Trip.ee

Kuala Lumpurist Langawile minnes võiks läbi põigata Taman Negara rahvuspargist seal saab ööbida ja erinevaid matku teha.
Maailma vanim vihmamets 130. milj aastat püsinud suurematest katastroofidest puutumatuna. Sealt edasi nats jahedam Cameron Highlands oma teeistanduste ja maasikatega. Kindlasti tasub teha jalutuskäik Mossy forest-is. Bussiliiklus nende kohtade vahel väga hea ja bussid mugavad.
Olenevalt reisi algus ja lõppsihtkohast tasuks jätta idakalda saared Tiomani või Perhentiani saared viimaseks emotsiooniks. Kontrast päris suur suurlinnade ja nt idüllilise Tiomani vahel. Mussooni ajal võib raskendatud olla idakalda saartele saamisega.
Toredat avastamist :)

Tere,
Sõltub enda kannatlikkusest ja kui palju aega nõus olete kulutama matkamisele. Kui ma peaks uuesti minema siis võtaksin oma peagi kuueseks saava tütre kaasa. Võite ööbimisvarustuse kaasa vedada, nägin mõningaid inimesi, kes alustasid õhtul eesmärgiga ööbida kuskil kena vaatega paigas. Autoga tasub ülemisse parklasse minna. Rada siis jalgsimatk 22km, kuluv aeg minimaalselt 8-10h. Mul kulus 3h üles, 1h üleval ja 2h alla kokku 6h. Aga ma spordipoiss kah. Neljandal km oli silt - stopp ja pööra ringi kui jõuad sinna peale 15. augustit ja kell on 13:00. Mina olin seal 05.09.2015 kell 15:30 ning läksin edasi. Kui ma alla tulin tuli veel inimesi üles eesmärgiga ööbida. Aga lastega tasub lõppsihtkohas ettevaatlik olla. Pool tundi peale seda, kui hakkasin alla liikuma, libises üks suuremast seltskonnast 24-aastane austraallanna üle serva.

Päen täpsustama, et sai seal kandis kolatud aastal 2009. Tulles KK-st Mirisse kasutasime Borneo Expressi bussi. Mirist BSB ei mäleta bussifirmat. Piiriületused olid üsna kiired. Buss ootas rahva ära. BSB-is liikusime lillade linnaliinibussidega (seal erinevad liinid ja numbrid nt southern line), veetaksodega ja jala.
BSB olime siiski 2 ööd vaatasin piltidelt. Linna vaatamisväärsustest käisime: Sultan Omar Ali Saifuddien mošees, Jame'Asr Hassanil Bolkiah mošees, Royal Regalia sultani kingituste hoones, kolasime mööda veeküla Kampong Ayer-is ning paadiga ninaahve otsimas. Päris suur kontrastide saar see Borneo. Kuu aja sisse mahtus palju emotsoone.
Alustasime Singapurist edasi Bali, Florese saar ja Komoodo varaanidel külas. Siis Borneo Indoneesia idakaldale 3 lennuga Kota Tarakan-i. Laevaga Tawau-sse Malaisias. Tegin Kinabalu mäe 4095m ning siis juba räägitud marsuut.
Ei maksa ette muretseda, kõik toimib, lihtsalt kulged omas rütmis. See ongi minu arust ja mu reisidel kõige põnevam kui iga uus päev üllatab ning ei tea mis põnevaid seiklusi homne toob. Lihtsalt aega on vaja.

Me tulime Kota Kinabalust bussiga Mirisse läbi Brunei. Siis Mulu külastus lennukiga. Mirist Bruneisse bussiga. 1 öö Bandar Seri Begawanis ning sealt kahe laevaga taas KK-sse. Piiriületusi oli päris hoolega - paar passilehte sai templeid täis.

3,5 aastase lapse allkirjade kohad viisaankeedil tuleb tõenäoliselt tühjaks jätta?

Mul ka plaan seekord põhjalikumalt ette võtta kaks riiki - Laos ja Kambodža ning Taist pean ka kahel korral läbi hüppama. Reis kokku 28 päeva novembris. Bangkokist siselend Chiang Raisse ja ülejäänud distants tuleb maad ja vett mööda. Bussireise ei pelga, Birmas tuli neid 20-ne päeva jooksul kümmekond, pikim oli 17h. Mõnus aja kulgemine ja teelolemise võlu. Lähen üksinda ja plaan läbi käia kõik eelpool kirjeldatud kohad ja natuke rohkemgi, eks paistab kuidas ajaga välja tuleb.

Tagantjärgi meenutades minu kolm lemmikpaika Birmas olid Inle järv , Bagan ja Mrauk U. Olin 20 päeva Birmas.

Mandalay, mägi ja linna ümbrus Mingun, Sagaing, Ava, Amarapura kolme päevaga tuleb välja aga aega priisata ei ole. Õhtuti käisin enne sööki puppet show´d ja traditsioonilist Birma tantsu vaatamas.

Baganis jõuab jalgrattaga päevaga tiiru peale teha ja ei muutu igavaks ka teistel päevadel, kui kuskil mahajäätuma templi otsas mõtiskleda ja panoraami nautida. Veitsa üle poole päeva kulub marsaga Mt. Popa juurde ja tagasi.

Siselennud on ajaliselt abiks küll. Kuigi Sittwe-Thandwe(Ngapali) lendu ootasin päris mitu tundi üle aja, lisaks veel oli vaja 2 tundi varem check-in tulla. Mõned enne mind Yangoni väljuma pidanud reisijad jäid veel ootama. Nelja lennukiga Air Bagan ei jõudnud graafikus püsida. (Öö)bussireis teeb kohati sama välja. Kuigi Thandwe - Yangon busssõit 18 tundi oli päris kurnav. Tasub jätta lõppu üks varupäev Yangonis.

Yangonist lõuna poole Kuldse kivi juurde bussiga võib arvestada ka päevaga.

Lahe paik see Myanmar, käisin üksinda ja jäin väga rahule.

Seiklus mäele algas siis niimoodi, jõudsime Bruneist kiirlaevadega Kota Kinabalusse umbes 4-5 paiku õhtul ja siis hakkasime võimalust otsima kuidas pääseda Kinabalu rahvusparki. Jõudsime väiksesse bussijaama aga jäime just viimasest mikrobussist maha. Öeldi, et tulge järgmisel hommikul kella 07:00-ks kohale, et esimesele väljumisele jõuda. Nii me siis olimegi järgmine hommik varakult platsis. Väljasõit venis kuna marsamees enne välja ei sõida kui kõik kohad täis. 8 inimest sai lõpuks kokku 2 jäi veel puudu. Otsustasime, et paneme igaüks nende kahe puuduva raha juurde, et saaks rutem minema. Hind oli muidu 15 aga siis tuli 18MYR nägu. Sõit algas kell 07:25 ja kohal rahvuspargi väravas u 1500m peal olime kell 09:25 . Rootsi neiud broneerisid veel sinna sõites ööbimist mäele. Mina mingit broneerimist ei teinud kuna olles lugenud siit postitustest, et kuskil seal tiirleb mees, kes pakub soodsamalt ööbimist nö oma hütis. Saime siis vastuvõttu, teised tegid oma broneeringud ära ja võtsid ühise giidi, mina veel passisin ja uurisin, et kas on ka muid ööbimise variante. Teised sõitsid bussikesega matka alguspunkti Timpohon väravasse 1866m peal. Veendudes, et muid alternatiive pole lõin rahakotirauad laiali.
Ööbimine mäel Laban Ratas 3273m peal 320 MYR ühele (sisaldas 5 söögikorda - pakk kaasa, õhtusöök ööbimiskohas, öösel kella 2-st tipu toidupakk kaasa, hommikusöök 3273m peal ja lõuna all pargi väravas), kõige soodsam variant, 6-ses naridega toas (see oli terve reisi kõige kallim ööbimine ligi 1000EEK). Giid ja mäemaks 192MYR. Sertifikaat tipus käimise eest 10 MYR. Transport väravani ja tagasi 33MYR. Giidi ja transpordi oleks saanud seltskonna peale ära jagada. Mina läksin üksi kuna elukaaslane oli juba enne otsustanud, et tema ei suuda seda mäge alistada ja jääb alla ootama. Tema läks pargi territooriumilt välja ja mõnisada meetrit allapoole dormi, 20MYR eest ööd veetma.
Hakkasime giidiga astuma kell 11:00, giid ei pidanud sammu ja jäi maha. Sain marsaseltskonna kätte ja möödusin neist. Ööbimiskohas 3272m peal olin kell 14:00. Plaani järgi tuli seal puhata ja tippu starditi öösel 02:00 paiku. Tegin tutvust elamisega. Kuna õhtusöögini oli mitu tundi aega ning päike paistis ja järgmiseks päevaks lubas vihma, otsustasin, et tuleb tipp ära võtta. Pool tunnikest oli möödas ja giidi ei paistnud ikka veel, asusin teele. Vahepeal teises väravas küsiti kus giid on, ma vastasin, et kuskil allpool, tuleb järgi. Ja nii ma, eirates reegleid, olin kell 16:00 tipus. Pilt, mis sealt avanes oli võimas. Täielik vaikus, päike paistis ja olin seal ihuüksi. Selle tunde nimel tasus pingutada. Sain tunda esimest korda sellist kõrgust, enne seda oli mu kõrgeim tipp Moosese mägi Siinai poolsaarel 2285m. Jäin sinna päikeseloojanguni tehes enne hulga pilte endast (taimeriga) ja vaadetest tõestuseks giidile. Kell 17:15 algas allakäigutee. Hakkas kiirelt hämarduma ja sukeldusin pilvedesse, kell 18:05 olin ööbimiskohas. Kohale jõudes oli just buffeeõhtusöögi aeg. Marsaseltskond nägi mu tulekut ja ei uskunud, et mul juba tipus käidud. Küsisid, kas tulen öösel uuesti päikesetõusuks, vastasin, et kaalun seda asja. Siis tuli ka minu giid sööma ja tundis muret kuhu ma kadusin. Vastasin, et näe, sul kerge teenistus seekord, ei peagi tippu minema ja võid hommikuni põõnata. Ütles siis, oleks ma võinud talle öelda, et tahan ühe päevaga ära käia. Ma vastupidavusala mees ja mõte tekkis töö käigus. Ladusin siis päris heast toiduvalikust omale ilusa portsu taldrikule, sest seda isukest väsitavast päevast oli. Kandjad tarivad söögi ja muu värgi üles, et matkaja ei tunneks millestki puudust. Otsustasin, et ei lähe enam teist korda. Kõrgusest tulenev kerge peavalu oli kah kallal. Ikkagi 0-st 4100-ni ühe päevaga. Vahepeal olid mulle tekkinud 5 hiinlasest toakaaslast. Tegin kerge õhtuse pesu ja tuttu. Öösel 02:00 paiku kukkusid sahmima toakaaslased. Jätsin selle öise toidupaki vahele ja lasin mõnusalt und hommikuni. Ärgates läksin sööma. Mõnusalt karges, kasteniiskes, umbes 10 kraadises päikeselises hommikus, nautisin rõdul kuuma teetassi, omleti ja pannkookide taga pilvede voolamist üle mägede. Selliste hetkede nimel tasub elada. Tasapisi hakkasid alla jõudma ka kiiremad öised ronijad. Mingi aega hakkasime giidiga alla kobima ja ta tutvustas mulle erinevaid orihideelisi, kanntaimi, rododendroneid ja ka Kinabalu Balsamit. Väravasse jõudes sai taas süüa. Sain kätte oma sertifikaadi ja läksime sõbraliku käepigistusega lahku.
Põhimõtteliselt saab ka ilma ööbimiseta kui alustada piisavalt vara, et jõuaks tipus käidud ja alla tagasi. Aga ilma giidita ei lasta esimesest väravast läbi. Transpordi võib ka ära jätta saab 300m tõusta jalgsi, pargi vastuvõtust esimese väravani.
Seal korraldatakse ka mäkkejooksu võistlusi. Climbathon 21km 1866m-4095m-1866m esimese aeg oli 2008 a. 2tundi 44minutit eelmine aasta löödi see üle. Olen ka jooksumees aga need mehed on tase. Allatulekut võtsin rahulikult ja üles-alla koguaeg oli u 8 tundi
Elukaaslane juba ootas pikisilmi ja tahtis soojemasse paika sest pilved olid roninud uksest ja aknast teki vahele. Kauplesime takso Poringisse 70MYR peale. Sealne turistilõks (Hot springs, Canopy way ja maailma suurima õiega Raffleesia) külastatud, võtsime takso mis viis meid mingisse bussipeatusse ja varsti olime bussiga teel Kota Kinabalusse.

Ilma kohapealt oli täitsa hea. Hommikuti enamasti ilus ja peale lõunat kiskus pilvisemaks eriti sisemaa pool. Kota Kinabalus paistis ka õhtu poole päike kuna tuuled puhuvad taeva puhtaks ranna äärest. Sooja oli ühtlaselt 30 ja üle veits. Reisi esimese vihma saime Bruneis kus sadas terve päev üsna korralikult. Ülejäänud paar korda saime mõned kiired sahmakad. Muidugi Mt Kinabalu ümbruses oli ilm väga muutlik ja vihma võis iga kell tulla. Sain mäe otsas käidud ilma vihmata. Suuresti ilusa ilma tõttu otsustasin tipuni kohe välja minna. Järgmine päev alla tulles olin uduvihma pilves. Ja Poringis kuumaveevannis istudes tuli ka korralik hoovihm. Aga selle ilmaga on nagu parasjagu on. Aastane sademete hulk on Borneol suurem kui naabermaades ehk siis 3000 mm aastas. Mulust-Mirisse tagasi tulime lõunase lennuga ja kuna vahemaa on ca 80 km siis lennuk tavakõrgusele ei tõuse. Selleks ajaks olid kogunenud mõned äikesepilved ja sealt läbi sõitmine ei ole just kõige meeldivam kogemus. Soovitan lühemad otsad sõita hommiku poole siis väiksem tõenäosus äikesepilve sattuda.
Hinnad on Malaisias veitsa kõrgemad kui Indoneesias ja odavamad kui Bruneis. Aga meile ikkagi suht soodne paik. Aga just Kota Kinabalus saime reisi soodsaima ööbimise Gaya hotellis 20MYR kahele (kurss oli tol hetkel 1MYR=3,09EEK) ehk siis veitsa üle 60 krooni. Voodi, fan ning wc ja pesemine koridoris külma veega. Seljakotireisijale pole rohkem tarviski, saaks vaid puhtaks ja külje maha. Teine ööbimine, X-Plorer Backpackers, KK-s maksis 55MYR kahele. Sisaldas - aircon, fan, soe vesi, mingisugune hommikusöök isetegemise võimalusega. Ise ei tunne õhukonditsioneeri järele vajadust, muidu hommikuks kurk valus, kui tekki peal ei ole.
Söögikohti leidub ka erinevate hindadega nt nuudlid kanaga ja riis kanaga + 2 mahla maksis kohalikus söögikohas 15RYM. Värske grillkala riisiga maksis 31RYM. Erinevad värsked mahlad 3MYR. Nii Sprite 1,5l kui ka 0,3 Tiger õlu olid 3MYR kandis. Igas tavasöögikohas ei pruugi õlut saada kuna tegemist moslemimaaga.
Linnaliinibussiga randa 2MYR.

Eelmisel aastal novembris-detsemberis olime seal kandis umbes nädala. Linnas vaatamisväärsusi eriti ei ole, ainult Atkinsoni kellatorn - vanim ehitis linnas. Baare ja ööbimiskohti jagub päris ohtrasti igale maitsele. Korraliku randa ei ole, linna äärest leiab mõne. Õhtuti on sadamas kalaturg ja grillitakse sulle ülimaitstev värske tuuni-, banaani- või mõni muu tundmatu kala ning saab teha valiku lugematul hulgal muudest hõrgutavatest mereandidest. Pühapäeviti toimub hommikust lõunani Gaya peatänaval suur turg.
Aga KeKe ehk KK on hea stardikoht reiside alustamiseks Sabahisse ja Sarawaki, et tutvuda sealsete vaatamisväärsustega. Rahvuspark ja Kagu-Aasia katus Mount Kinabalu 4095m asub KK-st 2 tunnise marsasõidu kaugusel, hind u 15-18MYR nägu. Ise käisin ühe päevaga tipus ära ja ööbima jäin 3300 peale, tipus olin üksinda. Võimas kogemus. Sealt pole ka kaugel Poring - jaapanlaste poolt rajatud kuumaveebasseinid ja Canopy puude otsas olev ripptee.
Kui aega on piisavalt tasuks minna Sarawaki poolel asuvatesse Mulu koobastesse. Üks variant on bussiga KK-Miri 500km, 11h, pilet 90MYR, saab ainult päeval kuna piiriületusi on vaja teha 10x. Mirist saab ainult lennukiga või jõge mööda Mulusse, lend maksab u 150MYR. Aga lennukiga saab ka KK-Mulu lennata korra päevas ja hind oli enam-vähem võrdne minu kulutustega maad mööda. Tagasiteel tegime paari-päevase peatuse ka Brunei pealinnas. Seal on ka üht-teist põnevat vaadata. Teistest kohtadest on siin teistes postitustes juttu ka olnud. Bussiühendused on head ja käivad iga päev mitu korda. Sabahi pool Tawaust tulime ööbussiga KK-sse 600km, hind ühele 50MYR. Vahemaad on suht pikad - ikkagi maailma suuruselt kolmas saar Gröönimaa ja Paapua järel. Omal jäi külastamata sukeldumiseks parim koht Pulau Sipadan ja orangutangide varjupaik Sepilokis. Aega oli kõigest kuu st napilt käes ja reisi lõpp lähenes. Enne Malaisiat olime Bali saarel ja külastasime ka Komodo saare valitsejaid. Seejärel tulime mööda Kalimantani üles Malaisiasse.

Indoneesia poolt, täpsemalt Kota Tarakanist-Malaisiasse Tawausse saamine oli küll üsna lihtne. Infot internetist selle liini kohta ei leidnud, ainult ühe inglisekeelse reisikirja, mis just positiivsust ei süstinud. Kiirpaadid käivad igal hommikul. See Kota Tarakan just unistuste linnake ei olnud.Kaheks tunniks saime rolleri kaubelda, sõitsime mööda vaiküla kitsaid laudteid ja üks moslemist mees kleepis end vahepeal rolleriga kaasa. Vaatamisväärsusi väga pole, meie neile olime, linnas on üks naftakogumisjaam, milles kohapeal kütust ei valmista. Kiirlaeva pileti hind oli 300 eeku suund näo peale, aega võttis 3,5h. Väikesed paberi täitmised ühel- ja teiselpool. Mingit Indoneesiast lahkumise maksu ei pidanud ka maksma.
Asjalood kujunesid sedamoodi, et reedel said lennupiletid ostetud ja teisipäeval seljakott selga ja naisega kahekesi väikesele kuu-ajasele tiirule(10.nov-10.dets), marsuut oli selline:Helsinki-Istanbul-Singapur-Bali saar(12päeva)-lend Florese saarele Labuhanbajo linna, sealt paadiga Rinca ja Komodo saartele Komoodo varaane vaatama kaheks päevaks ööbimisega merel)lend Balile-Bali saarelt kolme siselennuga Surabaya-Balikpapan-Kota Tarakani-järgmine hommik kiirpaadiga Tawau linna Sabahisse Malaisias-sealt ööbussiga ca 700km Kota Kinabalusse-kohe hommikul bussiga Mirisse Sarawakis(500km,12h,10 templit passi+paberitäitmised, Sabah välja, Sarawak sisse, Sarawak välja, Brunei sisse, Brunei välja, Sarawak sisse, Sarawak välja, Brunei sisse, Brunei välja, Sarawak sisse)-siis lend Mulusse 3 päevaks koobastega tutvuma k.a maailma kõrgeima laega koobas-lend Mirisse-sealt erataksoga Brunei pealinna Bandar Seri Begawani 2 päevaks-laevaga Labuani saarele ja kiirlaevaga Kota Kinabalusse-järgmine hommik minibussiga Kinabalu parki ja Mt. Kinabalu tipu vallutamine ühe päevaga, kella 11-16 täiesti üksinda üles, kuna giid jäi juba esimesel km maha ja ta ei teadnud, et ma tippu lähen, võimas tunne olla ihuüksi Kagu-Aasia katusel ja vaatepilt mis avanes, tipus paistis päike ning olin seal kuni loojanguni,(teised alustasid öösel kella 2-st et päikesetõusuks kohal olla), ööbimine 3200 peal-hommikul taksoga Ranausse Poring Hot Springs-i(jättis külmaks, ülerahvastatud ja olid paremad elamused Mulu Canopi walk-ist ja Bali erinevatest hot springs-idest)Raffleesiat ja kanntaimi nägime ka-õhtul takso ja bussiga Kota-Kinabalusse paariks päevaks-sealt lend Singapuri 3 päevaks-lend Istanbuli,4h lendudevahe sai tutvuda linnaga-siis Helsinki ja Linda Line-ga põrra-põrra Tallinna.
Madalhooaeg igal pool, kohalikud räägivad, et detsember-jaanuar kõige vihmasemad kuud aga meie saime küll kuiva nahaga. Ainult Bruneis sadas ühel päeval terve päev, mäe otsas sain ka ilma vihmata käidud.

Bangkok-Vietnam(Hanoi) või Phuket-Kuala Lumpur edasi-tagasi 0.-. Lisanduvad ainult lennujaamamaksud 400-500 eeku, puhta muidu lendavad. Veedan 19 päeva Tais ja kuna esmakordselt seal, ei hakka päevaks-paariks teistesse riikidesse sisse põikama, eks teine kord ja teine reis.
Bangkokist-Surat Thanisse lendaks isegi aga ajaliselt ei klapi, seega tuleb kasutada öörongi.Tagasilend Krabi-BKK sai ostetud oktoobris, kahele läks kokku maksma 1500eeku + rahutustest sõltuvalt kuupäeva muutmine 300eeku.

Lennukuupäev käes ja lend tühistatud. Ma mõtlesin teisipäeval, et äkki rahuneb maha tänaseks aga ei paista kokkulepet kusagilt ja peaminister ei soovi ka taganeda oma kohalt.
Rahalist kahju väga palju pole. Lennupileti raha tagasi ei tahaks, võtaks uue kuupäeva. Tervisekindlustuse sain ära tühistada, rongipiletid müünud firma tundis ise muret, et lendu ei toimu ja kannab 50% raha tagasi. Siselend Krabi-Bangkok tuleb ka ümber muuta. Viisa kehtib 26 jaanuarini 2009, ei tea kas saab selleks ajaks käidud.Kui ei saa, siis saatkonda ei huvita, et oma ajaga käidud ei saa ja tuleb maksta uue viisa tegemise eest.
Aga tuleb asja võtta positiivselt, 4 kuu jooksul ikka saab vast Taimaale. Võtsime homseks viimase hetke pakkumise Sharm el Sheiki 4000 eest ja saab ikka päikese kätte ning varbad merre. Seal veel 26-28 kraadi päeval õhutemperatuur. Jama muidu uuesti tööle minna esmaspäeval kui augustist saati oodanud pikisilmi reisi.

Lootust on siis saada Taimaale, reisitõrkekindlustust vast vaja teha pole. See hakkab kehtima 4 päeva pärast ehk siis täna viimane võimalus. Mul laupäeval väljalend Bangkoki poole. Selleks ajaks väsivad peaministrivastased ära ka arvatavasti.

Ostsin ära öörongi+bussi+laevapiletid kahele Bangkok - Surat Than - Samui http://www.traveller2000.com kaudu. 900 eeku on broneeritud krediitkaardilt. Vähe kahtlasena tundus algul, et peab saatma täidetud allkirjastatud vormi koos krediitkaardi andmetega, aga vast kurjasti ei kasutata neid. Lisaks läheb juurde 500bahti lennujaama kohaletoomine. 300bahti oli rongijaama mingis putkas aga see oli vist 16:30-ni lahti. Ei pruugi jõuda selleks ajaks sinna. Eks võibolla kokku 1040 eeku on ülemakstud hind kahele aga on kindel, et saab kohe liikuma Bangkokist. Plaan vajab täitmist Bangkok-Samui-Phuket-Phi Phi, Krabi ja sealt lennukiga Bangkoki. 15 päeva kogu reis, 2-3 päeva paigal, ekskursioonid ja edasi, programm on tihe aga saab ülevaate kuhu kunagi võiks pikemalt puhkama tulla.

Üks variant on veel http://www.traveller2000.com see annab soodsaima Second Class Sleeping Berth ( Upper berth ) (Train + Bus + Boat) kokku hinnaks 998bahti ja lisaks tuleb nt piletite rongijaama toimetamise tasu 300bahti. Rong väljub 19:30 ja 06:27 jõuab Surat Thani ning sealt väljub 8:00 buss. Samaks päevaks on vist vähetõenäoline kohapealt saada rongipileteid. Kes on käinud sama marsuuti pidi, oskab äkki nõu anda.

Omal ka plaan Bangkokki saabudes öörongiga 30nov Surat Thani põrutada. Kas on kindlasti vaja ette broneerida rongipilet, liigub ju neid suht tihedalt? Kas kohapealt võttes siis samaks õhtuks lootust peale saada pole ja kõik eelnevalt väljamüüdud?