Kahtlemata on võimalik kohapealt jooksvalt kõik vajalik osta ja ka vajadusel uus kohver.
Aga kahtlen, et see rahaliselt soodsam tuleb kui kohe pagasit sisaldav hind valida ning asjad kodust kaasa võtta.
Ja kulutada puhkuseaega pesupesemisvõimaluste otsimisele/pesu pesemisele pole ka kuigi lõbus. Ning ega seegi tasuta pole. Eriti hotelli pakutavat teenust kasutades.
Aga ma saan aru et lennupileti pealt säästmine on rahvussport ja igaühele oma :-).
Tez Tour on vene firma ja nende toodang suunatud keskmisele idanaabri maitsele ja rahakotile. Odava pakettreisiga võibki kaasa saada kehva hotelli, lärmakad naabrid ja umbkeelse reisiesindaja.
Miks on mingis Kreeta kombinaathotellis vaja all-inclusive teenust kui kogu saar on täis ülimaitsva toidu ja taskukohaste hindadega tavernasid, jääb täiesti arusaamatuks. Aga ilmselt taas idaslaavi mentaliteet - tülikas on vist basseini äärest oma alkolaksu saamiseks kaugemale kui 100 meetrit minna ja võõrkeeles suhelda...
Miks teisele mandrile käsipagasiga reisimine halb idee on?
Kui lühidalt kokku võtta, siis esiteks pole see ühepäevane tööreis Riiga. Lennud on pikad ja kohapeal veedetakse tavaliselt kauem aega. Näiteks mitu nädalat. Selleks on tarvis riideid kui just ei soovi viimane juust olla. Need peavad kuskile mahtuma. Kui sihtkoha kliima on Eestist oluliselt erinev, peavad riidekomplektid olema erinevate ilmastikutingimuste jaoks.
Teiseks sisseostud. Üldiselt on siiski tavaks eksootilisest riigist midagi kaasa osta. Ainult käsipagasi puhul ei ole oste kuhugi paigutada ja lisaks on paljud asjad nagu vedelikud (unusta kohalik alkohol või kreemid) või terariistad käsipagasis keelatud.
Kolmandaks on kogu oma vara käsipagasikohvrisse toppides nt turvakontrolli läbimine palju tülikam.
Neljandaks harrastused. Mõni tahab sihtkohas teleobjektiiviga pilte teha, mõni teine aga lauaga sõita. Käsipagasisse ei pruugi kõik ära mahtuda.
MIKS Sa tahad New Yorgist 3 tunni pärast edasi lennata??? Seal linnas on tegevust vähemalt 3 nädalaks!!! Veeda mõni päevgi New Yorgis enne Cancuni lendu, saad oluliselt huvitavama reisi ja pole mingit stressi jätkuühendusele jõudmise pärast.
P.S. Ainult käsipagasiga teisele mandrile reisimine on väga halb idee.
65 EUR muutmistasu kehtib lühematele lendudele, Tenerife puhul on see kõrgem ja peaks olema 80 EUR. Lisaks tuleb täiendavalt maksta kinni ka vahe algse piletihinna ja uutel kuupäevadel saadaoleva hinna vahel, see võib olla oluliselt suurem number. O-klass on SAS-i kõige-kõige odavam säästukas ja reeglina seda saadaval ei ole. Kokkuvõttes võib uue pileti ostmine kujuneda odavamaks kui vana muutmine.
70 eurot on kindlasti ligi 3x vähem kui 200. Aga pigem on see üle mõistuse odav Küprose lennu eest. Mitte 200 pole üle mõistuse kallis. Eeldada, et kui üks kord vedas ja sai sellise hinnaga lennata, siis peab alati niisugune hinnatase olema, ei ole realistlik.
Ryanair on börsil noteeritud äriettevõte ja neile kõige olulisem on ikkagi kasum. See võib tulla hinnalt, lisateenustelt või hoopis mingi kohaliku omavalitsuse dotatsioonist. Ent kui kasumit pole, pannakse liin kinni. Kui Eesti turu konsensus on, et 3 ja pool senti lennukilomeetri pealt maksta on liiga palju, siis meil kauaks seda Paphose otselendu ei ole.
200 eurot Küprose või Malta lennu eest üle mõistuse kallis? Paphosesse on edasi-tagasi Tallinnast üle 5600 kilomeetri. Ehk ühe km lennu hinnaks tuleb umbes 3.6 senti. Mis sul autoga sõites kilomeetri hind tuleb? Või (riigi poolt suuresti subsideeritud) Elroni rongiga? Aga üle saja miljoni euro maksav reaktiivlennuk kahe kõrgepalgalise piloodi, pardateenindajate ja maapealse tugivõrgustikuga peaks reisijaid peaaegu tasuta vedama?
No tegelikult ilmselt poleks Ryanairil midagi ka turunduseesmärkidel peaaegu tasuta piletite vastu. Seda juhul kui reisijad ostaksid suures mahus räigelt ülehinnatud lisateenuseid nagu pagas, istekoht, söögid-joogid pardal (sh 10-eurose liitrihinnaga limonaad). Eesti reisijate probleem on aga selles, et millegi eest maksta ei soovita ja pigem tekitatakse teema, et kas saab oma 3 cm lubatust suurema kohvri ikka kuidagi tasuta pardale smugeldada.
Kuskilt peab ju lennufirma raha teenima. Kui tulu liini pealt liiga väike, siis pannakse see liin lihtsalt kinni.
Mytrip sarnaselt teistele hämara taustaga vene kapitalile kuuluvatele ja kuskil Lõuna-Euroopas (enamasti Kreekas) registreeritud online-piletimüüjatele näitab interneti otsingumootoris teadlikult väiksemaid hinnanumbreid kui nad ise lennufirmale maksavad. Vahe võib olla isegi 30 ja enamgi eurot pileti kohta müüja kahjuks. Lisaks on nende kuluks veel ka Momondo või Skyscanneri võetav vahendustasu. Et siin ots-otsaga kokku tulla, on selliste saitide jaoks eluliselt oluline saada kliendi käest mingit lisaraha. On see siis krediitkaarditasu, teeninduspaketi või mõne muu asja nime all.
Kuna kohalikud ihnurid eriti millegi eest maksta ei taha, siis viimane võimalus on arvestada statistilise tõenäosusega, et paljudel pikalt ette ostetud soodsatel piletitel tuleb enne reisi midagi muuta (muutub lennuaeg või lennunumber) ja selle muutuse eest saab kõvasti teenustasu võtta. Või jätab inimene üldse lendamata ja siis saab maksud tagasi (neid muidugi reisijale edastamata).
Täiendav probleem on see, et suurte volüümide juures väga väikese marginaali või kahjumiga opereerides pole neil lihtsalt ressursse piisava hulga oskustega tööjõu palkamiseks, kes reaalselt kliendiga suhtlema ja vajalikke muutusi tegema võimelised oleksid.
Kokkuvõttes - koonerdamine pole kokkuhoid. Rahvusvahelistes reisiportaalides on üldine konsensus, et selliseid piletivahendajaid tuleks võimalusel vältida. Nende kaudu siiski ostes on ülalkirjutatud jamade võimalus odavasse hinda sisse arvestatud. Ja täiendavalt võivad su krediitkaardinumbrid, passiandmed ja info reisiharjumuste kohta kuskile GRU andmebaasi jõuda.
ESTA nõuab edasi-tagasi piletit. USA-st võib edasi lennata kolmandasse riiki Ameerika mandril, aga kokkuvõttes peavad siiski piletil olema lennud koju/Euroopaasse tagasi. Siis ei tule mingit probleemi.
"Vahemaandumine" tähendab, et sama lennuk (ja sama lennunumbriga!) käib tehnilistel või kommertspõhjustel punktist A punkti B lennates punktis C korraks maa peal. Sageli ei pea reisijad sellisel puhul isegi lennukist väljuma. Kohe päris kindlasti ei ole Air Balticul Riia-Palermo lendu vahemaandumisega Milaanos. Neil on lend Riiast Milaanosse (Malpensa lennujaama), millelt võib ümber istuda mõne muu lennufirma eraldi lennule Palermosse. Kui sulle müüakse need lennud ühel piletil, siis on ühendus lennufirma vastutusel (kuigi ebameeldivalt ja riskantselt lühike).
Kui plaanid Malpensast eraldi pileti ostmist Palermosse, jäta heaga vähemalt 2, aga veel parem 3 tundi Riiast saabuva lennu maandumise ja Palermosse mineva lennu väljumise vahele. Ja osta kohe ka reisitõrkekindlustus, millel oleks kaitse võimalike graafikumuutuste vastu (odavamatel ei ole).
Lennufirmat segamini ei ajanud või? Air Baltic lendab Milaanost AINULT Riiasse. Ehk kui soov lennata Riia-Milaano-Riia, siis on tegemist muidugi sama lennukiga. Korraks välja minna ja kohe tagasi istuda samasse lennukisse ilmselt õnnestub 45 minuti jooksul küll. Kui äraantavat pagasit ei ole.
Aga kui mõni muu lennufirma, siis täpsustaks esmalt lennujaama. Milaanos on neid mitu. Malpensa ja Linate on tuntumad, mõni imelik lennufirma nimetab lisaks ka Bergamot Milaano lennujaamaks. Teiseks tuleks täpsustada, kas lennud on samal piletil. Kui jah, siis kehtib hilinemiste ja tühistamiste korral lennufirma vastutus. Kui ei, sii on tegemist arutu riskeerimisesga. Ükski kindlustus 45 min vahet eraldi piletite vahel ei kata.
See eelnev "ainult lennufirma saab muutusi teha" jutt on täiesti ebapädev ja kehtib ainult sunnitud (st mitte reisija soovil toimuvate) muutuste kohta. Nagu näiteks lennu ärajäämine või saabuva lennu hilinemise tõttu samal piletil olevast jätkulennust mahajäämine. Reisija soovil tehtavaid muutusi saab (ja suisa peab kui IATA resolutsioone lugeda) teha justnimelt piletimüüja. Nüüd probleem interneti odavpakkujatega on see, et pileti muutmine on tehniliselt palju keeriulisem kui uue pileti müümine. See eeldab teatavaid oskusi ja kogemusi ning enamasti inimtööjõudu. Seda ekspertiisi ei pruugi neil olla ja seetõttu on mugavam klient kaelast ära saada lihtsalt ignoreerimisega või iga küsimusega lennufirmasse suunamisega. Muide, ka lennufirma klienditeeninduses löögilesaamine võib (eriti nüüd, aastavahetuse paiku) üsna keeruline olla.
Ära sa jumala eest seda piletimüüjalt küsi. Trip.ee foorumis on kindlasti inimesed, kes täpselt teavad, millise lennufirma, mis teenindusklassi, mis hinnaga ja mis tingimustega pilet (ja millisesse Tai linna) su sõbral on ostetud....
Aga põhimõtteliselt - igal lennufirmal on ühe linnapaari vahel olemas kümneid või isegi sadu erineval tasemel ja erinevate tingimustega hindu. Mis võivad omavahel ka kümnetes kordades erineda. Piiranguteta äriklassi piletit omades võib rahumeeli ka lihtsalt lennule ilmumata jätta ning aasta jooksul lennujaama/lennufirma esindusse jalutades tasuta sobivale uuele väljumisele ära muuta. Või kasutamata osa eest raha tagasi küsida. Selline pilet Taisse võiks vast maksta kuskil 5000-6000 euro ringis. Odava turistiklassi kampaaniahinnaga piletiga ei pruugi aga ükski muutus ühelgi tingimusel võimalik olla ja ainus variant on täiesti uue pileti ostmine. Lisaks siis kümneid vahepealseid variante, kus muutmine on võimalik väiksema või suurema trahvi eest (ja teostatav näiteks ainult ENNE piletilolevat lendu). Ilmselt kuvati piletit ostes ka muutmistingimusi, iseasi kas keegi neid reaalselt lugeda viitsis.
Ja isegi kui piletit saab muuta, siis Momondo kaudu leitud hämara taustaga vene kapitalile kuuluva Kreeka saastapakkujaga asjaajamine võib olla üsna komplitseeritud ja täiendavate kuludega seotud. Nad võivad: a) üldse mitte vastata b) vastata mingit ebaadekvaatset jama (a la "pöördu lennufirma poole", mille peale lennufirma muidugi tagasi suunab piletimüüja poole) c) korjata lisaks reaalsele muutuskulule kopsakat teenustasu
Odavust taga ajades ei ole mõtet absurdini minna. Juba teisele mandrile ainult 5 kg käsipagasiga sõitmine (millest umbes pool kohvri enda kaal) on ääretult küsitava väärtusega ettevõtmine. Arusaadavalt maksab Finnairi hommikune lende Helsingisse kordades rohkem laevapiletist (pakun, et kilomeetri hind tuleb ka kümnetes kordades kallim Helsingi-Banjul kilomeetri hinnast). Aga jätta poolteist tundi vahet laeva saabumise ja lennu väljumise vahel... no siin pole lihtsalt sõnu. Oleks veel, et seda tehtaks tagasiteel kus potentsiaalse kaotuse suurus võrdub Helsingist Tallinnasse pääsemise hinnaga. Aga minekul??? Kus enam kui 90% tõenäosusega toob selline risk kaasa pika reisi ärajäämise. Ükski kindlustus sellist jama ei kata. Lõpeta roti panemine ja: - a) osta juurde äraantav pagas - b) kui eelistad laevasõitu, mine Soome eelmisel õhtul ja võta hotell lennujaama läehdal. Või kui eelistad lennusõitu, siis hommikul esimene Finnairi lend. - c) tee korralik reisikindlustus
Väga palju sõltub konkreetsest lennufirmast. Et kindla peale minna, tuleks eraldi istekoht osta. See maksab enam-vähem samapalju kui reisija pilet ja veebis seda teha ei saa. Samuti tuleb istekoht muusikariistale osta KOOS reisija piletiga, hiljem seda reeglina lisada pole võimalik. Mõni lennufirma müüb täiendavalt eraldi istekohta ainult tshellole (kuigi keegi ei kontrolli ilmselt mis muusikariist konkreetselt selles kastis on, mis eraldi istmele läheb). Kui tegemist on väiksema pilliga, mis võiks mahtuda ka istme kohal olevasse pagasiriiulisse, siis võib check-ini töötaja silma kinni pigistada ja selle ilma rahata salongi lubada võtta. Aga see sõltub väga konkreetse töötaja vastutulelikkusest ja tujust ning garanteerida midagi ei saa.
Miks kalli raha eest igavas hotellirestoranis nädal aega järjest samu toite süüa peaks hea puhkusevariant olema? Umbkeelsed vene turistid on selliste pakkumiste põhiline sihtgrupp. Rhodose (ja üldse Kreeka saarte) võlu on väiksed tavernad, kust saab odava hinna eest väga maitsvaid ja autentseid sööke. Jäta AI nõue välja ja avardad võimalusi märgatavalt.
Kui algselt oli vahe üle 2 tunni ja ostsid kohe ka reisitõrkekindlustuse, siis see võiks kindlustusjuhtumiks kvalifitseeruda. KUI on normaalse kindlustusega tegemist, mõni kindlustusfirma graafikumuutusi ei kata. Ehk kindlustus maksab uue pileti (ja vajadusel majutuse) kinni.
Kui aga otsustasid lisaks lendudele ka kindlustuse pealt kokku hoida, siis omad vitsad peksavad. Ostad oma raha eest uue pileti Manchesterist koju, vajadusel maksad ka majutuse eest Manchesteris.
Manchester pole väike lennujaam ja 45min vahetusaeg tundub veidi ebareaalne, pagasiga lootusetu. Väga-väga hästi peab vedama, et jõuaks.
Kas on normaalne? Absoluutselt mitte. See on nagu küsida, kas mõlemas suunas 3-realise tiheda liiklusega kiirtee ületamine jalgsi selleks mitte ettenähtud kohas on normaalne. Jah, kui veab, siis jääd ellu (jõuad Weezes jätkulennule), aga tegemist on täiesti ebavajaliku riski võtmisega. Ryanair reeglina ei toeta jätkulende. Ehk kuhu iganes sa Weeze kaudu ei lenda, sõlmid pileteid ostes kaks eraldi veolepingut: - oma reisi alguspunktist Weezesse - Weezest oma reisi sihtpunkti. Kui mis iganes põhjusel sa jätkulennule ei jõua, siis Ryanairil mingit vastutust selles osas ei ole. Põhjuseks võib aga lisaks 50 minuti vahetusaja ebapiisavusele olla kasvõi näiteks ühe lennu graafikumuutus enne lendu. Et ennast riskide vastu kaitsta, on eraldi piletitega reisides elemetaarne korraliku reisitõrkekindlustuse omamine. Kindlustustingimustest tulenevalt võidakse aga nõuda eraldi piletitel lendude vahele vähemalt 2-4 tunni jätmist. Alla selle ei kata ka kindlustus midagi. Soovitus - jää päevaks või paariks Weezesse ja vaata üle lähedalasuvad linnad (mõni Hollandi linn on sellele lähemal kui Saksamaa omad).
Miks peaks mingeid lisadokumente küsitama? Ma pole kunagi peale passi midagi näidanud. Kindlustus võiks ka muidugi olla. Teoreetiliselt on siiski viisata reisi puhul oluline ka, et reisijal oleks lennupilet Araabia Ühendemiraatidest välja 90 pv jooksul. (90 pv on viisavaba periood).
Istanbulis transiittsooni jäädes Türgi piiri ei ületata ja dokumente ei kontrollita. Kes juba sinna id-kaardiga kohale on jõudnud, see saab ka jätkulennule. Muidugi kui on võetud näiteks ööbimist sisaldav ühendus, mille puhul Turkish Airlines annaks tasuta hotelli, siis seda pakkumist kasutada ei saaks ja tuleks öö transiittsooni pinkidel mööda saata.
Teemaalgataja probleem on pigem Tallinna lennujaam. Tüüpiline Eesti ametnik täidab ka mõttetuid reegleid saksa täpsusega ja mõtleb mõnikord oma peas veel täiendavaid reegleid juurde. Ehk tema jaoks võib juhe kokku joosta kui inimene tahab ilma kehtiva passita Schengenist välja sõita. Selliseid juhtumeid on paraku olnud, kus check-ini töötaja lihtsalt oma suva järgi passita reisija lennust maha jätab. Soovitatav on viia interaktsioon inimteenindajatega miinimumini - check-in internetis, pardakaart välja trükkida, hea kui ei peaks ka pagasit ära andma ja saaks otse turvakontrolli jalutada. Dokumendikontrolli non-Schengen tsooni sisenemisel muidugi vältida ei saa, seal peaks jätkulennu pardakaart käepärast olema ja tuleb veenval häälel kinnitada, et Istanbulis jäädakse transiittsooni ning kõik toimib.
19 tunniga nii Niagara Fallsi kui Toronto kesklinna ei jõua.
Jaanuaris ja sellistel kellaaegadel ma ise valiks ilmselt kesklinna.
Jõuab veidi ringi kõndida ja CN Toweri pöörlevas restoranis õhtust süüa.
Ma olen käinud Niagara jugasid vaatamas Toronto lennujaamast kahe lennu vahel ja see on tehtav. Aga... see oli südasuvel ja mul lendude vahel ca 23 tundi.
See on oluline vahe, sest suvel on päevad pikad ja valget aega palju. Jõudsin vaadata jugasid õhtul ja hommikul ka veel laevasõidu teha jugade alla enne lennujaama tagasiminekut.
Jaanuaris läheb seal enam-vähem sama vara pimedaks kui meil. Päike loojub kl 17 paiku ja tõuseb kl 8 paiku.
Ehk kui sa kl 13 maandud, siis passikontrolli, pagasi ja auto kättesaamise peale võib vabalt 2 tundi minna. Poolteist tundi sõitu ka ja kohal oled praktiliselt pimedas. Hommikul vara on jätkulend ja valges jugasid ei näegi.
Juulis olid joad ka pimedas mingi aja valgustatud, aga see on suht kitš. Pole kindel, kas jaanuaris seda tehakse.
Ehk jaanuaris vali kesklinn.
Aga KUI ükskõik milline jama tekkima peaks, siis reis seal East Midlandsis lõppebki. Või ostad järgmisele võimalikule lennule uue (ja tõenäoliselt juba väga kalli) pileti.
Eraldi piletitega jätkuühendusi kombineerides (ja Ryanairiga teisiti ei saagi!) on ABSOLUUTSELT ELEMENTAARNE piisava kattega reisitõrkekindlustuse ostmine.
Ja kindlassti tuleks valida selline pakkuja, kellel ka 'plaanilised' graafikumuutused kaetud on (odavamatel ei ole!!!).
Sõltuvalt kindlustusseltsist võidakse aga nõuda eraldi piletitel lendude vahele vähemalt 2-4 tunni jätmist. Vaid 1 tund on igal juhul liiga suure riski võtmine, mida kindlustus EI kata. Eriti tobe on seda riski võtta teel puhkusele, puhkuselt tagasitulekul oleks võimalik kahju ilmselt väiksem.
Ehk kui ikka jube äge tundub low-coste läbi mingite imelike transiitjaamade kombineerida, tasuks aega võtta ja planeerida sealkandis ka peatust ning üks või mitu ööd kohapeal veeta.
Kui on oluline võimalikult kiiresti sihtkohta jõuda, siis peaks vaatama muid, ilmselt kallimaid variante ja samal piletil lende. Selline 'self-connecting' mida Eesti säästureisijad kipuvad harrastama on väga ebaturvaline.
Jah, see võib õnnestuda. Aga siitsamast foorumist võid leida ka lugusid kuidas jätkulennust maha on jäädud. Või kuidas pikalt ette ostetud piletid muutuvad kasutuks seetõttu, et lennufirma vahepeal graafiku ümber teha otsustab.
Hoidsid mõnikümmend(?) eurot kokku eraldi pileteid vormistades vs kõiki lende ühel piletil ostes ja nüüd oled jamas?
Delhi lennujaam ei ole muide kergete killast ja kui pead transiittsoonist väljuma kahe lennu vahel, võib ka kolmest tunnist väheks jääda. Arvesta järjekordadega passikontrollis, tollikontrollis, check-in letis, uues passikontrollis ja turvakontrollis. Lisaks võib Finnair hilineda ja pagasi saabumisega aega minna. Oled uurinud, kas su reistõrkekindlustus üldse peab 3-tunnist vahet eraldi piletite vahel väljaspool Euroopat piisavaks?
Loo moraal on muidugi see, et kui tahad turvaliselt ja mugavalt kohale jõuda ning mitte maadelda imelike probleemidega, osta lennud samal piletil. (Nt Turkish lendab Nepaali otse, Indiat läbimata).
Kui aga mõni eraldi piletitega pakkumine vastupandamatult peibutav tundub, tee pikem peatus ka transiitriigis. Mõni päev Delhis veeta muudaks reisi hoopis mitmekesisemaks.
Kuna aga piletid on nüüd ostetud nagu on, siis hetkel oleks vast mõistlik vormistada enne reisi ühe sisenemisega e-viisa. Kui seda on tarvis minnes kasutada ja viibid Nepaalis kauem kui 4 tööpäeva, saad seal tagasitulekuks uue teha (eeldab muidugi ligipääsu internetile JA printerile!).
Kui hästi läheb, saad minnes hakkama ilma Indiasse sisenemata. Pead lennujaamast leidma mõne töötaja, kes on mõningase rahalise kompensatsiooni eest nõus su pagasi lindilt ära korjama ja Katmandu lennule registreerima. Kuuldavasti on nii võimalik seal, aga ainult sellele lootma jääda ei saa. Ilma India viisata ei pruugita sind juba Tallinnas või Helsingis lennukile lubada.
Kui aga veab ning India e-viisa vormistamise ja Nepaalist TAGASI lennu vahele jääb vähem kui 30 päeva, saad sama viisat kasutada hoopis tagasiteel.
Seljakotti saad käsipagasina kaasa võtta juhul kui selle mõõtmed (pikkus x laius x sügavus) jäävad lennufirma lubatu piiresse. Kahtlane. Kaaluma küll ilmselt ei hakata. Aga Tallinna ja Helsingi vahelises kööbakas propellerlennukis on käsipagasikohvritele koha leidmine niigi problemaatiline.
