Viimased kommentaarid

Lisan siinkohal lingi ühe Eestis elava Lõuna-Aafriklase mõtisklustele (on küll vaid vene keeles esialgu):

http://www.rus.err.ee/theme/blog/52b375bc-5b5f-4688-93f4-912779da2717

Kui sul on tuttavad ees ootamas ja ette näidata ka turvaline elukoht, siis ei tohiks tõesti olla keeruline Nigeeriasse viisat saada. Aga kui tahad lihtsalt seljakotiga või ka näiteks rendiautoga seal ringi kolada ja ise ka veel ei tea, mida täpselt teha või kuhu minna, siis ei pruugi viisat saada, kui oma ei-tea-veel-kus-ööbin-või-mida-teen plaanidest seal saatkonnas räägid.

Hääletamise puhul on vastused küsimusele, mis kell on hea hääletada, puhas spekulatsioon :) Varu endale piisavalt aega, kui tead, et sul on kella peale minek. Ja vali hea koht alustamiseks, ehk siis ära hakka hääletama nt. kesklinnas, vaid mine nii kaugele linna lõppu ja õige tee äärde kui võimalik. Soovitan valmistada ka sildi selgelt kirjutatud sihtkoha nimega.

Rent A Rasta on seal teema jah, sest väga väga palju valgeid naisi lähebki Kariibi mere saartele ja eriti just Jamaica kuurortidesse seksi otsima. Jamaica kohta on tehtud ka samanimeline dokumentaalfilm, mida saab vaadata siit: http://docu.injpn.net/Documentary/Soceital/Rent-A-Rasta.html

Teine teemakohane film, mida tasuks ehk vaadata, on Smile Orange (1976), kus peaosaliseks Carl Bradshaw, kelle kohta võib vist öelda, et ta on teinud kaasa kõikides Jamaica klassikaks saanud filmides alates 1970ndate algusest. Youtube'is vist oli ka mingi klipp selle filmi kohta.

Tuareegid teevad väga ilusaid hõbedast ehteid, kusiganes nad siis ise ka paiknevad - Niger, Mali, Burkina Faso ja muud riigid seal ümbruskonnas.

Nädal on ju suht lühike aeg?

Mind ei ole ka ühestki lennujaamast välja aetud. Keerad aga pingile pikali ja lased silma looja. Neid öiseid ootamisi on ikka päris mitmeid olnud.
Brüsselis tulid küll ühel hetkel turvad uurima, mida me seal põrandal teeme (olime kahekesi ja seal ei olnud eriti pinke kuskil, kus magada). Aga siis soovitasid lihtsalt oma asjadel silm peal hoida. Londonis olime kolmekesi, üks sõbranna käis ja jalutas muudkui ringi ja vahtis lennujaama, et mitte uniseks muutuda. Tema juurde tulid ühel hetkel mitme tunni pärast kohalekutsutud politseinikud ja süüdistasid teda prostitutsioonis. Et käib ringi ja otsib kliente, nemad turvakaameratest juba pikemat aega jälgivad :) Sellise jutu peale ei osanud küll enam muud kui naerda ja uni läks ka minema.

Ma olen korra Poolas hääletades ära eksinud :) Siis oli sihtpunktiks Holland ja tulin Eesti poolt ning olin üksi ja ilma kaardita. Ühel hetkel avastasin end ümber mingi suure linna sõita üritades kuskil väiksemas asulas ja enam ei teadnud, kuhu poole peaksin suunduma. Korra sattusin mingi sellise venna otsa ka, kes tahtis midagi muud, kui mind sõidutada.
Aga teised korrad on läinud libedalt, kuigi vahel ka tüütult, sest Poola on nii suur. Ja neid kordi on olnud kuskil kümne piires. Kahekesi hääletades on olnud mõnevõrra lihtsam ja kindlasti huvitavam. Viimasel korral tulin Tsehhi poolt ja suundusin Eestisse, siis läks küll teekond väga ruttu. Vene keel on alati kasuks tulnud. Inglise keelt vist räägivad pigem nooremad.

Kliimaerinevused tekivad pigem regiooniti. Ranniku lähedal ei ole aastaajad nii teravalt eristatavad ja temperatuur on kuskil +32C ringis kogu aeg. Ööd on ka soojad ja õhk väga niiske. Sisemaal on selgelt eristatavad kaks perioodi. Vihmaperiood on aprillist oktoobrini, sel ajal on üldiselt madalam temperatuur. Kuiv periood on novembrist märtsini, kus keskpäevased kraadid võivad tõusta ka üle +40C, kuid öösel langeb temperatuur suht palju, isegi kuni +15C-ni võib vabalt langeda. Põhja pool sajab üldiselt palju vähem vihma ja õhk on üsna kuiv.

kui Gambiasse minna, siis tasuks kindlasti ka Senegalist läbi astuda

jah, kiirteelt aeti üks kord minema, sest neil oli kiire kuskile, tuled ka vilkusid auto katusel. aga teistel kordadel võeti mind autosse ja viidi kuskile lähimasse bensukasse. ja hakka siis sealt jälle otsast peale kuskile liikuma... aga ükskord kui mingid poisid mu Saksamaal kuskil Berliini lähedal kiirabiautoga kiirteelt peale korjasid, said hoopis nemad noomida, sest peatuda ju ka ei tohi kiirteel :P
aga lõbus oli kokkuvõttes muidugi :)
ja kui väga veab, siis saab tõesti väga kiiresti sihtkohta kohale. nt. Saksamaalt Oldenburgist hääletasime ühe sõbraga Hollandisse Groningeni ja sai ilusti seatud ajagraafiku järgi ära käidud, kuigi jah, vahepeal pidi ka mööda teid lihtsalt pikalt kõndima, sest keegi ei peatunud. a see-eest on palju olnud ka selliseid inimesi, kes tahavad isegi öömaja orgunnida ja ukse ette kohale viia, et sa jumala eest enam kiirteele ei peaks minema ja ilusti inimlikesse tingimustesse tagasi jõuaksid ;)

valget nahka ei peida, aga neil seal valgenahalisi kohalikke ka ju liikvel. ja kui otseselt turistina välja ei näe, siis pole hullu. ei vahi ringi suurte silmadega, ei kanna suurt seljakotti, ei loe linnakaarti keset tänavat, ega pole näoga, nagu oleksid eksinud :)
Kingstonis tuldi väga harva ligi selle põhjusega, et raha küsida või mingit teenust osutada või midagi müüa nagu nt Negrilis või MoBays. a see-eest igal sammul leidus selle, kes niisama külje alla ujusid libedate sõnadega, ajasid kõikvõimalikku mesi- ja udujuttu ning tahtsid jutu lõpetuseks kindlasti ka abielluda.
aga soovitan Kingstonis kindlasti minna õhtustele tänavapidudele, kus pileteid pole ja kus tants käib päikesetõusuni, kui just politsei mingil põhjusel pidu kinni ei pane. igatahes näeb seal seda ehedat jamaica kultuuri. ja igal õhtul on kindlasti kuskil midagi.

hääletasin kahe meessoost sõbraga eelmisel aastal (mai-juuli) Istanbulist Tallinna ja ei saa öelda, et asi ei toiminud. pigem vastupidi ja väga lõbus oli ka. eesmärk oli vahepeal jõuda ühele festivalile Itaalias, kokku kestis trip vist 51 päeva, kui ma õigesti mäletan. sinna sisse jäi 12 päeva paikset aega festivalil.
aga minu meelest Saksamaa ja Holland ei ole just lihtsaimad riike hääletamiseks. olen mõned aastad tagasi üksi Tallinnast Hollandisse hääletanud ja sain küll kiiresti kohale, aga politsei tuli ikka päris mitu korda noomima nii Saksamaal kui Hollandis :) ja Saksamaal olen veel muudelgi kordadel politseile vahele jäänud hääletamisega.

suurem osa inimestest, kes Jamaicat külastavad, ei jõua kunagi Kingstoni. ja ega ei tasu jah pimedas kuskile tundmatusse kohta kolama minna, kui just hädasti vaja pole. tasuks pigem terve mõistuse häält kuulda võtta. tegelikult kusiganes reisides on ju alati mõistlikum üldse mitte turisti moodi välja näha :) ehk siis unustage ära suured seljakotid jmt.
samas oma kogemustest võin öelda, et Kingston on minu jaoks kindlasti üks lahedamaid kohti Jamaical. kellegi teise jaoks vbla mitte, aga oleneb muidugi, mis eesmärgiga reisile minna ja mida Jamaicalt otsitakse.

Ununes mainimata Hellshire beach Kingstonist mitte kaugel Portmore's. Selle avalikult kasutatav osa on kohati kui prugimagi, rampsu maetakse sona otseses mottes liiva alla, kuid rand on koigest hoolimata vaga populaarne pealinna elanike seas. Ja seal (Prendy's) on muugil vaga maitsvad kupsetatud kalad ning bammy ja festival tundusid tol hetkel ka tavaparasest paremad. Neil on Kingstonis ka filiaal.
Ja Negrili lahistel West-End'is tasub kulastada tuletorni kanti, seal on huvitav kaljurannik. Kalju pealt saab vette ka hupata :)
Aga Kingstonis, jah, seal toimuvad koige agedamad peod ikkagi ja koige rohkem mollu. Passa Passa ja koik muud igaohtused regulaarsed tasuta tanavapeod... tasub minna! Reggae- ja dancehall-muusika on ju uks neist asjadest, mille kaudu Jamaica on maailmas palju tahelepanu saavutanud.

Tegelikult olen usna piisavalt aega veetnud nii Port Antonio, Ocho Riose, Mobay, Negrili ja Treasure Beachi randadel. Ja Blue Lagoon oli ka vaga ilus paik. Kokku tuleb isegi lausa mitu nadalat kahe kuuajase reisi peale kokku. Koik see eeldab muidugi saarel ringiliikumist, nii et olen kull Kingstonist kaugemale joudnud.
Port Antonio on eriti tore linnake tegelikult, eriliselt hasti sailinud huvitava arhitektuuriga. Treasure Beach oli siis, kui viimati seal kaisin, paris palju kannatada saanud parast orkaan Ivani. Ent kohalik vaib oli rahulik ja puhkemeeleolune. Negrili ranna liivariba osa oli 2006 lopus usna kitsukeseks jaanud. Kui seal ikka suur turistide mass peal on, siis on kulapoolses (West-End) otsas veidi rahulikum olla. Ocho Rios ullatas sellega, et liiga palju turiste vaisab seda linna ning seal on liialt palju suuri hotelle ja rannale paasemiseks tuli pilet osta, kui just ise suure hotelli kulaline ei olnud. Rand ise oli kuidagi tukeldatud ja mitte eriti mahukas. Montego Bay rand taitsa meeldis, seal lahedal pargialal toimusid moned toredad kontserdid ka. Tasub minna ules mae otsa ka kolama, kui kulainimesi ja ronimist ei pelga, sealt avaneb linnale superilus vaade. Blue Lagooni aares tegutsevad kohalikud tahavad kohe hakata laguuni vaatamise eest raha valja pinnima, nii et arge laske omal nahka ule korvade tommata selle trikiga.

Kui keegi tahab vaadata vaikest pildilist/helilist ulevaadet viimasest reisist, siis selle leiab siit:

Minu arust Kingston on põhikoht, kus Jamaical olla. Rannad on ka toredad, aga pealinna elu on hoopis teine.

Benini viisa, see oli esimene, sain Kopenhageni saatkonnast Eestis olles ja pikendasin kohapeal. Ghana viisa sain Cotonoust ja Togo viisa ostsin Benini-Togo piirilt.
Afriqiyah piletid ostsin bookinghouse.net kaudu

Mootorratta rentimise koha pealt olen mina küll skeptiline. Suures linnas või tiheda liiklusega maanteedel küll ei soovita ise sõita kellelgi, liiklus on liiga hull ja loomad ka jooksevad igal pool maanteedel lisaks inimestele.

mnjah, see 50 eurot nädalas ehk nati rohkem kui 100 krooni päevas on täiesti normaalne. Olin just äsja 3 kuud Lääne-Aafrikas (Benin, Togo, Ghana) ja 100 krooniga päevas on täiesti võimalik ära elada. Kui kuskile veidi pikemaks peatuma jääda, siis on veel lihtsam, tekib lähem suhtlus kohalikega ja siis tihti ei ole vaja enam hotelli ööbima minna, sest külalislahked inimesed kutsuvad oma perekonna majja. Eks ringi sõites kulub muidugi veidi rohkem raha. Transport paraku maksab ka natuke ja seda on juba raskem tasuta välja kaubelda :)

Ma ei näe mingit probleemi Liibüas peatumises. Musta Aafrikasse lennates on nt Afriqiyah Airways üks firmadest, kes teeb vahepeatuse Liibüas Tripolis. Kogemused on siiani näidanud, et kõik sujub seal kiiresti ja ilma sekeldusteta. Kiiresti vormistatakse transiitpiletid ja tehakse check-in. Terve armaada mehi on igale poole valvama ning reisijaid abistama ja suunama pandud, et keegi kuskile ära ei eksiks. Enamus neist kõnelevad ilusti ka inglise, itaalia ja prantsuse keelt.