Viimased kommentaarid

Jah, kui aga võrrelda hindu, siis enamasti kipuvad need apartmendid olema samas hinnaklassis või isegi kallimad kui tavaline hotellituba koos hommikusöögiga. Mõte sobivuse osas võiks seega käia umbes taolist rada, kas eelistatakse reisil ise turult või poest produkte hankida ja  "kodus" süüa teha või pigem lasta end hellitada juba valmis serveeritud söökidega. Me naisega veel  70 pole, aga reisiaega me kokkamisele ei viitsi kulutada, üleüldse viibime hotellides nii vähe kui vähegi võimalik, praktiliselt ainult magame seal. No veekeetja võiks igaks juhuks olla, aga täismahulist kööki me lihtsalt ei vaja. Reisilt koju jõudes ongi esimeseks ehmatuseks, et nüüd peab hakkama jälle ise söögi eest hoolt kandma, mis tähistab argiellu, tükkis kaasnevate muredega, tagasipöördumist. Koju on küll alati hea tulla, aga pisut kurb on see vabaduse ja puhkuse lõpp ikka.

Seda räägib meie välisministeerium: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/tsehhi/

aga ma ei oska antud väidet kinnitada ega ümber lükata, sest pole kunagi välisriigis trahvi saanud.

Euroopa riikide liiklusalase info leiab siit: www.highwaymaps.eu

sisaldab riikide kaupa erinevat vajalikku liiklusalast teavet, lubatud kiirused, joobeaste, maksulised teed, tulede kasutamine jne. Kõik see, ilma milleta ei saa ja mille iga riiki siseneja peaks pähe õppima. Kuigi palju on ühist, leidub ka erinevusi ja neid mitte teades ongi jama käes.
Tšehhi vinjeti soetamiseks eraldi müügipunkte ei ole, neid müüakse postkontorites ja tanklates. Vinjett on kaheosaline, 1-osa tuleb peale täitmist kleepida tuuleklaasi paremasse alanurka, 2-osa aga säilitada kontrolliks. Tasub tähele panna, et eri riikides on vinjeti asukohale erisugused nõuded, mõnel pool käib see paremasse ülanurka. Vale asukoht, halvasti nähtav või isegi korralikult kinnitamata (nurgast lipendav) kleebis on sama hea kui kleebise puudumine. Siis veel, kehtivusaja ületanud kleebis tuleb koheselt eemaldada, vananenud kleebisega sõit toob samuti trahvi kaela. Ega muud kunsti polegi, igas riigis selle riigi nõudeid arvestades saab probleemivabalt kõikjal hakkama.

Kui kõik see sobib, siis järgmisena leiate ennast arutamast, et peaks matkabussi soetama....

Jah, Meelis, täpselt nii ongi. Minugi sünniaasta juba selline uunikum, et ise olen jõudnud kõik need etapid läbida ja hetkel pean ainuvõimalikuks hotellis ööbimist. Kuhu enam edasi, ainult tähti saab veel lisada:) Aga kindel on vai üks, kes korra paremat/mugavamat proovinud, see enam kehvemaga ei lepi.

Autos magamise võimalikkus sõltub kõigepealt automargist. Eelis telgi ees, et iga ilmaga on kuiv küljealune olemas. Kui pole just buss, siis suuremasse universaali mahub normaalselt magama 2 inimest. Normaalselt tähendab, et saab pikali visata ja jalad sirgu ajada. Väiksemasse universaali või luukpärasse mahub samuti 2 inimest kõrvuti, aga jalad jäävad sel juhul konksu. Kui looteasendile vastunäidustusi pole, saab hakkama ka nii.

Siiski on pikemal reisil korralik väljapuhkamine oluline, paaripäevasel ehk kannatab kuidagi välja istmel kägarasendis tukkumisedki. Enamikel universaalidel tekib tagumiste ridade allapööramisel tasane põrandapind, kuhu võiks ideekohaselt mahtuda kahekohaline madrats ja ongi mugav voodi olemas. Kui autos reisib rohkem inimesi, ei kujuta mina enam kõigi autos magamist ette, ega siis esiistmel ometi.
Olen täheldanud, et auto muutub suletud akendega ja mittetöötava ventilatsiooni korral lühikese ajaga vägagi umbseks, akna paotamisel ründavad aga kohe sääseparved. Seega tasuks aretada vähemalt ühele aknale midagi putukavõrgulaadset.
Lõpuks võiks mõelda ka sellele, kuidas meeldib enese avalikustamine, läbipaistvaid klaase pean silmas, kust iga möödakäija saab vabalt sisse piiluda. Selleks ei pea tingimata perverdiga tegu olema, lihtsalt oledki nagu kala akvaariumis. Tumendatud klaaside korral see pole vast probleem, muidu kasutatakse ka ööseks ettetõmmatavaid kardinaid või ruloosid, isegi papitahvlitega saab aknaid varjutada.

Lihtsalt mainin, et kui laevausku, on olemas ka Helsingi-Travemünde liin sõiduajaga 29h Liepaja-Travemünde 28h vastu, ehk vahet nagu polegi, hinnad ka samas suurusjärgus. See Tallinn-Liepaja ots on kah päris tüütu tegelikult. Kui ikkagi autoga, siis pigem juba kogu teekond.

Buldooza, hakkasin pisut kahtlema selles Paldiski-Kappelskäri 2x hinnavahes ja toksisin sisse sama kuupäeva, ehk 21.08.2019. Muud tingimused, 2 täiskasvanut, 2 last, 1 sõiduauto, kõige odavam 4 nariga aknata kajut, 1 suund. Tulemused:

DFDS - 187 €
Tallink - 260 €
Asi muutub pisut, kui võtta edasi-tagasi piletid (21.08-29.08), teised algandmed samad:
DFDS (25% soodusega) - 327.50 € (ühe suuna peal soodust ei saa)
Tallink - 360 €
Sel juhul enam nii suurt hinnavahet polegi, arvestama peab kuludes aga, et Kappelskär on Stockholmist nii 100km võrra "vales suunas".
Nojah, kuidas iganes, kuupäevadega mängides võib saada väga erinevaid tulemusi, isegi sama firma piires suuresti erinevaid. Leidsin ka sellise vahemiku, kus hoopis Tallink osutus odavamaks.
Seega kokkuvõttes ei maksa reisi planeerimisel usaldada muid soovitusi, kui et ise erinevad variandid vajalikeks kuupäevadeks läbi mängida. Või kui päevad just väga lukku löödud pole, saab teinekord vaid päeva võrra reisi nihutamine siia-sinna märgatavat hinnavõitu anda.
Aga sellega on jälle nii, et ühel päeval on sõit odavam, siis öömaja kallim, teinekord jälle vastupidi. Eks kõige klapitamisega ole omajagu rehkendamist ja peamurdmist, teisalt on seegi juba üks põnev osa reisist, kohati tundub videosid ja teisi reisikirjeldusi uurides, nagu olekski juba ise kohal:)

Kui sihiks Taani, ei hakkaks mõjuva põhjuseta Poola (eriti veel Gdanski) kaudu ringitama, läheks lühimat teed Rootsi kaudu.

Esimene öö laevas, hommikuks (10:45) Stockholmis, sealt jõuab ühe päevaga küll see 900km  Legolandini ära vajutada, enne keskööd kohal ikka.
Kui kavas oli ka Kopenhaageni külastamine, siis viimaseks otsaks positsioneeriks end juba sellesse linna ümber ja tagasiteed Stockholmi poole alustaks viimasel päeval sealt 670km ots, õigel ajal startides jõuab 17:30 väljuvale praamile kenasti, järgmiseks hommikuks juba kodus tagasi.
Hoiab kokku üle 2000km autosõitu ja lühendab pikal teel kimamist 2 päeva võrra. Samuti laheneb 2 öömajamuret, sest need on laevas. Sellevõrra jääb rohkem aega kohapeal ringi vaatamiseks.
Gdansk, Sopot ja kogu Poola põhjapoolne kant väärivad külastamist küll, aga teed sealkandis ei ole kiireks edenemiseks sobivad ja plaanida sellistele üle 1000km päevateekondi tähendab vaid hullumeelset kihutamist ühes mittemidagi nägemisega.

Kui juba maksumustele jutt läks, saab mitut moodi.


1. Poola põhjarannik - 7 päeva, 2500km. Autos 2 täiskasvanut ja koer. Ööbimine varem broneeritud hotellides hommikusöögiga. Lisaks iga päev vähemalt 3-4 restorani, baari, pubi, kohviku külastust +  õlled, jäätised, muud maiused. Pooled neist söögikordadest olid lihtsalt kuhugi kohvikusse jalgade puhkuseks maha istumised, menüüks ehk vaid kohv ja koogike. Erinevate atraktsioonide ja vaatamisväärsuste piletid, laevasõidud, rendisõidukid (elektrilised ATV-d ja mopeedid) kohapeal liikumiseks. Autoga väikelinnakeste kitsastel tänavatel ukerdamisel ja parkimiskohtade otsimisel pole jumet. Veel mõned õlled, naisele kõrrega segu jne. Suveniirid kodustele. Kogukulu ca 1300€ ehk 93€/in/päev.

2. Austria Alpid - 10 päeva, 5209km, sama seltskond, samad nõuded kõigele. Kogukulu 2370€ ehk 119€/in/päev. Siin mul ka täpsem rehkendus alles, ehk kütus 542, hotellid 746, söök-jook 640, piletid siia-sinna 362, suveniirid 80.

Selgituseks suhteliselt kõrge (tegelikult keskpärase) maksumuse kohta. Oleme juba pensionärid, liigset luksust ei vaja, aga elementaarsed mugavused on meie eas juba nõutavad. Telki ja kämpingusse me enam ei roni, autos ka ei maga, need ajad on möödas. Öömaja miinimumi hulka kuulub hommikusöök ja privaatne vannituba, me ei pahanda, kui olemas on ka rõdu ja aknast välja vaadates peaks ikka midagi kenamat vastasmaja seinast nägema. Loomulikult peab see koht aktsepteerima meie koerakest. Boonuseks sisebassein ja saunad. Filtrist pääsevad läbi vaid need majutused, mis nimetet tingimustele vastavad ja sealjuures on pälvinud külastajatelt hindeks vähemalt 9 palli, alla selle ei hakka riske võtmagi. Reisil tahame nautida kõike, mida sel paigal pakkuda on, ega soovi aega sisustada sentide veeretamisega pidevalt arvutades, mida saab lubada ja mida mitte.
PS. Omal ajal sai ka seljakottidega rännatud ja hotellidest kauge kaarega ringi käidud, vaat siis, kuidas inimesed ja nende eelistused aja jooksul muutuvad:)

Teekonna erinevus polegi nii suur. Augustów-Białystok-Varssavi vs Augustów-Łomża-Zambrów-Varssavi on vahe 35km. GPS näitab liikluseta täpselt sama sõiduaega mõlemale variandile, aga hetke liikluskoormust arvesse võttes võib see ennustus kõikuda. Arusaadavalt mõjutab kehvake ja sisuliselt möödasõidu võimaluseta Łomża variandi liiklus sõiduaega rohkem kui magistraalil vabalt püsikiirusega täiel kiirusel minnes. Oleneb ka millega sõita, veokiga ja bussiga võib-olla tõesti tiksub pikemal teel see 30 minutit juurde, aga sõiduautoga olen ma Białystoki kaudu GPS-i ennustusest enamasti kümmekond minutit kiireminigi saanud. Eks see ajavõrdlus ongi suhteliselt selgeltnägemise teema, sest kui ma sõidan üht teed pidi, ei saa ma kuidagi teada, kuidas just samal hetkel teist kaudu sujuks. Magistraalidel tasub aga tähele panna Poola liiklusmärkide erilisust. Kui rahvusvaheliselt ollakse harjunud, et rohelise põhjaga märk tähistab kiirmagistraali, siis Poolas on rohelise põhjaga märk vaid rahvusvahelise tee tunnuseks, mis ei pruugi olla veel kiirtee, rohelist võib vabalt isegi külavaheteel kohata:) Ainus selgitav märk asetseb magistraalile sisenemisel (ka sealt väljumisel), kui seal on  (sõiduauto kujutis), on tegu ekspressteega, kus 120 lubatud. Kui seal on  (silla kujutis), alles tegu päris kiirteega, kus võib 140 vajutada. Jääb see märk sissesõidul kahe silma vahele, juba teel olles enam viitade ja märkide värvuse põhjal neid eristada pole võimalik. Ka GPS pole alati adekvaatne ega tunne uusimate trasside piiranguid. Enamasti eelneb kiirteele ka väravate läbimine ja lahkumisel nõutakse raha.

Ma ise rehkendan autoreiside planeerimisel sellise valemiga, et sõidule ei tohiks kuluda rohkem aega kui kohapeal puhkamisele. Kui 2+2 päeva kulutada edasi-tagasi sõidule, peaks ka kohapeal vähemal 4 päeva saama olla ja see läheb juba üle nädala. Muidugi ei pruugi kohapealne olemine vaid autovabadest päevadest koosneda, väikseid supsusid siia-sinna võib ikka ette tulla, selleks ju auto ongi, aga autosõidust ei maksa teha ka täis päevatööd.

Mis puutub sõidutundide arvu, just seda pikka kohalesõitmise otsa mõtlen, siis see võib eri inimeste puhul erinev olla. Mul endal pole väsimuse mõttes vahet, kas ma istun rooli taga või reisijakohal, seega vahetusjuhi olemasolu ei anna mulle midagi juurde. Kui ma veel taksot sõitsin, siis 10-12 tundi jutti linna pingelises liikluses oli tavaline tööpäev, maanteel lõdvalt püsikaga lastes, vahepealsete söögi- ja kohvipausidega sõit on minu jaoks lausa puhkus. Koos pausidega olen sõidupäeva pikkuseks tavaliselt nii 14-15 tundi planeerinud, kell 6 start, kell 20 kohal ja kilomeetreid koguneb sõltuvalt liiklusest ja teeoludest nii 900-1200. Kui ma peaksingi kõrvalistmele maanduma, siis peamiselt selleks, et saaks õlut libistada:) 
Aga nagu ma ütlesin, inimesed on erinevad, teine tahab juba 2 tunnise sõidu järel silma looja lasta. Minu teooria kohaselt sõltub väsimus asjaolust, kui pingesse keegi juhikohale istudes läheb, mitte roolimise ega pedaalide tallamise füüsiline, vaid vaimne pinge kulutab juhti.

Tõmbab oma praegusest asukohast kaardile 1000km raadiusega ringi ja vaatab, mis selle sisse jääb. Mida lähemale huvipakkuv sihtkoht jääb, seda rohkem aega sihtkohas puhkuseks. Kaugemale pressides kujuneb reis vaid autosõiduks. Muidugi võib ju ka 3 päeva jutti ühes suunas vajutada, näiteks Rooma välja jõuda, Colosseumi taustal pilt ära teha ja kohe end tagasiteele asutada:)

Transpordi variantide nägemiseks võiks soovitada vaadata:
minnes Malpensa-Como ja tagasi tulles Como-Bergamo või ükskõik milliseid sihtkohti sinna omal valikul sisestada. Saab nii sõiduajad, hinnad kui üksikasjalikud juhised eri variantide puhuks.
"Staabi" kohta ei oska midagi öelda, seal hotelle kui kirjuid koeri. Ise tõmban alati otsinguid koomale soovitud parameetreid ette andes, mis sõltub igaühe isiklikust maitsest, nõudlikkusest, hinnatundlikkusest jms ning võib varieeruda seinast seina. Mida tihedam "sõel" ette anda, seda vähem võimalust valikutesse uppuda ja seda kindlam võib olla, et lõpptulemuses sarnaneb maksimaalselt soovitule.

Enne oli jah 5 vaja valida, siis sai tubase mullivanni lisada ja kui seejärel 5 ära nullida, jäävad mullivannid ikkagi alles ja neid apartmente-sviite-tube, kus säärane asi sees, on ikka oluliselt rohkem kui 3. See ilmselt mingi bookingu kala, et kõiki võimalusi kohe valida ei anna, sest näiteks 3* Hotel Forums kesklinnas näitab suhteliselt odavas superior toas mullivanni olevat ja pildi järgi näib tavavannist mõnevõrra suuremgi olevat. See oli vaid 1 esimesena ettejuhtunud näide, eks kel vaja, see otsib ise edasi.

Otse Eilati lennujaama vastast ringteelt läheb tänav mäkke, Sderot HaTmarim nimeks. Selle ääres on ridamisi rahavahetusi, ATM-e ja pangakontoreid. Ühest sellisest automaadist, esimesest ettejuhtuvast,  võtsin ka mina pisut kohalikku raha krediitkaardiga välja, aga ma ei oska nimetada, millisest just täpsemalt. Niipalju mäletan, et valisin selle kolmest kõrvutiseisvast üksnes värvi järgi, kuna meenutas meile tuttava SEB-panga oma. Ja tõepoolest, roheline kaart rohelises automaadis töötas:) 

Teiste ATM-ide toimivust seega  kommenteerida ei oska, aga neid on samal tänaval hulgim, kõik miski 300m raadiuses. Mingil põhjusel näib kogu rahandusega seonduv just selle tänava kandis pesitsevat, mitte aga muudes turistidega seotud paikades, nagu näiteks rannapromenaad, suured kaubakeskused vms.
Ise sain alati kõikides restoranides, kohvikutes, poodides, ka pisemates R-kioski laadsetes putkades, probleemideta kaardiga maksta. Sula läks vaja vaid bussisõitudeks, seda soovis ka meie giid ja rattarendi eest maksin mäletamist mööda sulas. 
Nii oli jaanuaris 2018.

Mul endal küll säärast kogemust pole, aga moosekandid gastroleerivad ju pidevalt mööda ilma ringi. Lisaks konsulteerimisele lennufirmadega tasuks ehk uurida ka näiteks muusikutelt endilt, kuidas näiteks ERSO, Tallinna Kammerorkester vms ümber maakera oma pillidega tavatseb reisida. Neil peaks kogemust küll ja veel olema, ega nad küsija suu peale löö vast.

Seal on bussid vastas. Kongus ninaga tõmmupoolset asjameest, millise välimusega tegelasest siinmail pika kaarega mööda käiksin, tuleb siiski usaldada, sest tema on ainus, kes raha vastu võtab ja selle vastu mingi numbriga roseti annab, mis omakorda annab õiguse vastava numbriga bussi ronida. Mingit muud sorti transporti ses jumalast mahajäetud paigas öösel silma ei hakanud. Kohalikku raha võiks seega vähemalt bussisõidu jagu siit kaasa vahetatud olla. Boonusena kargas too asjamees lõpuks ise ka viimaseks jäänud bussi rooli ja tegi sõitu, mis oleks mõnelgi tasase maa inimesel kiljatusi esile kutsunud, kui nad vaid pilkases pimeduses oleks näinud, milliste järsakute kohal kurve võeti:)

Liechtensteinklamm on 2017 hooajast suletud, osadel andmetel lõplikult. Rajad on lagunenud ja muutunud ohtlikuks.

Alustuseks, meie rahval on liikluskultuurist väheke omamoodi arusaamine, et ma sõidan vasakus reas omast arust sobiva kiirusega ja siis keegi ei tohi minust mööda sõita. Kusagil mujal liikluskultuuri sedamoodi ei mõisteta, isegi Poolas mitte.

On hoopis nii, et tagant tulev kiirem lastakse alati mööda. Tingimusteta.  Ja see on viisakas käitumine. Ja tahavaatepeegel on üks tähtsamaid vidinaid autos üldse.
Olen ka mina kiirteedel sõitnud, üldiselt üritan hoida säärast joont, et enamikuga sama sammu astuda. Leidub muidugi aeglasemaid ja kiiremaidki. Mõni sõidab ka kiirteel 120-ga, bussid ja veokad ei saa piirajate tõttu sadatki kätte ja hoiavad kenasti paremasse ritta.
Nüüd on aga nii, mis enamikele eestlastele tuleb harjumatuna, et ma võin ju sõita kiirtee vasakus reas mulle sobiva kiirusega, olgu selleks siis tavapärane 150-160 või ka vaid 130. Aga seda üksnes seni, kuni seljatagune vaba on.
Hakkab tagant kiirem lähenema, võtab eesliikuja õigeaegselt hoo maha, rivistub hetkeks veokate rongi vahele, saab kiirem mööda, võib kenasti uuesti vasakule tulla ja omas tempos jätkata. Kiirema möödalubamine on eesliikuja asi!
Viisakad juhid teevad nii ja kui keegi ei tee, siis jätabki ta endast matsi mulje, kellele tuleb ehk pisut kombeid õpetada kasvõi süütu tulede vilgutamisega. Kui ka sellest aru ei saada, siis polegi enam millestki rääkida. Tuleb õppida sõitma teisi arvestavalt enne võõrastele teedele laiama ja oma "õiguste" kehtestama minekut.

Ilmselt ei ole sest abi, aga läksin Poola poole laupäeval 9.juunil ja alates Riia ringteest oli vast iga 5km tagant foori taga seismine, kusjuures need tundusid punases laines töötavat. Sama ka Leedus Panevežise-Kaunase vahel. Saad eelmisest foorist läbi, sõidad kilomeetrikese ja juba eemalt näed, et järgmises fooris lööb punase ette. Kaunikesti pikad tsüklid kah, punase taga seismist oli omajagu, aga hotelli jõudsime siiski planeeritud ajal, eks paar tunnikest oli igaks juhuks ka reservi jäetud. Need kulusid nüüd ära.

Tagasi tulime samuti laupäevasel päeval 16.juunil ja mitte ühtegi foori samal trassil enam polnud. Kuigi teeremont käis, olid need eelmised kohad kõik juba uue asfaldi all, peale kiiruspiirangute (70) ja pikkade "rongide" mingeid takistusi ei olnud. Sest alati leidus keegi, kes 70 alas 50-60-ga pidas vajalikuks sõita, eks seegi paras närvide mäng. Leedus ka mitmel pool keskmise kiiruse kaamerad, küllap kartsid neid. Kokkuvõttes polnudki vist ajaliselt vahet, kas seista foori taga ja sealt pääsedes sõita, või venida möödasõiduvõimaluseta ühtlases rivis.
Nii, et võib olla nii ja naa, olenevalt, kuidas neil teeremont parasjagu areneb ja nõuab. Sest teha on neil seal küll ja veel, remondivaba sõitmist niipea küll loota pole. Aga muidu töö käis ka laupäeval, mingit teemeistrite molutamist ei kohanud kusagil.

See on 100% hilpe otsast lõpuni täis, MITTE MIDAGI meestele, ei tööriistu, elektroonikat ega muud säärast värki, millega mehed võiksid samal ajal kasvõi natukenegi aega sisustada, kuni naised riidepoode traalivad. Isegi õllet polnud kusagil, 2 hädist kohvinurgakest (alkovaba), ka Iiri kohvi ei olnud seal võimalik tellida, kogu lugu. Päris haige oli bussi kõrval parklas 4 tundi hambad laiali naisi oodata ja pilvi lugeda. Ja minna seal ka kuhugi polnud, lage väli ümberringi kilomeetrite ulatuses. Ütlen ausalt meesinimese vaatevinklist, nii mõttetut kaubakeskust pole ma kunagi varem ega hiljem kohanud.
Aga naised olid õnnelikud, tulid suurte kaltsukuhjadega ja sädistamist jätkus veel tundideks. Meie võtsime aja maha järgmises tanklas, tarisime bussi vastukaaluks mõned kastid õllet jm joodavat, jõime end poolkooma, et kuidagi unustada "raisatud" aeg. Aga ometi hing aasta hiljemgi veel vaevab:)
Minu arvates pole see koht, kuhu perega minna, puhtalt pesu hankimise peal väljas, siis peaks sobima.
Ärge siis mehed, öelge, et ma pole hoiatanud.

Sarnast kunagi ise ka aastaid kasutanud. Tollal oli küll nii, et paar aparaati keerasin autobensiini kasutades lihtsalt tuksi, torustik ummistus liiga kiiresti, tahmas nagu elajas ja iga kell võis ka pisuke ilutulestik või vähemalt mõni korralikum pauk aset leida. Probleemid kadusid peale uue samasuguse masina ostmist ja vaid puhta pudeliga müüdava aviobensiini kasutama hakkamist. Jutt siis nõukaajast, tänapäeva autobensiin on küll puhtam, aga lisandivabad pole needki. Mis mootorile libestava määrdena kasuks, on priimusele lihtsalt ballastiks ja vajab ärapõletamist, tulemuseks tahm ikkagi.
Ka tänapäeval on matkapoodides vedelkütusel töötavaid kaasaegseid priimuseid müügil, samuti puhast vedelkütust nende tarbeks. Seda soovitakski kasutada, aga asja ajavad ära ka ehituskauplustes müüdavad lakibensiinid jms, need vist odavamad. Ma autobensiiniga ei jamaks, kütusekulu ei ole nii suur, et pudelikese puhta kraami pealt koonerdama peaks hakkama. Endal hooletum ja potid ka puhtamad.
Muu jutt on juba eelnevalt räägitud, too kausike seal põleti all ongi eelsoojendamiseks mõeldud. Minul oli pumbaga variant, sellega sai esimese surve sisse lüüa ja siis ventiili keerates otse paagist süüteks vajaliku bensiinikoguse alla nõristada.

Ilm võib mais olla soe või külm, aga merevesi on igal juhul veel külm. Muidu hooaeg hakkab juba vaikselt peale, kohad on enamvähem avatud, turistide hordid alles hakkavad hoogu võtma, hullu tunglemist pole.
Sobib rahulikumaks omaette olemise puhkuseks. Karastatum paneb ka varbad vette.
Palanga asi nr 1 on ikka rand ja meri minu arvates ja kui seal vilu on ... siis on võimalik mõne SPA-hotelli basseinis end leotada ja ikkagi rahule jääda.

Kes hajameelsusest/teadmatusest piletiautomaatide juurde pööravast teest mööda paneb, selle jaoks on vahetult enne silda (peale putkat) teelaiendus ja paar lisa piletiautomaatigi aeglasema reaktsiooniga tegelastele üles pandud, samas passibki tavaliselt politsei. Kes aga suudab mitut järjestikust "telliskivi" mitte märgata ja julmalt neist kõigist läbi põrutab, kaasa arvatud viimane vahetult silla ees olev, see ongi meeldetuletustrahvi täiega väärt, et võõras paigas ei pea silm ruutus koos kohalikega "ässama", vaid tuleb tavapärasest enam luuke lahti hoida.
Kuni pole silla ees olevast keelumärgist mööda sõitnud, seni pole ka liiklusreegleid rikkunud, tasulisse alasse on alles sisenemata ja politseil pole mingit alust veel trahvida, ta ei teegi seda.