Plaanisin ka minna JBM agency kaudu, aga jätsin minemata ja valisin teise agentuuri. Põhjuseks see, et lepingut ei saa Eestis, klubiga tehakse leping siis kui oled juba seal kohal. Läksin Paco Promotion Agency kaudu. Neil asjalikum leping. Kirjas kõik, mis garanteeritakse töötingimused, palk jne... ja selle saab Eestis enne tööle minekut!
Töötasin 10.a tagasi au-pairina Usas.Kogemus kogu eluks! Läksin kohe peale keskkooli lõpetamist. Inglise keelt rääkisin väga algtasemel ja autoga sõitmise kogemust peaaegu polnud, olid ainult load tehtud. Olen pärit väikelinnast ja seega NY suur liiklus oli minu jaoks muidugi paras katsumus, millega ma alguses ka kohe hakkama ei saanud. Pereema oli närvis jne,,,samas peremees väga rahulik inimene ja ütles, et pole probleemi, et õpetab mind. Auto juhtimise oskus oli mul siiski olemas. Usas igas osariigis oma load. Nii, et pidin seal uued load tegema. Eksamid (nii test kui ka sõit) olid palju lihtsamad kui Eestis.Inglise keelest oli ka alguses raske aru saada, kuna nad räägivad seal kiiresti ning oli raske aru saada. Paari nädala pärast hakkasin siiski ennast kõigele vaatamata kodusemalt tundma ja keelest aru saamine läks kergemaks.Mingi aja pärast pidin peret vahetama, kuna pereema arvas, et olen liiga ilus ja kannan liiga seksikaid riideid (kandsin lühikesi pükse seetõttu, et seal oli kohutavalt kuum suvel)ja liiga ilus??? aru ma ei saanud sellest, kuna ta nägi ju mu fotosid, kui mind välja valis.Esimeses pere töötasin umbes 2 kuud. Lisaks lapsehoidmisele sain lisaraha teenida koristamise ja õhtusöögi valmistamisega. Pärast kahte kuud vahetasin peret. Seal oli alguses väga tore ja tundsin ennast nagu pereliige , aga siis mingi hetk hakkasid nad imelikult käituma, oli aru saada, et nad ei taha mind enam õhtuti restorani võtta jne, kuigi alguses rääkisid ise, et tahavad, et oleksin nagu nende pereliige ja käiksin nendega ka väljas. Lõpuks sain asjast aru, pere oli väga kokkuhoidlik ja hakkas lähenema minu tagasisõidu kuupäev, aga kui aastat täis ei ole, siis ei pea pere su tagasisõidupiletit maksma, niisiis juhtuski, pärast 9 kuud seal peres elamist öeldi mulle mingid tobedad vabandused miks ma enam nende juures ei saa elada ja töötada. Ostsin siis oma raha eest pileti ja lendasin koju tagasi. Läksin sinna Dialoog agentuuri kaudu. Kokkuvõttes olen ikkagi rahul, et sinna läksin. Ah jaa, väljas ei saanud eriti kuskil käia kuna olin 19 aastane ja enamus diskodeekidesse lasti alates 21.eluaastast.
Võtan kogu aeg oma võileivad kaasa või siis söön enne lennuki peale minekut, sest lennuki söök ikka enamasti vastik- olen mitu korda selle välja oksendanud pärast lendu. Ainuke kord kui mäletan head sööki oli Jaapanisse lendamisel, sushi, mis seal pakuti oli normaalne. Alkoholi olen ka lennujaama poest ükskord kaasa ostnud.