Viimased kommentaarid

See on 100% hilpe otsast lõpuni täis, MITTE MIDAGI meestele, ei tööriistu, elektroonikat ega muud säärast värki, millega mehed võiksid samal ajal kasvõi natukenegi aega sisustada, kuni naised riidepoode traalivad. Isegi õllet polnud kusagil, 2 hädist kohvinurgakest (alkovaba), ka Iiri kohvi ei olnud seal võimalik tellida, kogu lugu. Päris haige oli bussi kõrval parklas 4 tundi hambad laiali naisi oodata ja pilvi lugeda. Ja minna seal ka kuhugi polnud, lage väli ümberringi kilomeetrite ulatuses. Ütlen ausalt meesinimese vaatevinklist, nii mõttetut kaubakeskust pole ma kunagi varem ega hiljem kohanud.
Aga naised olid õnnelikud, tulid suurte kaltsukuhjadega ja sädistamist jätkus veel tundideks. Meie võtsime aja maha järgmises tanklas, tarisime bussi vastukaaluks mõned kastid õllet jm joodavat, jõime end poolkooma, et kuidagi unustada "raisatud" aeg. Aga ometi hing aasta hiljemgi veel vaevab:)
Minu arvates pole see koht, kuhu perega minna, puhtalt pesu hankimise peal väljas, siis peaks sobima.
Ärge siis mehed, öelge, et ma pole hoiatanud.

Sarnast kunagi ise ka aastaid kasutanud. Tollal oli küll nii, et paar aparaati keerasin autobensiini kasutades lihtsalt tuksi, torustik ummistus liiga kiiresti, tahmas nagu elajas ja iga kell võis ka pisuke ilutulestik või vähemalt mõni korralikum pauk aset leida. Probleemid kadusid peale uue samasuguse masina ostmist ja vaid puhta pudeliga müüdava aviobensiini kasutama hakkamist. Jutt siis nõukaajast, tänapäeva autobensiin on küll puhtam, aga lisandivabad pole needki. Mis mootorile libestava määrdena kasuks, on priimusele lihtsalt ballastiks ja vajab ärapõletamist, tulemuseks tahm ikkagi.
Ka tänapäeval on matkapoodides vedelkütusel töötavaid kaasaegseid priimuseid müügil, samuti puhast vedelkütust nende tarbeks. Seda soovitakski kasutada, aga asja ajavad ära ka ehituskauplustes müüdavad lakibensiinid jms, need vist odavamad. Ma autobensiiniga ei jamaks, kütusekulu ei ole nii suur, et pudelikese puhta kraami pealt koonerdama peaks hakkama. Endal hooletum ja potid ka puhtamad.
Muu jutt on juba eelnevalt räägitud, too kausike seal põleti all ongi eelsoojendamiseks mõeldud. Minul oli pumbaga variant, sellega sai esimese surve sisse lüüa ja siis ventiili keerates otse paagist süüteks vajaliku bensiinikoguse alla nõristada.

Ilm võib mais olla soe või külm, aga merevesi on igal juhul veel külm. Muidu hooaeg hakkab juba vaikselt peale, kohad on enamvähem avatud, turistide hordid alles hakkavad hoogu võtma, hullu tunglemist pole.
Sobib rahulikumaks omaette olemise puhkuseks. Karastatum paneb ka varbad vette.
Palanga asi nr 1 on ikka rand ja meri minu arvates ja kui seal vilu on ... siis on võimalik mõne SPA-hotelli basseinis end leotada ja ikkagi rahule jääda.

Kes hajameelsusest/teadmatusest piletiautomaatide juurde pööravast teest mööda paneb, selle jaoks on vahetult enne silda (peale putkat) teelaiendus ja paar lisa piletiautomaatigi aeglasema reaktsiooniga tegelastele üles pandud, samas passibki tavaliselt politsei. Kes aga suudab mitut järjestikust "telliskivi" mitte märgata ja julmalt neist kõigist läbi põrutab, kaasa arvatud viimane vahetult silla ees olev, see ongi meeldetuletustrahvi täiega väärt, et võõras paigas ei pea silm ruutus koos kohalikega "ässama", vaid tuleb tavapärasest enam luuke lahti hoida.
Kuni pole silla ees olevast keelumärgist mööda sõitnud, seni pole ka liiklusreegleid rikkunud, tasulisse alasse on alles sisenemata ja politseil pole mingit alust veel trahvida, ta ei teegi seda.

Turaidasse pääsul saab kaardiga maksta, aga tänavakaubanduses selle ees mitte.

Peaks vist täpsustuseks lisama, et tegemist pole mingi sillamaksuga, vaid Jūrmalas kui puhkekohas viibimise maksuga. Pargid oma auto kuhugi ära, lähed randa, aga kui piletit nähtaval pole, võid tagasitulles kojamehe vahelt trahvikviitungi leida. Ei kontrollita seda piletit üksnes sissesõidul, vaid ka linna sees on politsei ja tegutseb palju aktiivsemalt kui meie munpolid.
Ja on ka abiks, ma näiteks tiirutasin ükspäev parkimiskohta otsides ja sattusin mitu korda sama pollari nina alt mööda vurama, see siis pidas mu kolmandal ringil kinni, eks ma olin talle juba silma jäänud. Küsis, mida ma otsin ja soovitas järgmisest tänavast paremale pöörata, et seal pidi olema varjatum parkla, kus kohti jagub ja rannale sootuks lähemal. Vot nii.

Mudamutt, marsruudi kärpimisega pole nõus, pigem lisan päevi:)
Aitäh heade soovitusteb eest, ma ise kahtlesin ka veidi päevateekondades, tahaks just rahulikumalt võtta. Lähen nüüd Su reisikirja lugema, näib, mis ideed sealt veel kooruvad.

Mul oli sama plaan ja panin enda jaoks kokku kava kasutades nii meie turismibüroode marsruute kui norrakate endi soovitusi tugevamate turistimagnetite osas.
Plaan sai siis selline:
http://goo.gl/maps/rbWxi
Peaks läbima enamikku selle kandi vaatamisväärsetest paikadest. Põhirõhk on loodusel ja mägiteedel, linnad ja muuseumid jäävad seekord kõrvale. Kuna ma pole ise ka veel antud teekonda läbinud, siis rohkem kommenteerida ei oska, aga kui kellelgi on märkusi-soovitusi, võtaks teadmiseks minagi.
Võiks ju kohe ära küsida, et kui ööbimine on plaanitud kämpingutesse, kui reaalne on suvehooajal lambist laekudes onni saada? Selge, et igaksjuhuks peavad telgid ka kaasas olema. Ette bronnida ei usalda, sest ei tea täpselt, kuidas edenemine kulgeb, äkki tekib soov mõnes kohas pikemalt olla, teisalt jälle kiiremini läbida, see jätab rohkem vabadust.

On erinevad tsoonid, hinnad, nädalapäevad ja kellaajad. Kõige lihtsam ja ülevaatlikum oleks ise järgi vaadata:
http://www.rigassatiksme.lv/en/services/parking-services/
Veel lihtsam on shopata kui auto jätta väljaspoole tasulise parkimise ala ja kõndida jalgsi, saab igasse huvitavasse paika kohe sisse astuda, millest autoga muidu kindlapeale mööda kimaks.
Ise kasutan sama võtet ka siinmail shopates ja olen seetõttu palju põnevaid kohti avastanud, mille olemasolust varem autoga uhades aimugi polnud. Supermarketeid teavad kõik, aga väikesed keldrikohvikud, kus kohapeal maitsvaid saiakesi küpsetatakse, käsitööpoekesed jne, neid kõiki autoga sõites lihtsalt ei näe.

Pole küll mudamutt, aga need räägitud "kõrvad" on sel kallimal variandil olemas, odavamal mitte. Sellised väikesed konksukesed allotsas, mille taha saab mõningate kottide kummižguttide sangad haakida, et kott sõidu ajal väga laperdama ei hakkaks. Teine oluline asi, et sel on ka rohkem vahepulki külgedel, mis mõningate pehmemate kottide puhul aitavad vältida nende kodaratesse läbivajumist, õigetel matkakottidel on loomulikult endalgi piisavalt tugev tagaselg.
Siiski on kotte väga erinevate kinnitusviisidega ja mitte kõik kotimudelid sellist "kõrva" ei vaja, paljudel on sootuks omamoodi kinnitused, mis tuleb eelnevalt pakiraami külge monteerida. Ja loomulikult, nagu ikka "heaks" kombeks on kujunenud, igal firmal omamoodi, arusaadavalt mingit ühtset kinnitusstandardit pole ja vastastikune sobimatus eri firmade toodete vahel kirjutamata reegel. Seega pakiraam vali oma koti (kindlasti kott poodi kaasa) kinnituste järgi või osta mõlemad koos. Kahjuks on e-poodides müüdavate kottide pildid kõikidest muudest külgedest, isegi alt, aga mitte sellest olulisemast sisemisest, kust oleks kinnitusviis näha. Seetõttu pole eriti reaalne piltide põhjal füüsiliselt kotti katsumata tema kinnitusviisi ja sobivust ühe või teise pakiraamiga tuvastada.
Või hangi sootuks järelhaagis nagu mina tegin ja pole mingit muret kottidega, nende kinnitustega, pooled jamad on olemata. Kõik asjad viskan kärusse ja suva, mis kotis nad ka on või pole, olgu või poe kilekott. Ainus mure, et käru on küllalt mahukas ja sinna kipub tekkima palju õrnema sugupoole matkakaaslaste tränigi, a la, sul ju siin ruumi on, ma viskan oma telgi ka siia jne. Kuni kuhi on peakõrgune, ole siis mees ja vea ära:)

Ma lisaksin soovituse, profiili alt nähtav suur pilt on 238×238px suurune ja postituse juures antakse selle vähendatud (30×30px) kujutis. Veebis avaldamisele kuuluvat materjali mõõdetakse teatavasti pikslites (px) mitte millimeetrites, tollides ega jalgades. Kuidas iganes, aga pole mingit vajadust saata profiili illustreerima suuremat pilti, mis nagunii nimetatud mõõduni vähendatakse ja kui see tegu usaldada serveri hoolde, võib erinevaid moonutusi vms juhtuda. Parem oleks juba eelnevalt oma arvutis too pilt sobivaks tempida, mingit suvalist fototöötlusprogrammi kasutades. Pildi mõõtühikuks valida siis "pixels". Otse aparaadist tulevad pildid kipuvad oluliselt karmima resoga olema, samuti pole nad vajaliku küljesuhtega ja sellest johtuvalt võib pildi lisamisel erinevaid probleeme tekkida. Pealegi laadub juba sobivaks vähendatud pilt oluliselt kiiremini.

Lisaksin omalt poolt ka, et kõik oleneb lastest ja nende taluvuspiirist.
Meenub ähmaselt, et ise olen ka kunagi laps olnud ja mina reisisin koos vanematega mööda tollast NSVL-i ringi kõikide võimalike transpordivahenditega (lennukite, rongide, busside ja autodega). Polnud probleem maapealse transpordiga 1000+ km päevas läbida (tollastel teedel ja masinatega), vanemad küpsesid ammu enne mind. Seejuures imelikul kombel ei meeldinud mulle rongid ja ei meeldi eriti tänini. Ma ei oska seda fenomeni seletada, on ju rongis ruumi, saab isegi ringi joosta jne, aga vot ei meeldi ja kõik. Kuidagi igav ja liiga sujuv on rongisõit mu jaoks. Natuke sarnane lugu lennukiga, kiirelt saab kaugele, aga see on ka kõik, ei mingit sõidumõnu. Autoga ja bussiga tunned ikka iga ihukarvaga ja eriti vahva on mägede käänulistel teedel, vaat selline liikumisviis mulle meeldib, sõit on elamus iseenesest. Eks ma seepärast liigun tänini pigem kummide vilinal, sujuvalt kulgemine on tüütav, igav ja seetõttu kiirelt väsitav. Aga see on minu kiiks.
Samas minu naise õe lapsed ei kannata Tallinnast Tartussegi sõitu ühe jutiga välja ja hakkavad juba poolel teel vigisema. Ja katsu veel natuke kurve võtta, siis on ropsimine garanteeritud. Nendega pikka reisi paraku ette ei võta. Nüüd on need lapsed juba suured inimesed ja ega nad muutunud pole.
Eelnevast ja paljudest teistest kogemustest lähtuvalt julgen arvata, et autosõidu nautimine või talumine on individuaalne ja ega see elu jooksul eriti ei muutu. Seega reisi planeerimisel peaks alustama oma reisiseltskonna taluvuspiiride tuvastamisest. Foorumis saadud vastused küsijat karvavõrdki ei aita, inimesed on erinevad, minu vastus oleks näiteks, et ma sõidaks autoga või ameerikasse:)

Noh, nüüd on see teema vist mõneks ajaks aktuaalsuse kaotanud, sest seal oli just kena tulekahi ja ma ei tea, palju sest turust üldse alles jäi, piltide järgi kaunis puhas vuuk.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/fotod-leedus-suttis-oosel-suur-gariunai-turg.d?id=55861740

Tasuta telkimiskohad (RMK ja teised) võiks olla tähistatud tasulistest erinevat värvi sümboliga. Kes otsib metsavaikuses omaette olemist, sellele ilmselt turismitalu plats ei kvalifitseeru ja vastupidi, kes tahab dušši, kööki ja muid mugavusi, leiaks jälle talle sobiva telkimiskoha sedasi kiiremini.
Tegin prooviks ise ühe oma kodu lähedal asuva tasuta platsi lisamisega algust ja tähistasin selle punase sümboliga, paraku ma seda telkimine.eu lehele ilmumas ei näinud. Asi ei tule automaatselt ja ootab modereerimist lehe haldajate poolt?
Muidu hea asi, kuigi esialgu tundub hõredavõitu, loodan kaardi peatsele täienemisele ja ega see kohalikke paiku tundvate inimeste abita ei sünni.
Lisaks ametlikele telkimiskohtadele oleks hea ka kaardile saada tasuta kohad, mis ei pruugi isegi olla ametlikud (RMK) telkimiskohad, aga kus keegi on telkinud ja kus sellega kedagi ei segata.
Ma näiteks ise retki planeerides olen viimasel ajal hädas looduses telkimiskohtade leidmisega, kaardilt tundub hea paigake, mere, järve või jõekese ääres, super, mida veel tahta. Kohale saabudes aga avastad, et see kena paigake on kellegi eraomanduses, kõrge aiaga piiratud ja kurjad koerad ning tige pererahvas sealt vastu vaatamas. Nüüd ma siis olen sunnitud kogu planeeritud marsruudi alati eelnevalt läbi käima, sealhulgas ka teenust pakkuvate turismitaludega kokkuleppeid tegema, et pärast matkaseltskonda mitte ebasobivale õuele juhatada. Sest "eelluure" käigus on sageli selgunud kurb tõsiasi, et isegi end turismitaluna reklaamiv ja teepervedel suunaviitu tema õuele juhatav tegelane ei oota sugugi mingeid seljakottidega "odavmatkajaid" jättes oma värava selliste ees suletuks.
Selles mõttes oleks võimalusel hea tähistada ka sellised paigad, kus on kellelgi positiivseid kogemusi nn metsiku telkimisega. Meil peaks ju ikka veel kehtima igameheõigus.

Mina olen kasutanud seda:
http://www.latvijaskarte.lv/
Ise teen vajalikest lehtedest väljatrüki ja täitsa toimib. Oleneb ka marsruudi ja matka pikkusest, palju neid lehti tuleb, 3-päevasel matkal kogunes neid juba paarikümne ligi.

Lennukiga saab otse, möödunud aastal vist avati see liin.

Oleneb ilmselt kauplemisoskusest ja juuksevärvist, kas on või pole vaja juurde maksta.
Aga probleem polegi üldse selles, probleem tekib laeval kui pealesaatev asjapulk pole piisavalt täpse silmamõõduga või tähelepanelik ja su kõrgema auto saadabki vastavalt omandatud etiketile madalama auto kohale. Ruumide kõrgused ja laes vonklevad torud on VÄGA TÄPSELT mõõdetud mõnel laeval ja 5cm üle võib neisse kinni sõitmist. Mul on katusel antennijupats, mis umbes 195cm kõrgusele ulatub ja nii mõneski laevukeses kriibib see laetalasid või käib vahel vastu mingeid torusid. Eks te ise tea.

On ka 2 tundi mööda Riia ringi koperdatud, oleneb ikka väga hetke liiklusest.
Aga niipalju kui mina küsija tekstist välja loen, küsitakse teekonda Tallinnast Riiga, mitte sealt läbi ja võib nii ehk naa, aga kõige otsem ja vähem eksimisvõimalusi on ikkagi otse st läbi Pärnu. Natuke lahtiseks jääb Tallinnast väljasõit, sest algandmetes pole antud stardipaika. Lasnakalt alustades võib näiteks Järvevanas ilmatu aeg kuluda kui seda tipptunnil teha ja Vabakal pole ka alati võimalik pedaali põhja suruda. Mõnikord on lausa üle Viru väljaku põrutatud ja nii kiiremini saadud. Palju erinevaid variante. Eile oli Laagri kandis üks libedam koht, mine nüüd võta kinni, kas seepärast tasuks ehk hoopis läbi Valga põrutada:)

Kui luksust ja teenindust taga ei aja ning ollakse valmis enda tekitatud läbu pärast ise ära koristama, siis enim eraldatust ja metsavaikust leiab ilmselt RMK metsamajadest. Need ei maksa ka palju ja omaette olemine on garanteeritud. Tõsi, ise peab ka söögi ja kõige muu eest hoolitsema. Igatahes kaminad on vast kõigis olemas. On veel ka metsaonnid, aga need on igameheõiguse alusel, kunagi ei tea ette, kas kohale ilmumisel keegi juba ees pole. Praeguste ilmaoludega küll vähe rahvast metsades liikumas.
Ahjah, link kah http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/oobimisvoimalused/metsamajad

Last ei tohi hoida süles ka 1m läbimisel, laps peab olema turvatoolis, nii on kirjas liikluseeskirjades nii siin- kui sealpool piiri. Seda peaks iga autojuht ju niigi teadma. Seda esiteks, puhtalt ohutuse teema. Teiseks, nagu juba eelpool öeldud, pikal reisil on ülerahvastatus äärmiselt ebamugav endale ja veel enam lapsele. Mu meelest pole see üldse mingi arutuse teema. 9-kohalise sõidukiga on paras 4-5 inimesega reisida, siis mahutab kuidagi ära ka igaühe pagas. Tavalise 4-5 kohalise sõiduautoga võib euroreisi ette võtta vaid kahekesi, ma küll ei kujuta ette, et 5 inimesega autos võiks paaritunnisest otsast pikemat reisi ette võtta.

Üks võimalus on kasutada akude asemel patareisid, milliseid müüakse igalpool. Isegi lihtsam kui erinevate maade erinevate pistikustandarditega enda tehnikat kohandada.
Kui siiski akudele truuks jääda, on võimalus hankida kaasaskantav päikesepaneeliga akulaadija, millega mobla, fotoka jms vidina akusid saab laadida suvalises paigas.

Ma olen korra ses laevas ööbinud ja niipea kui viimane soomlane oli laevast maale astunud, suleti kõik baarid, keerati lukku kõik uksed ja meid kupatati isegi ühiskajutist minema, kui tahtsime seal veidi telekat vaadata. Nii me siis lõpuks istusime omades kongides, õnneks oli keegi taibanud viina kaasa võtta. Jäi küll mulje, et sadama pool oli täielik vaikus, võibolla tõesti mingi valvurimutt tuleb etteteatamise korral uksi avama, aga väheusutav.

Ilmselt mõeldakse tavalise all Visa Electroni, mis on deebetkaart. See kaart töötab vaid siis kui saab tehingu hetkel otseühenduse pangaga, et kontrollida kontojääki. On kontol piisavalt vahendeid - läheb tehing läbi, ei ole - jääb äri katki. Samuti jääb ost sooritamata kui mistahes põhjusel (nett maas , netti polegi, pole vastavat terminali vms) ei saada ühendust pangaga. Kui meil siin on enamvähem igas külapoes terminal olemas, siis mujal maailmas see nii laialt levinud ei ole ja ega sest eriti hoolitagi.
On ju palju lihtsam viis krediitkaardi näol, mida aktsepteeritakse igalpool. Sel juhul ei nõuta mingit terminali ega netti, piisab kaardist endast, isikutunnistusest ja allkirjast kviitungil. Vahe on selles, et pank garanteerib krediitkaaardi omaniku arvete tasumise igaljuhul, sõltumata hetke kontojäägist. Seega ei vajatagi mingit hookuspookust üle interneti. Selline kaart sisendab kaupmehesse kindlust ja kuidas pank kasvõi miinusesse läinud konto kulutajalt pärast tagasi kasseerib, on juba panga enda mure. Ja küll ta võlad tagasi nõutab, ei maksa üldse mureseda:)
Mida kaugemale Eestist, seda kahtlasemaks deebetkaardi kasutatavus muutub, aga on ka näiteid siitsamast külje alt paarist Riia hotellist, kus mängukaart pikalt saadeti ja isegi Tallinna-Helsinki liinil kurseerivalt laevalt mõne aasta eest. Sel juhul hea kui teisest taskust krediitkaart (või sularaha) võtta on, muidu jääb alternatiiviks puu all magamine. Hiljem saab kulutatud osa kasvõi netipanga vahendusel krediidikontole tagasi kanda ja asi vask. Võib ka enne reisi juba midagi seemneks ette krediidikontole kanda, sedasi saab krediidilimiiti suurendada. Võibolla ma eksin, aga minu meelest ei maksnud krediitkaardi taotlemine midagi, aga pangal peab loomulikult mingi usaldus kliendi vastu olema igakuiselt kontole laekuva palga näol vms.
Aga otsene vastus küsijale: paljudes kohtades saab deebetkaardiga hakkama ja paljudes ei saa.