Detsembri alguses sai siis külastatud Puerto Ricot. Läbi NY otse San Juani. 7 päeva (Hiljem panime edasi USA Neitsisaartele)
Esimese hooga otsisime oma AirBNB kaudu võetud koha üles.
Asub totaalselt teises San Juani otsas, turismi piirkonnast eemal. Sellest hoolimata 5 min jalutuskäik mereranda. Elamine ise pole aga ei midagi erilist, pisike aga kõik mis vaja olemas.
Mis aga selle koha eriliseks teeb ja miks üldse soovitaks on koha host - David. Daivid on õppinud giid ja loodushuviline. Olime varasemalt kokku leppinud, et peale saabumist järgmine päev lähme kohe vihmametsa - El Yunque National Forest.
See ei olnud tavaline matk mööda betoonist teerada. Esimese hooga viis David meid kohta, kus kunagi elasid hipid ja see asus jõe ääres. See jõgi aga koosnes umbes 50% koskedest. Käisime koskede all ujumas, lasime liugu, hüppasime kividelt, ronisime läbi kitsaste koobaste koskede alt läbi (PS! see nö tunnel seal kivide vahel on kitsas ja ca 2m pikk, peale seda jõuab aga kohta kuhu vulisevad 3 väiksemat koselist - ühesõnaga, kõik kohad on pritsivat vett täis ja nõrganärviliselt võib tekkida klaustrofoobia - sest ainus väljapääs on kose alt, vee alt umbes 1m. tundub õudne. et teada saada, kas tulete sellega toime, laske enale 5 minutit voolikust vett otse näkku - kui tulete sellega toime, siis võite minna sinna koopasse. aga suures plaanis on see seal ohutu ja kõik on peas kinni. aga elamus omaette. ühtegi turismigruppi sinna ei viida).
Peale seda pakkus Daivid meile ise tehtud arbuusimahla ja papaiasid. Siis jätkus reis vihmametsa matkarajale, kus ronisime mäkke mille tipus oli üks torn. Ja sealt avanes võrratu vaade - kui just järkjekordne pilv mööda mäekülge kõike udu sisse ei varjanud.
Päeva lõpuks viis Daivid meid ühte söögikohta, puhtalt kohalike urgas (kusjuures tualett oli jummala korralik seal). Koht oli lipp lipi peal, lapp lapi peal. Kohalikud pompsid õlut libistamas, muusika lõugas. Kahjuks oli tol päeval liha otsas, midagi oli, soojalambi all - aga seda keeldus omanik pakkumast - et pole hea. Mõtlesime siis, et no teeme õlled. Daivid läks korra eemale ja tuli tagasi - taldrik, kolm kahvlit ja bataat. Ja oijummel - lihtsalt üks bataat, mida siis oli kas ahjus või ma ei tea mis moodi küpsetatud, koor peal - aga üle pika aja oli see mulle tõeline maitseelamus. Nii lihtne - nii hea. Ju oli tegemist mingi erilise sordiga, sests see oli valget värvi. Ka neil poes saab bataati ainult seda kollast/oranzi - aga seal, täiesti valge. Maitselt meenutas võis praetud magusat tavalist kartulit - aga no - seda peab proovima.
Ja oligi päev nagu nipsti läbi saanud. Sõit vihmametsa kestis umbes 1h. Aga selle aja jooksul saime tohutult palju infot saare kohta. Isegi poliitiliselt. Palju huvitavasid fakte. Õhtuks olime omadega nii läbi, et keerasime juba kell 19 magama.
3 ndal päeval põrutasime Fajardosse, et sealt praami peale saada ja Viequesi saarele minna. Praamipilet oli 2$ ja Fajardosse viskad Daivid meid ära 50$ eest. Hiljem tuli järgi ka teise 50$ eest. See oli kõige lihtsam ja odavam viis.
Vieques'isse jõudes praamilt maha taksojuhid juba ootavad - saime 5$ nägu saare teise ossa meie hotelli. Blue Horizon Boutique Resort. Asub nö keskusest veidi eemal - kindlasti on soovitav takso võtta. Sest jala pole seal võimalik käia - kui ei usu, proovi järgi ja hiljem kahetsed. Hotellist sai laenutada Jeepi maasturi. Sellega kimasime saare läbi. Saare ida osa on nüüdsest rahvuspark - mõned aastad tagasi oli see veel USA sõjaväe käsutada ja seda kasutati katsepolügonina - praegu avalikkusele avatud. Aga - muudkui sõida mööda teed. Ühel hetkel hakkad märkama poste numbritega. Need on parkimiskohad. Kui on vaba, keera julgelt sisse. Iga 50 meetri tagant võib selline koht olla. Otse mereranda 15 meetrit eemal saad auto parkida, seal on väike varjualune (troopikas võib iga hetk sadama ju hakata), viska oma linad maha ja sul on sisuliselt privaatne rand. Minnes vette näed et iga 50 m tagant on keegi oma lina laiali jaotanud ja chillivad. WC-sid kahjuks aga seal ei olnud.
Õhtuks oli meil aga planeeritud kogu selle reisi tipphetk - Bio Bay. Googelda!
PS. Kui teil kästakse kohtuda Sun Bay first parking lot - siis ärge muretsega - selle leiab lihtsalt üles. Pange Sun Bay google mapi ja siis Earth mode - sealt on näha 3 suurt parkimisplatsi ja sealt on kohe näda need kajakkidega autod. Otsite oma klemmi üles.
Me käisime kl 21.00 tuuril, on võimalik ka kl 19.00. Pime peab olema. Igatahes tundub, et paljud käivad ikkagi sellel kl 19sel - sest me saime privaattuuri jällegi :) Peale meie rohkem tahtjaid ei olnud ja enne meid suur grupp lõpetas. Igasugune kisa ja kära oli lahe peale. Meil oli haudvaikus. See mis seal toimub, on võrratu. PS! Fotokad ja kaamerad jäta koju kui sul tipptasemel spets tehnikat pole - see lihtsalt ei jää pildile. aga kogu vesi helendab - tuuri alguses tuli ka kergelt vihma ja kogu laht helendas. Kajakkidega põrutasime siis mangroovi äärde, kus oli selgelt näha, kuidas kalad ujusid. Pimedas vees veepinna lähedale tulles on neid näha - helendavad jupid. Need vetikad helenduvad kui vesi liigub. Noh - on küll äge, et väiksed särje suurused seal ringi vuravad - aga pidime ennast täis laskma kui välja ilmusid meetri pikkused tarpoonid, kes neid väikseid kalu jälitasid. Pidi olema ka beebi haisid, aga kahjuks neid ei näinud. Need pidid eriti lahedad olema. Igatahes - elamus kuubis. Midagi sarnast nagu filmis Life of Pi - et kui see vaal seal helendas, siis see ei ole ainult erieffekt - see on täiesti reaalne asi aga vähe väiksemas formaadis.
Igatahes, kui oled Puerto Ricol ja selle elamuse vahele jätad - pead ikka päris tainapea olema.
Tagasi San Juani jõudes võtsime ette oma apartmendist jalutuskäigu Old San Juani - kaardi pealt tundus 30 minca jalutada. Reaalselt kõndisime 3h ja olime suht kutupiilud. Vanalinn on ilus, kogu see ala oli vanasti kindlus, aga nüüd on majad ja kindluse olemas olevates kohtades on muuseumid. Nagu ikka vanalinnad on ilusad kohad, palju söögikohti ja kallid hinnad. Pikemalt pole mõtet peatuda.
Söök - suures plaanis on seal kehva lugu - turistikad kohad friikartul ja hamburger. Daivid teab soovitada. Aga ühte kohta julgen soovitada küll. La Cueva Del Mar. Kindlasti proovi Fisch Tacosid. Ise võtsin lisaks ka lobsteri. PS! Igaks juhuks võite öelda, et ärgu nad selle lobsteriga kiirustagu, et küpsetagu korralikult läbi. Mul oli mõni koht veits toores. Sellest hoolimata - oi kui hea. ja nädala lõpus laske Daividil laud bronnida - see koht on nagu reaalselt õhtuti puupüsti täis. Viequsi saarel oli üks hea koht, kus oli väga hea valik õllesõbrale. Näiteks oli seal u 7 erinevat IPA-t juba. Söök - ok, aga ei midagi erilist. Koha leiate kindlasti üles. Tripadvisor ja reks nad kõik on seal kõrvuti. Suures plaanis elu käib 3 kohas. Alusta seljaga mere poole olles parempoolsest ja lõpetad vasakul olevas baaris, kus käib paras elu.
Hinnad - 40-50$ peaks kahekesi ühe söögikorra saama. TIP-i seal oodatakse, aga see ei tundunud nii väga kohustuslik. Aa - kohalik viina pood Ezperanzas, kust rummi saab - googelda. The Green Store :) On veidi nö nurga taga peidus :)
Kui on küsimusi - küsige.
Miks Viequese saare peal jalgsi kõndimist peab hiljem kahetsema? Sisalikud,roomajad???
Jalgsi/auto - auto teed on kitsad, jalakäija jaoks ei ole ruumi. Suured laiad ameerika autod, õllesed juhid. Lihtsalt ohtlik. Lisaks suutsime esimesel päeval juba 30-40 dollarit takso peale kulutada. Seal ei ole taksomeetreid. On fix tasu mille taksojuht sulle välja mõtleb. Lühikesed otsad on 10 dollarit.
Sääsed - mõned pisikesed ronisid õhtul valguse peale tuppa, aga sääsed pole probleemiks. Meil on siin neid rohkem - seal on tuul ja neil keeruline lennata ilmselt :) Kõik kohad kus ööbisime, olid akendel sääsevõrgud. Tegelikult - me väga seal aknaid ei näinud, on võrk ja siis ribid, mille saab kinni keerata.