasi-tagasi sõidule, peaks ka kohapeal vähemal 4 päeva saama olla ja see läheb juba üle nädala. Muidugi ei pruugi kohapealne olemine vaid autovabadest päevadest koosneda, väikseid supsusid siia-sinna võib ikka ette tulla, selleks ju auto ongi, aga autosõidust ei maksa teha ka täis päevatööd.

Mis puutub sõidutundide arvu, just seda pikka kohalesõitmise otsa mõtlen, siis see võib eri inimeste puhul erinev olla. Mul endal pole väsimuse mõttes vahet, kas ma istun rooli taga või reisijakohal, seega vahetusjuhi olemasolu ei anna mulle midagi juurde. Kui ma veel taksot sõitsin, siis 10-12 tundi jutti linna pingelises liikluses oli tavaline tööpäev, maanteel lõdvalt püsikaga lastes, vahepealsete söögi- ja kohvipausidega sõit on minu jaoks lausa puhkus. Koos pausidega olen sõidupäeva pikkuseks tavaliselt nii 14-15 tundi planeerinud, kell 6 start, kell 20 kohal ja kilomeetreid koguneb sõltuvalt liiklusest ja teeoludest nii 900-1200. Kui ma peaksingi kõrvalistmele maanduma, siis peamiselt selleks, et saaks õlut libistada:) 
Aga nagu ma ütlesin, inimesed on erinevad, teine tahab juba 2 tunnise sõidu järel silma looja lasta. Minu teooria kohaselt sõltub väsimus asjaolust, kui pingesse keegi juhikohale istudes läheb, mitte roolimise ega pedaalide tallamise füüsiline, vaid vaimne pinge kulutab juhti.

Tõmbab oma praegusest asukohast kaardile 1000km raadiusega ringi ja vaatab, mis selle sisse jääb. Mida lähemale huvipakkuv sihtkoht jääb, seda rohkem aega sihtkohas puhkuseks. Kaugemale pressides kujuneb reis vaid autosõiduks. Muidugi võib ju ka 3 päeva jutti ühes suunas vajutada, näiteks Rooma välja jõuda, Colosseumi taustal pilt ära teha ja kohe end tagasiteele asutada:)

Transpordi variantide nägemiseks võiks soovitada vaadata:
minnes Malpensa-Como ja tagasi tulles Como-Bergamo või ükskõik milliseid sihtkohti sinna omal valikul sisestada. Saab nii sõiduajad, hinnad kui üksikasjalikud juhised eri variantide puhuks.
"Staabi" kohta ei oska midagi öelda, seal hotelle kui kirjuid koeri. Ise tõmban alati otsinguid koomale soovitud parameetreid ette andes, mis sõltub igaühe isiklikust maitsest, nõudlikkusest, hinnatundlikkusest jms ning võib varieeruda seinast seina. Mida tihedam "sõel" ette anda, seda vähem võimalust valikutesse uppuda ja seda kindlam võib olla, et lõpptulemuses sarnaneb maksimaalselt soovitule.

Enne oli jah 5 vaja valida, siis sai tubase mullivanni lisada ja kui seejärel 5 ära nullida, jäävad mullivannid ikkagi alles ja neid apartmente-sviite-tube, kus säärane asi sees, on ikka oluliselt rohkem kui 3. See ilmselt mingi bookingu kala, et kõiki võimalusi kohe valida ei anna, sest näiteks 3* Hotel Forums kesklinnas näitab suhteliselt odavas superior toas mullivanni olevat ja pildi järgi näib tavavannist mõnevõrra suuremgi olevat. See oli vaid 1 esimesena ettejuhtunud näide, eks kel vaja, see otsib ise edasi.